1-13-1404/10 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1

1-13-1404

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

Kohus Harju Maakohus, Liivalaia kohtumaja

Otsuse tegemise aeg ja koht 05. märtsil 2013.a. Tallinn Kriminaalasja number 1-13-1404 / 12230116676 /

Kohtukoosseis Kohtunik Leili Raedla

Kohtuistungi sekretär Jane Põldoja

Kohtuistungi aeg 28. veebruaril 2013.a. Kriminaalasi Margus Õun süüdistuses KarS § 424 järgi lühimenetluses

Prokurör Natalja Kutepova Kaitsja Viktor Turkin

SÜÜDISTATAV:

Margus Õun- elukoht: XXX, isikukood XXX kodakondsus: eesti, haridus: 9.klassi,emakeel: eesti keel, töökoht : XXX, karistatus: kriminaalkorras karistatud 9-l korral: - 11.04.2000.a. Tallinna Linnakohtu poolt KrK § 139 lg.2 p.1,2,3; KrK §140 lg.2 p.1,3; KrK § 195 lg.1 ; KrK § 197 lg.1 -15 lg.2 alusel tingimisi vabadusekaotusega 3.a. katseajaga 2.a. - 23.05.2001.a. Harju Maakohtu poolt KrK § 15 lg.2-197 lg.2 p.1,2; KrK § 139 lg.2 p.1,2 alusel vabadusekaotusega 2.a.10.k. ( liidetud varaema kohtuotsusega mõistetud karistusega); - 03.12.2001.a. . Harju Maakohtu poolt KrK § 139 lg.2 p.2,3; KrK § 203 lg.1 alusel vabaduse- kaotusega 2.a.6.k.; - 05.11.2003.a. Harju Maakohtu poolt KrK § 139 lg.2 p.2 alusel vangistusega 9.k. 28.p. ( liidetud varasema kohtuotsusega mõistetud karistusega) -30.08.2006.a. Harju Maakohtu poolt KarS § 424 alusel tingimisi vangistusega 2.k. katseajaga 1.a.6.k. ja sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 8.k. - 08.11.2007.a. Harju Maakohtu poolt KarS § 120 alusel ÜKT-ga 300 tundi tähtajaga 1.a. - 20.01.2009.a. Harju Maakohtu poolt KarS § 424; § 257; § 329; § 201 lg.2 p.1 alusel vangistusega 1.a. 21.p. ( liidetud varasema kohtuotsusega mõistetud karistusega); - 20.06.2011.a. Harju Maakohtu poolt KarS § 184 lg.2 p.2 alusel tingimisi vangistusega 4.a. kat- seajaga 3.a.

- 10.08.2011.a. Harju Maakohtu poolt KarS § 121; § 263 p.1,4; § 199 lg.2 p.4,5,7; §424 alusel

tingimisi vangistusega 3.a.11.k.26.p. katseajaga 3.a.Väärteokorras karistatud 40-l korral, osa

2

trahvidest tasumata. Süüdistatavale kohaldatud tõkend: elukohast lahkumise keeld .. Eelvangistus – 1 päev -24.11.2012.a

RESOLUTSIOON

Mõista Margus Õun süüdi KarS § 424 järgi ning karistada 9(üheksa) kuulise vangistusega.

KrMS § 238 lg.2 alusel vähendada mõistetavat karistust 1/3 võrra ning lõplikuks karistuseks mõista Margus Õun’le 6(kuue) kuuline vangistus.

KarS § 68 lg.1 alusel eelvangistuse aeg 1 (üks) päev 24.11.2012 a lugeda karistuse hulka ja kandmisele kuulub 5( viie) kuu ja 29(kahekümne üheksa) päevane vangistus.

KarS § 65 lg.2 alusel suurendada mõistetud karistust 10.08.2011.a. Harju Maakohtu otsusega mõistetud karistuse s.o. 3 (kolme) aasta, 11 (üheteist) kuud ja 26 (kakskümmend kuus ) päeva

vangistust võrra ning lõplikuks kandmisele kuuluvaks karistuseks mõista Margus Õunale 4(nelja) aasta, 5(viie) kuu ja 25 (kahekümne viie) päevane vangistus.

Tõkend- elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel ja karistuse kandmisele asumisel.

KarS § 50 lg.1 p.1 alusel lisakaristusena võtta Margus Õun’lt mootorsõiduki juhtimise õigus 9 (üheksaks) kuuks.Lisakaristus laieneb põhikaristuse kandmise kogu ajale ja lisaks kohtuotsu- sega määratud tähtajale.

