1-12-3447/82 · 1-12-3447/82 · Tartu Ringkonnakohus

K O H TU MÄ Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 22. märts 2013 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-12-3447 Kohtukoosseis Tiit Lõhmus, Mati Kartau, Maarika Kuusk Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja) 18. veebruari 2013

määrus süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

süüdimõistetu B.S-i (B.S) kaitsja vandeadvokaat Toomas Liiva määruskaebus

RESOLUTSIOON

1. Juhindudes KrMS §-st 390, § 337 lg 1 p-st 1 ringkonnakohus määras: jätta Viru Maakohtu 18. veebruari 2013 määrus muutmata ning süüdimõistetu B.S-i kaitsja vandeadvokaat Toomas Liiva määruskaebus rahuldamata.

2. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Valdma ja Partnerid Advokaadibüroo kaudu 38,40 eurot, sh käibemaks 6,40 eurot, vandeadvokaat

Toomas Liivale tema poolt B.S-ile määruskaebemenetluses riigi õigusabi osutamise eest.

3. KrMS § 175 lg 1 p 4 ja § 187 lg 2 alusel välja mõista B.S-ilt

menetluskulud, s.o kaitsja tasu vandeadvokaat Toomas Liiva poolt osutatud õigusabi

eest 38,40 eurot riigituludesse.

4. B.S tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi

arveldusarvele SEB nr 10220034796011, Swedbank nr 221023778606 või Danske Bank AS Eesti filiaal nr 333416110002.

Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049858 ning selgitus „B.S 1-12-3447 kohtukulud“. Kohtukulud tuleb tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates.

Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

- 2 -

Edasikaebamise kord:

KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu

Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi

vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud

1. süüdi KarS § 199 lg 2 Tartu Maakohtu 26.04.2012 kohtuotsusega tunnistati B.S p 7, 8, 9 järgi ning KarS § 65 lg 2, § 74 lg 5 alusel mõisteti karistuseks 2 aastat 2 kuud 11 päeva vangistust. 1.1. Karistuse kandmise algus on 28.11.2011 ja lõpp 08.02.2014.

2. tingimisi enne tähtaega Viru Maakohtu 18.02.2013 määrusega jäeti B.S vangistusest vabastamata.

Esimese astme kohtu määruse sisu

3. ennetähtaegne vangistusest vabastamine ennatlik, Maakohtu hinnangul oleks B.S-i seda ka elektroonilise järelevalve kohaldamisega.

3.1. kaks korda kriminaalkorras karistatud ning Maakohtu määruse kohaselt on B.S-i

ta kannab vanglakaristust teist korda. Kõik B.S-i poolt toimepandud kuriteod on

varavastased (vargused, omastamine). B.S vabanes 27.09.2011 ennetähtaegselt vanglast ning pani katseajal 05.10.2011 toime uue varavastase kuriteo esimese episoodi. Tartu Maakohtu 26.04.2012 otsuse kohaselt oli tegemist 18 episoodilise kuriteoga, millega tekitati

kannatanutele märkimisväärset kahju. Maakohtu hinnangul nähtub eeltoodust, et mõistetud

karistus ja määratud kriminaalhooldus ei ole B.S-i puhul eesmärki täitnud ning võimaluse tekkimisel eirab B.S kehtestatud reegleid, mistõttu ei ole usutav, et vabaduses hakkab ta elama õiguskuulekalt.

3.2. vangistuse Maakohus võttis arvesse, et vangla iseloomustuse kohaselt on B.S-i jooksul 9 korda distsiplinaarkorras karistatud. Karistused on enamjaolt määratud vangla vara

rikkumise ja keelatud esemete omamise eest. Maakohtu hinnangul näitab rikkumiste arv ja iseloom seda, et vangistuse ajal ei ole B.S oma käitumist ega mõtteviisi muutnud ning säilib oht, et ka vabanedes ei võta süüdimõistetu oma käitumist kontrolli alla.

3.3. on vangistuse jooksul läbinud Maakohtu hinnangul on positiivne, et B.S

sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ ning õpib 9. klassis. Maakohtu määruse kohaselt

puudub B.S kehtiv isikuttõendav dokument. Vabanedes on süüdimõistetul

võimalus elama asuda oma ema ja tema abikaasa juurde, kuid kinnipeetaval ei ole kindlat

töökohta ega iseseisvat sissetulekut. Kinnipeetava ema ja tema abikaasa töötavad ja nad on valmis B.S-i vabanemise korral materiaalselt toetama. Vähene haridus (8 klassi) ning

eriala ja töökogemuse puudumine raskendavad maakohtu hinnangul B.S töö leidmist ja suurendavad uute varavastaste kuritegude toimepanemise riski. Maakohus märkis,

et B.S-i suhtlusringkonda kuuluvad kriminaalkorras karistatud isikud

(kuriteokaaslased ja perekonnaliikmed), kelle poolt on ta mõjutatav. Ka narkootikumide tarvitamine suurendab uue kuriteo toimepanemise ohtu.

