1-13-2319/5 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1-13-2319

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht 21. märtsil 2013.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja

Kriminaalasja number 1-13-2319 (12962000011)

Kohtunik

Külli Iisop

Kohtuistungi sekretär

Liisi Kisler

Kriminaalasi

F.B süüdistuses KarS § 436 lg 1 järgi kokkuleppemenetluses

Prokurör Günter Koovit

Süüdistatav

F.B

- isikukood xxx;

elukoht: XXX; Eesti kodanik; põhiharidus; ei tööta;

varem kriminaalkorras karistamata; tõkend elukohast lahkumise keeld

Kaitsja advokaat määratud korras Paavo Paal

RESOLUTSIOON

1. Süüdi tunnistada F.B KarS § 436 lg 1 järgi ja karistuseks mõista 4

(neli) kuud vangistust.

KarS § 73 lg 1 ei pöörata vangistust 3(kolme)-aastase alusel täitmisele, kui F.B katseaja kestel ei pane toime uut tahtlikku kuritegu.

KarS § 78 p 1 kohaselt hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest.

Tõkend - elukohast lahkumise keeld tühistada pärast kohtuotsuse jõustumist.

2. Välja mõista F.B-lt menetluskulud riigieelarve tuludesse

: määratud

kaitsjale makstav tasu (ükssada üheksakümmend kaks) , ja süüdimõistva

eurot kohtuotsusega kaasnevast sundrahast (kakssada nelikümmend) . eurot

Kohus määrab, et menetluskulusid on võimalik tasuda vabatahtlikult 10 (kümne) kuu jooksul võrdsetes osades (43,20 eurot kuus) alates kohtuotsuse jõustumisest

Rahandusministeeriumi arvele

nr 10220034796011 SEB pangas või arvele nr

221023778606 Swedbank pangas, viitenumber mõlemal juhul 2800049777; maksekorraldusele märkida kriminaalasja number 1-13-2319 ja süüdimõistetu nimi.

Kui menetluskulud ei ole tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord Otsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul Harju

Maakohtu kaudu seoses kriminaalmenetluse seadustiku 9. peatüki 2. jao või § 339 lõike 1 sätete rikkumisega ning ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

SÜÜDISTUS F.B süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes oli sõlminud 1. Jalaväebrigaadi (1JVBR) ülemaga 16.03.2010.a tegevteenistuse lepingu määratud tähtajaks, so ajavahemikuks

15.03.2010.a-14.03.2010.a, mida pikendati kuni 13.03.2013.a ning 1JVBR ülema

16.03.2010.a käskkirjaga nr. 112P võetud Eesti Kaitseväe tegevteenistusse 1JVBR Scoutspataljoni A-jalaväekompanii 3.jalaväerühma 3.jalaväejao kuulipilduri abi ametikohale ning alates 23.12.2011.a määratud A-jalaväekompanii 2.jalaväerühma 3.jalaväejao laskursanitari ametikohale s.o. olles KarS § 431 sätestatud tegevteenistuses olevaks isikuks, jättis ajavahemikul 01.10.2012.a kella 08.00-st – 09.11.2012.a ilmumata oma teenistuskohta

1.Jalaväebrigaadi Scoutspataljoni Paldiskis aadressil Rae põik 1, olles teenistusest omavoliliselt ära 30 tööpäeva.

Sellega pani F.B toime väeosast väljalubatu poolt tähtajaks teenistusse ilmumata jätmise, kui omavoliline äraolek on kestnud üle kolme päeva, s.o. pani toime

KarS § 436 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kokkuleppe sisu Süüdistatava, kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör kohtus F.B süüditunnistamist KarS § 436 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest ning tema karistamist 4-kuulise vangistusega. KarS § 73 alusel jätta vangistus täitmisele pööramata, kui F.B ei pane 3-aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

Kohtuliku arutamise järeldused Kohtuistungil F.B tunnistas oma süüd ning kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega täies ulatuses. Prokurör ja kaitsja jäid samuti sõlmitud kokkuleppe juurde ning palusid kohtul kokkulepe otsusega kinnitada.

Kohtuliku arutamise põhjal teeb kohus järelduse, et süüdistatava poolt süü tunnistamine ja kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kõiki kokkuleppemenetluse sätteid.

Kohus leiab, et õigesti on kvalifitseeritud süüdistatava käitumine, tema süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud kriminaalasjas kogutud kirjalike tõenditega ning F.B tuleb süüdi tunnistada KarS § 436 lg 1 järgi. Karistus tuleb talle mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud.

KrMS §-de 175 lg 1 p 4, 9 ja § 180 kohaselt tuleb süüdimõistetult välja mõista ka menetluskulud, s.o määratud kaitsjale makstav tasu ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. Teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on sundraha KrMS § 179 lg 1 p 2 järgi 1,5 palga alammäära ehk 480 eurot.

Arvestades F.B varalist seisundit, tema perekondlikku olukorda (ülalpidamisel kaks alaealist last), annab kohus KrMS § 180 lg 3 alusel võimaluse menetluskulude tasumiseks osade kaupa (10 kuu jooksul võrdsetes osades alates kohtuotsuse jõustumisest) ning jätab osa sundrahast riigi kanda, kuna kõigi menetluskude kohene tasumine käib talle ilmselt üle jõu.

Menetlusnormid, millest kohus juhindub otsuse tegemisel, on KrMS §-d 175, 180, 179, 248 lg

1 p 5, 249, 311, 313.

Kohtunik