LS § 127 alusel peab Margus Õun 5 tööpäeva jooksul peale kohtuotsuse jõustumist oma ju- hiloa loovutama Maanteeametile.

Mõista Margus Õun’lt välja KrMS § 179 lg.1 p.2, § 175 lg.1 p.4,9 ja § 180 lg.1 alusel sund- raha II astme kuriteo toimepanemise eest (nelisada kaheksakümmend ) , joobeseisundi 480 € tuvastamise kulud (ükssada üheksakümmend üks eurot kriminaaltoimiku koopia ku- 191 € ), lud (45 eurosenti) 0,45 € . Menetluskulud tasuda 1 (ühe) kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates Rahandusminis- teeriumi arveldusarvele SEB nr 10220034796011, viitenumber või Swedbangas 2800049777 nr 221023778606, viitenumber ning selgitus: „ 2800049777 Margus Õun 1-13-1404 menet- luskulud“. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks .

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale on õigus apellatsioonikorras edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 15 /viisteist/ päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda koh- tuotsusega , teatades apellatsiooniõiguse kasutamise soovist 7/seitse/ päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale. Kohtuotsuse resolutsioon kuulutatakse 05. märtsil 2013.a. Apellatsioonkaebuse teatise saamisel on motiveeritud koh- tuotsus kohtukantselei kaudu kättesaadav 25. märtsil 2013.a. alates kella 15.00.

3

Margus Õuna ( Õun) süüdistatakse selles, et tema juhtis 24.11.2012.a. kella 00.00 ajal Tal- linnas, Kaarli pst 4 juures mootorsõidukit Cadillac Escalade , reg. märgiga XXX, olles joobeseisundis (narkojoobes), millega rikkus liiklusseaduse § 69 lg 1 / Juht ei tohi olla joo- beseisundis. Joobeseisund käesoleva seaduse tähenduses on alkoholi, narkootilise või psüh- hotroopse aine või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/ nõudeid. Seega pani Margus Õun toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis .

Poolte seisukohad kohtuistungil

Margus Õun on esitanud taotluse kriminaalasja arutamiseks lühimenetluses, millega nõustus ka prokuratuur.

Prokurör palus kohtul Margus Õun süüdi mõista KarS § 424 järgi ja karistada teda vangistusega 9 kuud. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistatavat karistust 1/3 võrra ja lõplikuks karistuseks mõista vangistus 6 kuud. Karistusaja hulka arvata eelvangistus 1 päev, lõplikuks kandmisele kuuluvaks karistuseks mõista vangistus 5 kuud 29 päeva, kandmisega

alates kohtuotsuse jõustumise kuupäevast. Suurendada nimetatud karistust eelmise kohtuotsusega ärakandmata karistuse 3 aasta 11 kuu ja 26 päeva võrra ja liitkaristuseks mõista vangistus 4 aastat 5 kuud 25 päeva. Lisakaristusena KarS § 50 lg 1 p 1 alusel mootorsõiduki juhtimisõigus ära võtta 9 kuuks.

Süüdistatava avaldas toimunud kohtuistungil, et süüdistus on kaitsja Viktor Turkin

põhjendatud, toimikus olevate materjalidega tõendatud, tõendid lubatavad, õigesti kvalifitseeritud KarS § 424 järgi. Lühimenetluse kohaldamise alus on olemas.

Süüdistatav Margus Õun avaldas toimunud kohtuistungil, et süüdistus on temale arusaadav

ja ta tunnistab end süüdi, jääb eeluurimisel antud ütluste juurde. Süüdistatav lisas viimase sõna käigus, et kahetseb siiralt oma tegu ning palub kohtul mitte teda vangi saata.

Tõendid

Kohtuistungil on uuritud ja hinnatud alljärgnevaid kirjalikke tõendeid: kahtlustatavana kinnipidamise protokoll (tl 2-5); tunnistaja VM`i ütlused (tl 8); narkootilise aine tarvitamisest

põhjustatud terviseseisundi kirjeldamise akt (tl 10); saatelehed (tl 11-13); joobeseisundi tuvastamise saatekiri ja uuringu tulemus (tl 14); kahtlustatava Margus Õuna ütlused (tl 35- 37); juhiloa andmed (tl 39).

Maakohtu seisukoht

Kohus, kuulanud ära menetlusosalised ja tutvunud kriminaalasjas materjalidega, asub

4

seisukohale, et Margus Õunale süüks arvatav kuritegu on tõendamist leidnud ja õigesti kvalifitseeritud.