3.4. poolt toimepandud kuritegude asjaolusid, Maakohus leidis, et arvestades B.S-i

korduvaid karistusi (süstemaatilised teise astme varavastased kuriteod), tema käitumist kriminaalhooldaja järelevalve all olles (uued varavastased kuriteod katseajal), tema käitumist

- 3 -

vangistuses viibides (9 distsiplinaarkaristust) ja süüdimõistetu võimalusi vabaduses

(sissetuleku puudumine), ei ole tema ennetähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Maakohtu hinnangul eksisteerib suur tõenäosus, et süüdimõistetu paneb vabaduses toime uue kuriteo ning tema vabastamine ei oleks kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Maakohus leidis, et süüdimõistetu võimalused vabanemisel – elukoha omamine ja lähedaste toetus – ei kaalu üle tema varasemat käitumist ja kuritegude asjaolusid. Maakohus märkis, et ka varem oli süüdimõistetul kindel elukoht ja lähedaste toetus, kuid see ei takistanud tal uusi

kuritegusid toime panna. Maakohtu määruse kohaselt on B.S-i karistusaja lõpuni

jäänud veel ligi 1 aasta, mis on vägagi pikk aeg. Maakohtu hinnangul on oluline, et kinnipeetav omandaks vangistuses viibides põhihariduse.

Määruskaebuses esitatud taotluste sisu

4. kaitsja taotleb maakohtu määruse tühistamist ja B.S-i vangistusest B.S-i tingimisi ennetähtaegset vabastamist katseajaga kuni määratud karistusaja lõpuni, kohaldades tema suhtes elektroonilist valvet ja kohustades teda järgima KarS § 75 lg 1 p 1-5 sätestatud kontrollnõudeid.

4.1. nõus vabanema elektroonilise valve Määruskaebuse kohaselt on B.S

kohustusega. Kaitsja hinnangul distsiplineeriks elektroonilise järelevalve all olemine süüdimõistetut ning järelevalveseadme jälgimisraadiuse väikseks muutmisega oleks võimalik

takistada B.S uute varavastaste kuritegude toimepanemist. Kaitsja leiab, et B.S-i vabastamisel pikaajalise elektroonilise järelevalve alla, näiteks terveks aastaks,

oleks ühiskondlik kontroll tema üle oluliselt tugevam kui 08.02.2014 vabanemisel ilma elektroonilise järelevalveta. Kaitsja leiab, et B.S-i varasem kriminaalkorras karistatus ei ennusta tema tulevast käitumist ette ning süüdimõistetu võib olla nüüdseks õppust võtnud. 4.2. Kaitsja leiab, et elektroonilise valve kui põhiõigusi vähemintensiivselt riivava alternatiivi kohaldamine on põhjendatud. Kaitsja juhib tähelepanu Eesti liiga karmile karistuspoliitikale ja

suurele vangide arvule ning leiab, et B.S-i vabastamine oleks selles valguses õigustatud.

Vastus määruskaebusele

5. Ringkonnakohus tegi 11.03.2013 määruse, mille kohaselt lahendatakse määruskaebus kirjalikus menetluses ja määruskaebemenetluse pooltel on õigus ringkonnakohtule seisukohti esitada kuni 18.03.2013. Määratud tähtajaks ringkonnakohtule seisukohti ei esitatud.

Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

6. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses toodud seisukohtadega ja leiab samuti, et

B.S-i vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud.

Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus on B.S-i tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamisel õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid.

Kuna ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega, ei pea kolleegium vajalikuks neid tervikuna korrata ning märgib vastuseks määruskaebusele vaid järgnevat.

7. kaitsja määruskaebus ei sisalda

Ringkonnakohus on seisukohal, et B.S-i

asjaolusid, mis annaksid aluse maakohtu määruse tühistamiseks ja B.S-i tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks.

