1-13-422/6 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

1

T A R T U M A A K O H U S

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Otsuse tegemise koht ja aeg Viljandi kohtumaja 25

. märts 2013 Kriminaalasi (number ja menetlus) nr 1-13-422 (kohtueelses menetluses nr 13260100071) riik J.O versus kokkuleppemenetlus Menetlus kohtus kohtuistung Kohtukoosseis kohtunik Toomas Lillsaar Kohtuistungi sekretär Irina Meremaa Prokurör Küllike Taits Süüdistatav

J.O

(isikukood xxx; elukoht

xxxxxxxxx xxxx x-x xxxxxxx xxxx xxxxxxxxxx ; ilma kindla

töökohata; omab kriminaalkaristatust) Süüdistus KarS § 424 järgi Kaitsja advokaat Katrin Tamre

RESOLUTSIOON

Aluseks võtnud kohtulikul arutamisel tuvastatud asjaolud ja kohaldatud seadused ning juhindudes

-dest 159 ja 249, tegi kohus otsustused. kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § Otsustused süüs ja karistamises

1.

(KarS)

Tunnistada J.O süüdi karistusseadustiku § 424 järgi ja mõista talle

karistusena vangistus 4 (neli) kuud); 68 alusel arvata eelvangistuse aeg 3 (kolm) KarS § päeva mõistetud van ära

gistuse aja hulka ning J.O-le kandmata karistuseks vangistus 3 (kolm) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva; KarS § 69 alusel asendada

J.O-le mõistetud vangistus 3 kuud ja 27 päeva üldkasuliku tööga 234 (kakssada kolmkümmend neli)

tundi ja määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 1 (üks) aasta alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest; üldkasuliku töö tegemisel allutada KarS § J.O 75 lg-s 1

sätestatud käitumiskontrollile alalise elukohaga -x xxxxxxx xxxx xxxxxxxxx xxxx x

xxxxxxxxxx

datud elukohast lahkumise keeld.

J.O-le ; tühistada tõkendina kohal Muud otsustused

2. Kriminaalmenetluse kulude ja kriminaalmenetluses

kohaldatavate muude abinõude osas: 2.1 sundraha välja mõista J.O-lt 480 (nelisada kaheksakümmend) €, riigi õigusabi tasu 57 (viiskümmend seitse) € ja

60 senti ning muu kriminaalmenetluse kulu 2 (kaks) € ja 70

senti riigi kasuks; määrata kriminaalmenetluse kulud 540 (viissada nelikümmend) € ja 30 senti tasumisele ositi järgmiselt: 1) alates 2013 aprillikuust igakuise menetluskulu osa 45 a (nelikümmend viis) € tasumine, kuni menetluskulude täieliku tasumiseni; 2) igas ja 03 senti

kuus tasutava menetluskulu osa tasumistähtaeg kuu 30 s kuupäev; 3) tähtaegselt - kohtu

2

määratud menetluskulu osa tasumata jätmisel või kokkuvõttes graafikujärgse tasumise võlgnevuse korral lugeda tähtaeg saabunuks menetluskulu tasumisele tervikuna , ;

2.2 kohtumenetluses määratud korras esinenud kaitsja osutatud riigi õigusabi ja sellega seotud

kulutuste eest osutatud tasu ja 20 senti arvestada riigi selleks otstarbeks 19 (üheksateist) € määratud vahendite arvelt advokaat Katrin Tamrele. Selgitused kohtuotsusele

3. Selgitada:

3.1 kohtuotsuse peale edasikaebamise kord on sätestatud KrMS § – -des 318 321, mille kohaselt kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata KrMS § s 318 sätestatud alustel - Tartu Maakohtu

Viljandi kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega; apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Maakohtu

Viljandi kohtumaja kaudu kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuuluta- misest; 3.2 kohtuotsus jõustub edasikaebe (apellatsiooni) tähtaja möödumisel;