Margus Õunale inkrimineeritav kuritegu näeb süüteo objektiivse koosseisuna ette esmalt mootorsõiduki juhtimist. Antud juhul ei ole vaidlust selles, et Margus Õun juhtis 24.11.2012.a

mootorsõidukit. Antud fakt on tuvastatud Margus Õuna enda poolt kohtueelses menetluses

antud ütlustega, mille kohaselt ta tunnistab, et juhtis 24.11.2012.a mootorsõidukit Cadillac Escalade registreerimismärgiga XXX, kellaaega ei oska öelda. Läks mootorsõiduki rooli ja alustas sõitu 23.11.2012.a Tallinnas „Lastemaailma“ parklast ning peatati Vabaduse väljakul (tl 35-37). Mootorsõiduki juhtimise fakt on tõendamist leidnud ka tunnistaja VM ütlustega, kelle sõnul 24.11.2012.a kella 00:00 ajal osaledes noorsoopolitseilisel tegevusel nägi mööda

Kaarli pst-d Tallinnas liikumas vastassuunas Pärnu mnt. poole vasakpoolses äärmises sõidureas tumedat värvi Cadillac Escaladet registreerimisnumbriga XXX. Kuna sõiduk sõitis vastassuunas, siis otsustasid sõiduki peatada. Sõidukijuht anti üle Kesklinna politseijaoskonna patrullile (tl 8).

Margus Õunale inkrimineeritav kuritegu näeb süüteo objektiivses koosseisus teise tunnusena

ette mootorsõiduki juhtimise isiku poolt, kes on joobeseisundis. Asjaolu, et Margus Õun

eelpool märgitud kuupäeval s.o 24.11.2012.a kella 00:00 ajal oli narkojoobes, on leidnud tõendamist. Nimetatud fakt on tõendatud tunnistaja VMi ütlustega, mille kohaselt kui sõiduk

Cadillac Escaladet registreerimisnumbriga XXX neist vastassuunas möödus oli juhipoolne

aken avatud ning oli näha, et sõidukijuhi liigutused olid kontrollimatud ning silmapupillid

olid suured (tl 8). Ka süüdistatav Margus Õun ise on tunnistanud, et juhtis 24.11.2012.a mootorsõidukit Cadillac Escalade registreerimismärgiga XXX, olles joobeseisundis. GHB-d

tarvitas 23.11.2012.a umbes 1 tund enne seda, kui läks sõiduki rooli. Tarvitas GHB-d arstiettekirjutuseta (tl 35-37).

Liiklusseaduse § 69 lg 1 kohaselt määratletakse joobeseisundit kui alkoholi, narkootilise või

psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund,

mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides.

Asjaolu, et süüdistatav Margus Õun oli 24.11.2012.a kella 00:00 ajal sõidukit juhtides narkojoobe seisundis on tõendamist leidnud ka Wismari Haigla AS 24.11.2012.a narkootilise

või psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud

terviseseisundi kirjeldamise aktiga nr 456/31, millest nähtuvalt esineb uuritaval (Margus

Õunal) amfetamiini tarvitamise tunnuseid ning esineb joobeseisundile vastav kehaliste ja/või

psüühiliste funktsioonide ja reaktsioonide häirumine või muutumine narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine tarvitamise tulemusena (tl 10). Asjaolu, et Margus Õuna organismist leiti narkootilist ainet on tõendamist leidnud ka joobeseisundi

tuvastamise saatekiri/uuringu tulemusega, millest nähtuvalt on EKEI ekspert 11.12.2012.a. tuvastanud Margus Õuna 24.11.2012.a. võetud uriiniproovist amfetamiini, GHB-d (tl 14).

Eelnimetatud tõenditega on leidnud tõendamist asjaolu, et Margus Õun juhtis 24.11.2012.a

kella 00:00 paiku Tallinnas Kaarli pst 4 juures mootorsõidukit Cadillac Escalade, registreerimismärgiga XXX, olles joobeseisundis ning nimelt narkootiliste ja psühhotroopsete

ainete amfetamiin, GHB tarvitamisest põhjustatud terviseseisundis, mis avaldus väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Tulenevalt eeltoodust on täidetud KarS § 424 süüteokoosseisu objektiivsed tunnused.

