1-12-4173/22 · Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja

1-12-4173

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

21. märts 2013. a Kuressaare kohtumaja Kriminaalasja number 1-12-4173 ( 11250102849) Kohtukoosseis Kohtunik Kristel Pedassaar Kohtuistungi sekretär Tõlk Janika Sa

rantšuk - Kriminaalasi S.R

asi kuriteos Karistusseadustiku (KarS) ’ i süüdistus

§ ja 424 järgi järgi -de 215 lg2 p1,2

kokkuleppemenetluses

avalikul kohtuistungil

2013.a. 20. märtsil (kokkuleppemenetluseks läinud üldmenetlusest) Prokurör Svetlana Maripuu

Süüdistatav

S.R, ik,XXX,

Kaitsja Vandeadvokaadi abi Eve Grass RESOLUTSIOON

Süüdi tunnistada KarS § järgi ja mõista karistuseks üks S.R kuriteos

215 lg2 p1,2

(1) aasta

üheksa (9) kuud vangistust.

Süüdi tunnistada S.R kuriteos KarS § järgi ja mõista karistuseks üks (1) aasta vangistust.

KarS § 63 lg 2, 64 sätete kohaselt ’ ile mõistetud üksikkaristustest S.R

lugeda kergem karistus kaetuks raskeima karistusega, stuseks mõista liitkari vangistus üks (1) aasta üheksa (9) kuud.

S.R-i suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld jätta kuni kohtuotsuse jõustumiseni ja mõistetud karistuse kandmisele asumiseni endiseks, karistuse kandmisele asumisel tõkend tühistada. istetud liitkaristuse vangistus üks (1) aasta üheksa (9) kuud Mõ

kandmise aja algust hakata lugema päevast mil S.R ilmub kinnipidamiskohta

1-12-4173

karistust kandma või politsei teostab tema kinnipidamise ja karistuse kandmise kohta suunamise.

VÕS §de 1043 ja 1045 p5 alusel välja mõista S.R-ilt kahjutasu 675 (kuussada seitsekümmend viis) eurot 80 senti kannatanu V M kasuks. (ik. )

Välja mõista ’ S.R i riigi tuludesse kriminaalmenetluse kulu lt /tasuda

Rahandusminist iumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB Pank, arveldusarve nr eer

221023778606 Swedbank, arveldusarvele nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, viitenumber 2800049696. Maksekorralduse selgitusse lisada: Kuressaare kohtumaja, otsus nr 1-12-

4173 ning menetluskulukas s

nõude liik – undraha või kaitsjatasu või ekspertiisitasu/:

- sundraha 480 (nelisada kaheksakümmend) eurot;

- kaitsjatasu

kokku 192 (ükssada üheksakümmend kaks ) eurot;

- alkohoolse joobe ekspertiisitasu ja toksikoloogiaekspertiisitasu

kokku (kuuskümmend kaks ) eurot 37 senti ( 35,37 eurot + 27 eurot). Nõuded menetluskulude osas loetakse nõuetekohaselt täidetuks, kui isik tasub nõude 30 päeva jooksul lahendi jõustumisest või kohtuotsusega määratud korras. Eelnimetatud tähtaja möödumisel pööratakse otsus täitmisele ja saadetakse kohtutäiturile ning lisandub kohtutäituri tasu. Kui nõude tasub teine isik, siis selgitusse lisada, kelle eest nõue tasutakse.

Edasikaebekord

Kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata seoses KrMS 9.peatüki 2. jao sätete või KrMS § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatava ja kaitsja võivad esitada apellatsiooni kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on mõistetud karistus, mida seadus ette ei näe. Apellatsioon tuleb esitada

Pärnu Maakohtu kohtumajja 15 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kuressaare

Prokuratuuril apellatsiooni esitamise õigus vastavalt KrMS § 318 lg 3 p 2 puudub.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi, esitades selles osas määruskaebuse Pärnu Maakohtu kohtumajja 10 päeva jooksul Kuressaare kohtuotsuse kuulutamisest.

Süüdistus S.R

süüdistatakse selles, et tema

isikuna, kes on varem korduvalt karistatud varguse ja Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumaja

28.02.2011.a. otsusega KarS § 215 lg 2 p 1, 2 järgi asja omavolilise kasutamise eest, hõivas omavoliliselt ja grupis koos Kristjan Küppar ja Reiko Ojaga ajutise kasutamise eesmärgil 25.12.2011.a X

. õhtusel ajal Saare maakonnas, XX maja ette pargitud võõra, Läti Vabariigi ettevõttele

SIA MMG Transports kuuluva ja O F ja M T kasutuses oleva sõiduauto Renault Kangoo reg märgiga autot mööda Saaremaad ringi sõitmiseks kuni peeti 26.12.2011.a. kell X , ning kasutasid XX