3.3 käitumis tatud süüdimõistetule nimetab krimi kontrollile allu naalhooldaja kriminaalhooldus- osakonna juhataja ning kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle

pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku sellekohase ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistus täitmisele;

3.4 üldkasuliku töö täitmisele pööramiseks saadetakse kohtuotsus täitmiseks süüdimõistetu elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale;

3.5 ositi täitmiseks määratud kriminaalmenetluse kulud loetakse täidetuks ja otsust

menetluskuludes kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on

rahasummad tähtaegselt tasunud rahandusministeeriumi kontole nr 10220034796011 SEB P 06 Swedbankis (tasumisel maksekorraldusele: viitenumber angas või kontole nr 2210237786 2800049874 ja selgitusena „menetluskulu ositi tasumine asjas nr “); 1-13-422

3.6 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise ja väljamõistmise peale võib KrMS § 189 lg 3

kohaselt vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse esitamisega (KrMS § – -de 383 392).

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED

1.

Süüdistus Süüdistusest nähtuvalt toime pannud kuriteona

on J.O mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis selles, et tema juhtis 04.01.2013.a. kella 21.43 ajal KarS § 424 järgi, mis seisnes

Viljandimaal Pärsti vallas Imavere-Karksi-Nuia maantee 48. kilomeetril Vastsemõisa-Suure-

Jaani maanteede ristmikul mootorsõidukit BMW riikliku registreerimisnumbriga xxx xxx

joobeseisundis i Alcotest 7110 MK III EST ARAF- – tõendusliku alkomeetr 0016 näit lõpliku

mõõtetulemusena 0,91 mg/l, kus lõplikust lugemist 1,01 mg/l on maha arvatud mõõtemääramatus 0,10 mg/l.

2. Kriminaalasjas sõlmitud kokkulepe

Prokuratuur ja süüdistatav on nõustunud kriminaalasja lahendamisega kokkuleppe-

menetluses. Prokurör, süüdistatav ja süüdistatava kaitsja on sõlminud kokkuleppe süüdistatava

süüdimõistmiseks KarS § 424 järgi nelja kuu vangistusega. KarS § 68 alusel ja karistamiseks arvata eelvangistuses viibitud aeg 04.01.2013 kuni 06.01.2013.a , so 3 päeva karistuse hulka ja

kandmata karistuseks lugeda 3 kuud ning 27 päeva. KarS § 69 alusel asendada vangistus 234 tunni üldkasuliku tööga. Üldkasuliku töö tegemisel peab J.O järgima kontrollnõudeid

3

ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt KarS § s 75 sätestatule: 1) elama kohtu määratud -

alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaal- hooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning

esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama

kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks; 5)

saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- või töökoha vahetamiseks; 6) saama

kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 7) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti

territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Üldkasuliku töö tegemise tähtajaks määrata üks aasta.

3.

Kohtu õiguslikud motiveeringud kokkuleppemenetluses 3.1.

Põhjendused süüdimõistmises

Kokkuleppemenetluse alus on sätestatud KrMS §-s 239, mille kohaselt kohus võib süüdistatava ja prokuratuuri taotlusel lahendada kriminaalasja kokkuleppemenetluses. Vastavalt

KrMS § 239 lg le 2 on kokkuleppemenetluse kohaldamine võimalik kuriteos, mille eest - karistusseadustik näeb ette kergeima karistusena vähem kui neli aastat ja raskeimaks võimalikuks

karistuseks ei ole eluaegset tatav, vangistust ning kokkuleppemenetlusega nõustuvad süüdis kaitsja ja prokuratuur.

Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustus vastavalt kokkuleppele süüdimõistmises ning karistamises. Kriminaaltoimiku materjalide aluse et l ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, kokkulepete sõlmimine on olnud süüdistatavate tõeliste tahete avaldused ja kriminaalasja menet- lemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid.