Margus Õunale inkrimineeritava süüteo subjektiivne koosseis näeb koosseisuelemendina ette

5

tahtluse kõigi objektiivse koosseisu tunnuste suhtes. See tähendab, et süüdlane peab teadma

või vähemalt pidama võimalikuks, et ta juhib sõidukit joobeseisundis. Kohtu hinnangul on

Margus Õuna käitumises tuvastatud otsene tahtlus, sest tarbides narkootikume ja juhtides sõidukit, teadis Margus Õun, et sääraselt tegutsedes juhib ta sõidukit narkojoobeseisundis, mis

on keelatud. Süüdistatava poolt antud ütluste kohaselt tunnistab ta, et juhtis 24.11.2012.a mootorsõidukit Cadillac Escalade registreerimismärgiga XXX, olles joobeseisundis. Viimati

tarvitas GHB-d 23.11.2012.a umbes 1 tund enne seda, kui sõiduki rooli läks (tl 35-37).

Margus Õun asus sõidukit juhtima vahetult peale tema poolt viidatud narkootikumi tarvitamist. Seega oli süüdistatav kohtu hinnangul teadlik oma seisundist – narkojoobest ning

asudes sellises seisundis juhtima mootorsõidukit, näitab see, et Margus Õun pani kuriteo toime otsese tahtlusega.

Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et on täielikult tõendatud Margus Õuna poolt KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemine ning Margus Õun tuleb süüdi mõista KarS § 424 järgi.

KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. KarS § 27 kohaselt on õigusvastane tegu, mis vastab

seaduses sätestatud süüteokoosseisule ja mille õigusvastasus ei ole välistatud käesoleva seadustiku, muu seaduse, rahvusvahelise konventsiooni või rahvusvahelise tavaga. Seega on õigusvastasus süüteokoosseisus kirjeldatud teos sisalduv ebaõigus – tegu rikub õiguskorda ja

on vastuolus inimeste kooselu reguleerivate õigusnormidega. Õiguskord on objektiivne

suurus, mis kehtib kõigi ühiskonnaliikmete jaoks võrdselt. Kuivõrd süüteokoosseisudes on

esitatud süütegu, tuleb eeldada, et selline süütegu on ka õigusvastane. Tegu tuleb lugeda

õiguspäraseks üksnes siis, kui õiguskorras esineb õigusvastasust välistav asjaolu. Õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus kohtumenetluse käigus ei tuvastanud. Seega tuleb süüdistatava poolt karistusseadustiku tunnustele vastava koosseisupärase teo toimepanemine lugeda õigusvastaseks.

KarS § 32 lg 1 kohaselt saab isikut õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub käesolevas jaos sätestatud süüd välistav asjaolu. Süüdistatav Margus Õun on täisealine ja teo toimepanemise ajal oli võimeline aru saama oma teo keelatusest.

Karistus

Karistuse mõistmisel KarS § 56 lg 1 alusel arvestab kohus kohtualuse süüd, tema isikut ning

karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma kuritegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Kohus märgib, et karistusseadustiku mõtte kohaselt tuleb karistuse mõistmisel keskenduda

põhiliselt teole ja üldjuhul ei tohi süüdistatava isik kuriteost lahutatult olla iseseisvaks

karistuse liigi ning määra valiku aluseks, kuid samas tuleb siiski vältimatult arvestada

süüdistatava isikuga eripreventiivsest prognoosist lähtuvalt. Kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku

omadusi arvestades. Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks arvestama ka süüdlase isikut (vt Riigikohtu otsused nr 3-1-1-40-04; 3-1-1-99-06).

Kuna narkojoobes sõiduki juhtimine kujutab endast ohtu nii juhi enda elule ja tervisele, kui ka

6

teistele kaaskodanikele, siis tuleb kohtul ka sellisesse rikkumisse suhtuda täie tõsidusega.

Süüdistatavale inkrimineeritud s.o KarS § 424 järgi kvalifitseeritud kuriteo s.o mootorsõiduki

joobeseisundis juhtimise toimepanemise eest näeb seadusandja karistusena ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse.