16.50 paiku politsei poolt Kuressaare linnas kinni. 29.09.2012.a päeval, kella 13.00-15.00 vahelisel ajal, isikuna, kes on varemalt toime pannud varguse ja asja omavolilise kasutamise, X

XX hoovist omavoliliselt võõra vallasasja ajutise kasutamise eesmärgil kuuluva sõiduauto Ford Escort reg nr V M-ILE X , maksumusega 800.-eurot. XX Omavolilise kasutamise käigus sõitis S.R kuuluva sõiduautoga teelt välja vastu V M-ILE

puud, mille tagajärjel muutus sõiduauto kasutamiskõlbmatuks. Sellega tekitas S.R kannatanu V M-ILE varalist kahju 800.-

euro väärtuses.

1-12-4173 Oma sellise tegevusega, mis seisnes võõra vallasasja omavolilises ajutises kasutamises, kui see on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse ja asja omavolilise kasutamise, grupi poolt, pani S.R toime KarS § 215 lg 2 p 1, 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

29.09.2012.a päeval, omamata mootorsõiduki juhtimisõigust (pannes kella 13.00-15.00 vahelisel ajal,

seega toime LS § 201 lg 1 sätestatud väärteo), juhtis S.R Saare mk XXX V M-

ILE X

alkoholijoobeseisundis, EKEI kuuluvat sõiduauto Ford Escort reg nr XX toksikoloogiaekspertiisi akti nr 211I kohaselt etanoolisisaldusega veres (3,01±0.06) mg/g, k =2.

Tulenevalt Liiklusseaduse § 69 Sõiduki juhtimist keelav joobeseisund lõige 4 p 1 loetakse juht alkoholijoobes olevaks, kui 1) juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem; Alkoholijoobe tõttu S.R ei tulnud auto juhtimisega toime ning sõitis sellega Luulupe küla vahel vastu puud. Auto purunemisega S.R tekitas omanikule M V- 800.-eurot varalist LE kahju

Oma sellise tegevusega, mis seisnes S.R mootorsõiduki juhtimises joobeseisundis, pani toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Prokuröri poolt kohtus ’ nõutud karistus S.R i

le : KarS § 215 lg 2 p 1, 2 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks vangistus üks (1) aasta üheksa (9) kuud § 424 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest vangistus üks (1 KarS § ; KarS ) aasta.

63 lg 2, 64 sätete kohaselt lugeda kergem karistus kaetuks raskeima karistusega ja mõista liitkaristus vangistus üks (1) aasta üheksa (9) kuud Karistusseadustiku § 65 lg 2 sätestab, et kui süüdimõistetu . paneb pärast kohtuotsuse kuulutamist, kuid enne karistuse täielikku ärakandmist toime uue kuriteo, suurendatakse uue kuriteo eest mõistetud karistust eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, järgides KarS § 64 lg tes 2, 4 sätestatut. - Eeltoodust ja RK lahendist 3-1-2-4-

09 tulenevalt (Liitkaristuse mõistmine on loogiliselt võimalik vaid mõlema liidetava olemasolul). 28.02.2011.a Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumaja otsusega KarS § 215 lg 2 p 1, 2, KarS § 424 järgi karistati S.R liitkaristusega vangistus 1 a 8 k, mis asendati üldkasuliku tööga 1200 tundi tähtajaga 2 aastat. Seisuga 08.02.2013 ÜKT on sooritatud, seega karistus täidetud, mis aga tähendab ühe liidetava puudumist.

Süüdistatav S.R andis kohtus ütlusi, et saab kokkuleppest aru ja nõ sõlmitud ustub

kokkuleppega

. Kokkuleppe sõlmimisel on väljendanud oma tõelist tahet. Karistuse iseloom ja olemus on arusaadavad. Tsiviilhagile vastuväited puuduvad. Kinnitab, et ei hakka karistuse kandmisest kõrvale hoiduma ja tõkendit ei ole vaja muuta.

Prokurör ja kaitsja

kokkuleppe juurde. muutmise jäid kohtus S.R-iga sõlmitud Tõkendi taotlust ei esitatud.

Kohus leidis, et kokkuleppe sõlmimisel on järgitud seadusesätteid. Kriminaalmenetluse seadustiku

(edaspidi KrMS) § 239 lg 2 esinevaid kokkuleppemenetlust välistavaid asjaolusid ei esine.