Lähtudes KrMS § tegemisel lahendatavates küsi -st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse -

mustes kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt KrMS § 248 lg 1 p-le 2. Kohus tuvastas, et kriminaalasja menetlemisel on tõendamis lged, vastavuses õiguslike kvalifikat eseme asjaolud se siooniga ning süüdistatav tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele. 3.2. Põhjendused karistuse mõistmisel

KarS § 424 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni kolmeaastase

vangistusega. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid süüdistatava karistamise kokkuleppemenetluses. Süüdistatavat tuleb karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele.

4. Kohtu põhjendused kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks

Kriminaalmenetluse kulud on sätestatud KrMS 7. peatüki 1. jaos (Kriminaalmenetluse kulude liigid; § 173 § 179), 2. jaos ( ; § 180 § 188) ning - - 3. jaos ( -

; § 189 § 192).

KrMS § 189 ( mise otsustus) lg 1 kohaselt kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega. K menetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse ohtu või kohtu § otsusega (KrMS. 189 lg 2). Menetluskulud on sätestatud KrMS §-s 175 (

Menetluskulud).

KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev

sundraha, mis KrMS § 179 (Sundraha) lg 1 kohaselt on teise astme kuriteo puhul 1,5 palgamäära, s. € o 480 . KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud

kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Vastavalt KrMS § 43 (Kaitsja valimine ja

) lg-le 2 kaitsja määrab uurimisasutuse, prokuratuuri või kohtu taotlusel Eesti

4

Advokatuur, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist või kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat taotlenud, kuid kaitsja osavõtt on kohustuslik KrMS §

45 järgi. Vastavalt (RÕS) § 4 le 1 on riigi õigusabiks määratud

lg 3 p- kaitse kriminaalmenetluses. RÕS § 21 lg 3 kohaselt riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu

arvestamise alused, maksmise korra ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatuse ja korra kehtestab advokatuuri juhatus. Eesti Advokatuuri juhatuse 15. detsembri 2009 otsusega on kinnitatud mise ulatus ja kord kord (edaspidi ). Korras koos hilisemate muudatustega on kehtestatud tasu arvestamise alused ja maksmise kord, tasumäärad ning kulude hüvitamisse ulatus ja kord.

Süüdistatava kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud J.O

hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna €. Süüdistatava 38,40 J.O

kaitsja on esitanud kohtus aruande, millede kohaselt on ta kohtulikus menetluses osutatud

õigusteenust, mille hinnaks on riigi õigusabina €. Kaitsja kohtus 19,20 esitatud aruanded

kaitsjatasudes on usaldusväärsed ja vastavuses kehtestatud advokaadi tasumääradega ning kaitsjat tuleb selles ulatuses tasustada. KrMS § 175 lg 1 p 10 kohaselt on menetluskuluks muu menetlejal tekkinud kulu, milleks on kriminaalasjas postikulu

– 2,70 €. Kriminaalmenetluses on süüdistatavale arvestuslikult menetluskuluks kokku: sundraha 480 € riigi õigusabi tasu 57,60 € 19,20 € , (38,40 + ) ja muu kriminaalmenetluse kulu . 2,70 €

KrMS § 180 ( ) lg 1 Süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist

seisundit ja resotsialiseerumise väljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib

süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi.

Kohus ei tuvastanud asjaolusid, et kriminaalasjas menetluskulude hüvitamine oleks süüdimõistetul üle jõu käivaks kohustuseks. KrMS § 180 alusel Arvestatud menetluskulud tuleb süüdistatavalt välja mõista. 5.

Kohtu m vangistusaja arvestus uud põhjendused ja eel Süüdistatavale tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld tuleb tühistada. J.O on kahtlustatavana kinni peetud 04.- 06. jaanuar 2013, seega on J.O

viibinud eelvangistuses vangistus karistusaja hulka, 3 päeva. KarS § 68 kohaselt arvatakse eel kus vangistus juures ühele eel päevale vastab üks vangistuspäev. KrMS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud. KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest

või kriminaalasja apellatsiooni või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva - jooksul.

Toomas Lillsaar

Kohtunik