Vastavalt toimepandule tuleb süüdistatavat karistada. Karistuse mõistmisel Margus Õunale

peab arvestama ka kohaldatava karistuse nii üld- kui ka eripreventiivset mõju. KarS § 56 mõtte kohaselt peab isik ennekõike vastutama toimepandud teo eest. Margus Õuna näol ei ole tegemist isikuga, kes oma vanuse või vaimse tervise tõttu ei oleks tajunud toimepandud teo

ohtlikkust, õigusvastasust ning tema poolt toimepandu ei olnud juhuslik. Kohtuliku

uurimisega ei ole tuvastatud süüdistatava karistust raskendavaid asjaolusid. Süüdistatav on väljendanud kahetsust, mida kohus arvestab kergendava asjaoluna. Margus Õuna on varem

kriminaalkorras karistatud KarS § 424 järgi, milline asjaolu on kohtule iseloomustavaks

asjaoluks. Ka väärteokorras on isikut korduvalt karistatud. Suurem osa rahatrahvidest on tasumata. Kohus leiab, et Margus Õuna ei ole võimalik karistada rahalise karistusega, kuna sellisel viisil ei ole võimalik saavutada karistuse eesmärke. Varasemad karistused ei ole

mõjutanud Margus Õuna kuritegude toimepanemisest loobuma. Samuti nähtub toimikus

olevast teatisest kahtlustatava keskmise päevasissetuleku ja elatustaseme kohta, et Margus Õuna keskmise päeva sissetuleku suurus on 0 eurot.

Margus Õuna iseloomustab ka asjaolu, et antud kuriteo pani ta toime katseajal. Margus Õuna näol on tegemist liikluses ohtliku isikuga. Korduvad karistused liiklusalaste rikkumiste eest

annavad signaali, et Margus Õun ei ole eelnevatest karistustest teinud enda jaoks ühtegi järeldust. Kohus märgib, et mootorsõiduki juhtimine joobes, on üks raskemaid liiklusalaseid süütegusid ning tegemist on enamohtliku kuriteoga – selles seisundis seab juht reaalsesse ohtu nii enda kui ka teiste kaasliiklejate elu ja tervise. Margus Õuna käitumises väljendub kohtu hinnangul ilmselge ning teadlik vastandumine õiguskorrale ning see näitab üheselt, et Margus Õun ei ole aru saanud talle varasemalt mõistetud karistuste tähendusest. Senised karistused ei ole ilmselgelt omanud kasvatavat mõju positiivse eripreventsiooni tähenduses.

Süüdistatava Margus Õuna puhul on tegemist inimesega, kes pani kuriteo toime täisealisena, s.t isikuna, kes peaks aru saama, et liiklusnõuded on kehtestatud kõikide liiklejate sh tema

enda huvides. Kohtu hinnangul on Margus Õuna suhtes käesolevaks ajaks kõik muud

karistusõiguslikud mõjutusvahendid ammendatud ning tema suhtes tuleb kohaldada isiku vabadust piiravat karistust. Nagu kohus juba eelnevalt märkis, pani Margus Õun uue kuriteo

toime katseajal. Uue samalaadse kuriteo toimepanemine kinnitab kohtu veendumust, et süüdistatav Margus Õun on vabaduses viibides jätkuvalt ohuks õiguskorrale.

Kaitsja on kohtuvaidlustes viidanud asjaolule, et süüdistatava karistamine vangistusega tooks

kaasa psoriaasiravi katkemise ja ka kannataksid põhjendamatult süüdistatava lähedased, sündimata laps ja elukaaslane. Siinkohal peab kohus vajalikuks märkida, et süüdistatav viis

end teadlikult ja tahtlikult seisundisse, millises on sõiduki juhtimine keelatud ning sellega otsustas ta ise juba selle üle, mis sellega kaasneb, kuivõrd juhtimisõiguse saanud isikuna on

süüdistatav teadlik liikluseeskirja nõuetest ja liiklusseaduses sätestatud sanktsioonidest.

Samuti pidi süüdistatav Margus Õun olema teadlik, et pannes toime katseaja kestel uue kuriteo pööratakse Harju Maakohtu 10.08.2011.a mõistetud karistus täitmisele. Sellele kõigele

vaatamata ei jätnud ta temale inkrimineeritud tegu toime panemata. Kohus leiab, et süüdistatav peab ise oma elu korraldama viisil, et tema enda käitumise tõttu ei halveneks ei tema enda ega tema lähedaste heaolu või senini väljakujunenud elulaad.

7

Margus Õuna suhtes on võimalik saavutada karistuse eesmärk mõistes temale reaalse vangistuse. Arvestades eeltoodut ja karistust kergendava asjaolu esinemist tuleb Margus Õuna

karistada alla sanktsiooni keskmist määra reaalse vangistusega 9 kuud, millest 1/3 maha arvatakse. KarS § 68 lg 1 alusel eelvangistuses viibitud aeg 1 päev s.o 24.11.2012.a lugeda karistuse hulka ja kandmisele kuulub 5 kuu ja 29 päeva pikkune vangistus. KarS § 65 lg 2

alusel suurendada mõistetud karistust 10.08.2011.a. Harju Maakohtu otsusega mõistetud

karistuse s.o 3 aasta, 11 kuu ja 26 päeva vangistuse võrra ning lõplikuks kandmisele kuuluvaks karistuseks mõista Margus Õunale 4 aasta, 5 kuu ja 25 päevane vangistus.