Kokkulepitud karistus on kooskõlas KarS § 56 sätestatuga. S.R on varem korduvalt karistatud kriminaalkorras KarS § de215 ja 424 järgi - kvalifitseeritud kuritegude toimepanemise eest, kuid vaatamata varasemale 6-

le kriminaalkaristusele on ta jätkanud kuritegude toimepanemist. Kohus arvestab kokkuleppe kinnitamisel asjaoluga, et S.R pani uued kuriteod toime ajal mil tema suhtes kehtis veel eelmise 28.02.2011.a. kohtuotsusega mõistetud liitkaristuse vangistuse 1

1-12-4173

aasta 8 kuud , , milline asendati üldkasuliku tööga 1200 tundi tegemise kahe aastane tähtaeg, kuigi üldkasuliku töö tunnid oli ta sooritanud enne tähtaja lõppu. Kohus nõustub prokuröri taotluses karistuse mõistmise kohta märgitud põhjendusega Karistusseadustiku § 65 lg 2 , mille kohaselt

sätestab, et kui süüdimõistetu paneb pärast kohtuotsuse kuulutamist, kuid enne karistuse täielikku ärakandmist toime uue kuriteo, suurendatakse uue kuriteo eest mõistetud karistust eelmise koh -

tuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, järgides KarS § 64 lg tes 2, 4 sätestatut.

Eeltoodust ja RK lahendist 3-1-2-4-09 tulenevalt (Liitkaristuse mõistmine on loogiliselt võimalik vaid mõlema liidetava olemasolul) 28.02.2011.a Pärnu Ma . akohtu Kuressaare kohtumaja otsusega KarS § 215 lg 2 p 1, 2, KarS § 424 järgi karistati S.R liitkaristusega vangistus 1 a 8 k, mis asendati üldkasuliku tööga 1200 tundi tähtajaga 2 aastat. Seisuga 08.02.2013 ÜKT on sooritatud, seega karistus täidetud, mis aga tähendab ühe liidetava puudumist. S.R on aga oma süüd tunnistanud ja väljendanud kahetsust toimepandu üle ning nimetatud asjaolu on arvestatav karistust kergendava asjaoluna. Kriminaalhooldusest väljastatud iseloomustuses kinnitatakse, et S.R on oma üldkasuliku töötunnid sooritanud enne tähtaega, kuigi töötundide sooritused ei ole kulgenud ilma probleemideta. Kriminaalhooldaja on arvamusel, et suutmatus loobuda alkoholi tarvitamisest suurendab uue kuriteo toimepanemise riski S.R-i poolt. Kohus leiab, et eeltoodut arvestades ei ole S.R-i suhtes põhjendatud rahalise karistuse kohaldamine, mida seadus ju võimaldab. Eeltoodu alusel peab kohus põhjendatuks kokkuleppe kinnitada. Tsiviilhagi- Kannatanu V M on esitanud tsiviilhagi summas 675,80 eurot. Kohus leiab, et esitatud hagi on põhjendatud ja VÕS §-de 1043 ja 1045 p5 alusel kuulub rahuldamisele.

A ei ole sitõendid –

Tõkend. Kohtuotsuse tegemisel tuleb kohtul lahendada ka küsimus tõkendi kohaldamise osas.

S.R-i Kohtul puuduvad suhtes on tõkendiks kohaldatud elukohast lahkumise keeld. andmed, et S.R oleks tõkendiga kehtestatud piiranguid rikkunud. Tõkendi muutmist ei ole taotletud. Kohus leiab, et tõkend elukohast lahkumise keeld tuleb S.R-i suhtes jätta kehtima kuni karistuse kandmisele asumiseni, siis tõkend tühistada.

Menetluskulud. - Vastavalt KrMS § 180 lg le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskulud käesolevas kriminaalasjas on alljärgnevad:

- Sundraha. KrMS § 175 lg 1 p 9 on menetluskuluks süüdimõistva otsusega kaasnev alusel

sundraha mille suuruseks KrMS § 175 lg1 p9, 179 kohaselt on II raskusastme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palgaalammäära. Palga alammääraks on 320.00 eurot ning seega on sundraha suuruseks 1,5x320 eurot = 480 EUR-i

- Määratud kaitsjale makstud tasu on vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 4 menetluskulu mis KrMS §

180 lg1 alusel kuulub väljamõistmisele süüdistatavalt. on läbi menetluse Kaitsja esitanud kohtule

kirjalikud taotlused summades 115,20 eurot ja 76,80 eurot riigiõigusabi tasu maksmiseks (sisaldavad käibemaksu) poolt esitatud taotluseid põhjendatuks. . Kohus peab kaitsja

Väljamõistmisele S.R-ilt ndlaks määramisega seo kuulub ka alkohoolse joobe ki tud ekspertiiside tasud.

Kohus leiab, et KrMS § 180 lg3 märgitud aluseid S.R-i vabastamiseks menetluskulu tasumisest kasvõi osaliselt ei esine.

Kristel Pedassaar Kohtunik