1-12-9399/17 · Tallinna Ringkonnakohus

1-12-9399

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 20. märts 2013 Tallinn Kriminaalasja number 1-12-9399 Kohtukoosseis

Eesistuja Pavel Gontšarov, liikmed Sten Lind ja Malle Preimer Kohtuistungi sekretär Kea Lemming Kriminaalasi E.D süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 4, 5, 8, § 266 lg 2 p 1 järgi arutatud avalikul kohtuistungil 13.03.2013 Tallinnas

Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 12. novembri 2012 otsus lühimenetluses Apellatsiooni esitaja Süüdistatav E.D Prokurör Marika Kreuzberg Süüdistatav

E.D , eluk Tallinn, XX, ik XXX,

kodakondsus-määratlemata, põhiharidus, ei tööta, varem kriminaalkorras karistatud 7 korral, neist viimane:

01.06.2010.a. Harju Maakohtu poole KarS § 202 lg 1 järgi

vangistusega 2 kuud, KarS § 65 lg 2 alusel vangistusega 1

aasta, 1 kuu ja 17 päeva, vabanes 18.07.2011.a. pärast karistuse kandmist, karistus kustumata

Kaitsja Tõlk Advokaat Liis Toomsalu Irina Leetberg

RESOLUTSIOON

1. Harju Maakohtu 12. novembri 2012. a kohtuotsus E.D suhtes jätta

muutmata ja apellatsioon rahuldamata.

Välja mõista Aleksei E.D-lt riigieelarve tuludesse 57,60 EUR määratud kaitsjale makstud tasu katteks.

2(4)

Kaitsjatasu kuulub tasumisele Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB pangas 10220034796011

või Swedbank pangas nr 221023778606, viitenumber 2800049748 (selgitusse märkida lahendi number ning isik, kelle eest tasutakse ning nõude liik).

Edasikaebe kord

Kohtuotsus tehakse teatavaks 20. märtsil 2013 kriminaalkolleegiumi kantselei kaudu.

Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada ringkonnakohtule 7 päeva jooksul alates

kohtuotsuse kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse otsuse teinud ringkonnakohtule kirjalikult 30

päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistatav võib esitada kassatsiooni üksnes advokaadist kaitsja vahendusel.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maakohtu 12.11.2012 otsusega tunnistati E.D süüdi KarS § 199 lg 2 p 4, 5, 8 järgi ja mõisteti karistuseks 9 (üheksa) kuud vangistust; KarS § 266 lg 2 p 1 järgi 2 (kaks) kuud

vangistust. Vastavalt KarS § 63 lg 2 loeti kergem karistus kaetuks raskeimaga karistusega ning liitkaristuseks mõisteti 9 (üheksa) kuud vangistust. Vähendati KrMS § 238 lg 2 kohaselt E.D-le

mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust.

Vastavalt KarS § 68 lg 1 arvati karistuse hulka eelvangistuses viibitud aeg 17.04.2012.a. kuni

18.04.2012.a. so 2 (kaks) päeva, ning määrati, et ärakandmisele kuulub 5 (viis) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust.

2. E.D on süüdi tunnistatud selles, varem varguseid toime pannud isikuna,

ajavahemikul 25.03. – 01.04.2012 tungis ukse hingedelt mahavõtmise teel Tallinnas, XX asuva maja keldrikorrusel asuvasse keldriboksi nr XX, kust varastas T S’le kuuluvad 4 suverehvi Michelin

väärtusega 200 eurot, 4 suverehvi väärtusega 200 eurot, jalgratta Scott väärtusega 100 eurot,

kolmest kohvrist koosneva komplekti väärtusega 60 eurot, koos kohvrites olnud jalatsitega:

naistesaapad väärtusega 30 eurot, naiste platvormsaapad väärtusega 30 eurot, naiste ratsasaapad väärtusega 30 eurot, meeste suvekingad väärtusega 40 eurot, kokku T Sle kuuluvaid esemeid väärtusega 690 eurot; Samuti tema isikuna, kes on varem toime pannud omastamise, varguse, 16.10.2012.a. kella 15.54

paiku, võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, viibides autobussijaama territooriumil aadressil: XX, Tallinn, üritas avalikult varastada, rebides H K käest rahatähe väärtusega 100 eurot, kuid ei viinud kuritegu lõpule, sest ta peeti kinni turvateenistuse töötaja poolt. Sel moel E.D varem varguseid toimepannud isikuna, võttes ära võõrad vallasasjad nende ebaseadusliku omastamise eesmärgil, sissetungimisega, avalikult pani toime KarS § 199 lg 2 p 4, 5, 8 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

E.D on KarS § 266 lg 2 p 1 järgi süüdi tunnistatud selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud sissetungimise 17.04.2012 kella 13.00 paiku tungis uksepiida lahtimurdmise teel Tallinnas, XX asuva KÜ XX keldriruumidesse, kust midagi varastada ei õnnestunud, kuivõrd ta peeti kinni politseitöötajate poolt. Sel moel E.D tungides ebaseaduslikult valdaja tahte vastaselt võõrasse hoonesse ja ruumi vähemalt teist korda pani toime KarS § 266 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

ESITATUD APELLATSIOON

3(4) 3. Apellant E.D vaidlustab kohtuotsust seoses tema süüditunnistamisega KarS § 266 lg 2 p 1 järgi. Süüdistatav märgib, et tema ei tunginud keldrisse uksepiida lahtimurdmise teel ning osundab, et kõnealust ust kannatanu esindaja sõnade kohaselt on ka varem üritatud lahti muukida.

Tema ust ei murdnud ning pole varalist kahju tekitanud. Apellant märgib, et kohtuotsuse

põhjendavas osas on mainitud keegi P. S, kellega temal ja käesoleval asjal pole mingit seost.