Tunnistades Margus Õun KarS § 424 järgi süüdi, peab kohus vajalikuks kohaldada Margus

Õuna suhtes lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist. Viimasel ajal väljakujunenud liiklussituatsioon, kus liikluses hukkunute arv on märgatavalt suurenenud, sunnib liikluskorda rikkuvate liiklejate tegevust oluliselt tõkestama ja seda eesmärki teenib ka KarS §-s 50 lg 1 alusel määratav lisakaristus mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmise näol. Riigikohus on oma lahendis nr 3-1-1-86-09 leidnud, et karistusseadustiku üldosas sätestatud lisakaristused

põhinevad küll süülisel teol, kuid täidavad samas ka isiku õiguspärasele käitumisele

suunamise ja ühiskonna turvalisuse tagamise ülesannet, mistõttu on nende kohaldamisel oluline tähendus preventiivsetel kaalutlustel. Süütegude ärahoidmise eesmärgi saavutamiseks on lisakaristusega võimalik teatud ajavahemikuks piirata isiku õigusi, muu hulgas välistades

tegutsemise valdkonnas, millega oli toimepandud tegu seotud. Käesolevas asjas puuduvad

kohtupraktikas arvestatavad erandlikud asjaolud, mis lubaksid jätta kohtul lisakaristuse kohaldamata (3-1-1-10-03, 3-4-1-2-05, 3-1-1-20-06, 3-1-1-55-07). KarS § 50 lg 1 p 1 kohaselt

võib kohus mootorsõiduki ohutu liiklemise või käituseeskirjade rikkumisega seotud süüteo

eest süüdimõistetule kohaldada lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist kuni kolmeks

aastaks. Kriminaalasja materjalidest ei nähtu asjaolusid, mis viitaks süüdistatava

liikumispuudele, mis KarS § 50 lg 2 kohaselt välistaksid lisakaristuse kohaldamist.

Mootorsõiduki juhtimise õiguse puudumine koondab süüdistatava tähelepanu toimepandud kuriteo tähendusele ja mõjule tema edasisele elukorraldusele. Seega KarS § 50 lg 1 p 1 alusel

lisakaristusena võtta Margus Õunalt mootorsõiduki juhtimise õigus 9 kuuks. Lisakaristus laieneb põhikaristuse kandmise kogu ajale ja lisaks kohtuotsusega määratud tähtajale.

Täiendavalt peab kohus vajalikuks selgitada, et Liiklusseaduse § 127 kohaselt on isik, kelle

suhtes on jõustunud mootorsõiduki juhtimisõiguse peatamise, äravõtmise või kehtetuks tunnistamise otsus, kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile.

Menetluskulud

KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu.

KrMS § 180 lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt

üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda või määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Käesoleva kriminaaltoimiku materjalidest ei nähtu asjaolusid, mis lubaksid

järeldada, et Margus Õunal esineksid takistused kriminaalmenetlusega riigile põhjustatud kulude hüvitamiseks või käiks nende kulude hüvitamine talle ilmselt üle jõu. Ka seadusest tulenevate menetluskulude suuruse vähendamise ja osaliselt riigi kanda jätmise otsustus peab

tuginema kindlatele faktilistele asjaoludele ja tõenditele, mis viitavad süüdimõistetu

8

maksejõuetusele. Käesolevas süüdistusasjas selliseid asjaolusid tuvastatud ei ole. Eelnevat arvestades on kohus seisukohal, et Margus Õunalt tuleb menetluskulud seadusele tuginedes välja mõista. Nimetatud seisukohale on asunud ka Tallinna Ringkonnakohus oma lahendites

1-10-3472; 1-10-16328; 1-10-15032. Seega tuleb süüdistatav Margus Õunalt välja mõista

KrMS § 179 lg 1 p 2, § 175 lg 1 p 4, 9 ja § 180 lg 1 alusel sundraha II astme kuriteo toimepanemise eest 480 €, joobeseisundi tuvastamise kulud 191 €, kriminaaltoimiku koopia kulud 0,45 €.

Leili Raedla Kohtunik