Ringkonnakohtu hinnangul ei võimalda B.S-i varasem elukäik ja õigusvastane

käitumise karistuse kandmise ajal tema ennetähtaegset vabastamist. Ringkonnakohtu

hinnangul on maakohus põhjendatult leidnud, et B.S-i korduv kriminaalkorras

karistatus varavastaste kuritegude toimepanemise eest, ennetähtaegse vabastamise järel

katseajal aktiivne uute varavastaste kuritegude toimepanemine ning 9 kehtiva

- 4 -

distsiplinaarkaristuse olemasolu vangistuses näitavad seda, et mõistetud karistused ei ole

B.S-ile mõju avaldanud ning ta ei suudaks vabaduses õiguskuulekalt käituda. Ringkonnakohus nõustub ka maakohtu seisukohaga, et B.S-i puhul suurendavad uute

kuritegude toimepanemise riski ka kriminaalkorras karistatud tuttavad, varasem

narkootikumide tarvitamine ning madalast haridustasemest ja töökoha puudumisest tingitud

halb majanduslik olukord. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus eeltoodut hinnates

põhjendatult leidnud, et B.S-i poolt vanglas läbitud sotsiaalprogramm ja hariduse

omandamine ning vabanemisel elukoha olemasolu, lähedaste toetus ja elektroonilise valve kohaldamine ei suudaks tema õiguskuulekust tagada ning B.S-i varasem elukäik ja

reegleid rikkuv käitumine karistuse kandmise ajal viitavad kõrgele uute kuritegude toimepanemise riskile. 8. Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuses esitatud väidetega, et elektroonilise valve kui

põhiõigusi vähem riivava alternatiivi kohaldamine oleks B.S-i puhul tõhus meede

süüdimõistetu õiguskuulekuse tagamiseks ning B.S-i vabastamine oleks kooskõlas riigi eesmärkidega vangide arvu vähendada ja karistuspoliitikat leebemaks muuta. Ringkonnakohus märgib, et süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegne vabastamine elektroonilise

valve alla on põhjendatud vaid juhul, kui kohtul tekib süüdimõistetut iseloomustavaid

asjaolusid hinnates veendumus, et vangistus on oma eesmärgi täitnud ning süüdimõistetu

suudab vabaduses õiguskuulekalt käituda. B.S-i puhul aga nii maakohtul kui ka ringkonnakohtul eelnevalt analüüsitud asjaolude tõttu sellist veendumust ei tekkinud. Asjaolu, et B.S pani eelmisest mõistetud vangistusest ennetähtaegse vabastamise järel toime

18 uut varavastaste kuritegude episoodi, tingis tema puhul karistuseesmärkide täitmiseks

vangistuse kohaldamise. Kuna B.S-i varasem elukäik viitab kõrgele varavastaste kuritegude toimepanemise riskile ning B.S-ile ka käesoleva vangistuse ajal määratud distsiplinaarkaristused on veel kehtivad, oleks ringkonnakohtu hinnangul tema ennetähtaegne vabastamine praegu ennatlik, kuna puudub alus arvata, et süüdimõistetu oleks oma käitumist

ja hoiakuid püsivalt muutnud. Samuti rõhutab ringkonnakohus, et süüdimõistetul puudub subjektiivne õigus nõuda enda ennetähtaegset vabastamist ning B.S-ile karistuse mõistmisel on juba võetud arvesse nii tema süü suurust ja võimalust mõjutada teda edaspidi

kuritegude toimepanemisest hoiduma kui ka õiguskorra kaitsmise huvisid. Ringkonnakohtu hinnangul vaid vangide vähendamise ja karistuspoliitikat leebemaks muutmise eesmärk ühegi süüdimõistetu vabastamiseks alust ei anna, kuna see ei ole ilmselgelt kooskõlas KarS §-s 56 sätestatud karistuse mõistmise põhimõtetega.

9. tuleb jätta vangistusest Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et B.S tingimisi ennetähtaegselt vabastamata.

10. kaitsja vandeadvokaat T. Liiva on ringkonnakohtule esitanud taotluse riigi B.S-i õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks.

Ringkonnakohtu hinnangul on kaitsja poolt esitatud taotluse kohaselt B.S-ile riigi

õigusabi andmisele kulunud aeg, s.o 2 pooltundi, põhjendatud ning kaitsja tasuna taotletud summa 38,40 eurot, sh käibemaks 6,40 eurot, vastavuses RÕS §-st 22 tulenevate nõuete ning

Eesti Advokatuuri poolt kehtestatud korraga. Eeltoodust tulenevalt määrab ringkonnakohus

vandeadvokaat T. Liivale Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt väljamaksmisele kaitsja tasu summas 38,40 eurot, sh käibemaks 6,40 eurot, B.S-ile

määruskaebemenetluses riigi õigusabi osutamise eest ning juhindudes KrMS § 187 lg-st 2

mõistab vastava menetluskulu B.S-ilt välja.

Tiit Lõhmus

Mati Kartau

Maarika Kuusk