Süüdistatav palub tühistada Harju Maakohtu otsus ning saata asi maakohtule uueks arutamiseks.

Alternatiivselt palub süüdistatav mõista talle võimalikult leebe karistus ning asendada see üldkasuliku tööga.

4. Ringkonnakohtu istungil loobus süüdistatav oma apellatsioonist KarS § 266 lg 2 p 1 järgi

toimepandud kuriteoepisoodi osas. Süüdistatav taotles temale leebema karistuse mõistmist selle

asendamisega üldkasuliku tööga. Kaitsja toetas apellandi seisukohti. Prokurör palus jätta Harju Maakohtu otsus muutmata ning süüdistatava apellatsioon rahuldamata.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT

5. Kohtukolleegium, kuulanud kohtuistungil ära menetlusosalised, tutvunud kriminaaltoimiku materjalide ja süüdistatava apellatsiooni väidetega, leiab, et apellatsioonis esitatud väited ei anna alust kohtuotsuse tühistamiseks, sest see on seaduslik ja põhjendatud.

6. Vastavalt KrMS § 333 lg 1 apellandil on õigus apellatsioonist osaliselt või täielikult loobuda enne kohtuvaidluse lõppu. Apellatsioonist loobumine on ringkonnakohtule siduv, välja arvatud KrMS §

333 lg 6 sätestatud juhtudel. Käesoleval juhul loobus süüdistatav oma apellatsiooni osast, mis puudutab tema süüdimõistmist KarS § 266 lg 2 p 1 järgi, seega ei käsitle kohtukolleegium selle kuriteoepisoodiga seotud apellatsioonis toodud väiteid.

7. Vastuseks apellatsioonis toodud tõdemusele, et maakohtu otsuse kirjeldavas osas on mainitud

keegi P. S, kellel ei ole mingit puutumust süüdistatavaga ja talle inkrimineeritud kuriteoga,

kohtukolleegium märgib, et maakohus oma 27.12.2012 määrusega parandas otsuses nimetatud tehnilise vea ning asendas P. S nime õige – E.D nimega. Kohtukolleegium nõustub

maakohtu määrusega ning sedastab, et otsuses mainitud P. S nimi on ilmne ebatäpsus ning maakohtu otsuse kontekstist võib üheselt aru saada, et otsus puudutab üksnes E.D.

Vastavalt KrMS § 306 lg 5 võib kohus pärast kohtuotsuse allkirjastamist omal algatusel või

kohtumenetluse taotlusel parandada kohtuotsuses kirjaja arvutusvead ning ilmsed ebatäpsused, mis ei mõjuta otsuse sisu. Maakohus toimis vastavalt KrMS § 306 lg 5 sätestatule.

8. E.D-le mõistetud liitkaristuse osas kohtukolleegium leiab, et maakohus ei ole

eksinud materiaalõiguse vastu ka süüdistatavale karistuse mõistmisel. Vastavalt omaksvõetud arusaamale tuleb karistuse mõistmisel võtta esmaselt aluseks sanktsiooni keskmine määr, mida siis

edasiselt, vastavalt kergendavate või raskendavate asjaolude esinemisele, nihutada kas ülesvõi

allapoole. Käesoleval juhul on E.D-le mõistetud liitkaristuseks 9 kuud vangistust,

kusjuures maakohus vastavalt KarS § 63 lg 2 luges kergema karistuse kaetuks raskeimaga

karistusega. Nimetatud karistust on vähendatud vastavalt KrMS § 238 sätetele. Karistuse

mõistmisel võttis maakohus arvesse karistust kergendava asjaoluna E.D

puhtsüdamliku kahetsust. Maakohtu poolt tähelepanuta jäetud KarS § 57 loetellu kuuluvaid karistust kergendavaid asjaolusid ringkonnakohus ei tuvastanud. Kolleegium märgib, et nimetatud vangistuse pikkus (9 kuud, mis on vähendatud vastavalt KrMS § 238 sätetele) on oluliselt väiksem

KarS § 199 järgi kvalifitseeruva kuriteo toimepanemise eest ettenähtud karistuse keskmisest määrast ja on isegi mõnevõrra leebe karistus isikule, kes on varem samalaadsete kuritegude eest korduvalt karistatud.

4(4)

Kohtukolleegium on seisukohal, et maakohus põhjalikult ja ammendavalt analüüsis süüdistatava isikut ning veenvalt põhjendas, miks tema suhtes ei ole kohaldatavad rahaline karistus, KarS § 74 ja

§ 69 sätted. Kohtukolleegium nõustub maakohtu põhjendustega ning ei pea vajalikuks neid kordama.

9. KrMS § 45 lg 4 kohaselt on kaitsja osavõtt kohtumenetlusest kohustuslik. E.D kaitsja advokaat Liis Toomsalu taotles ringkonnakohtuistungiks ettevalmistumise ja kohtuistungist osavõtu eest kaitsjatasu väljamõistmist, koos käibemaksuga, summas 57,60 eurot. Kohtukolleegium

leiab, et kaitsjatasu taotlus on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. KrMS § 175 lg 1 p 4

kohaselt on määratud kaitsjale makstav tasu menetluskulu. KrMS § 185 lg 2 alusel, kui

apellatsioonimenetluses jätab ringkonnakohus esimese astme kohtuotsuse muutmata, siis jäävad menetluskulud selle isiku kanda, kellel need on tekkinud. Ringkonnakohus jätab maakohtu otsuse muutmata, seega jäävad E.D apellatsioonimenetluses tekkinud kulud tema kanda.

10. Et kohtukolleegium ei tuvastanud ühtegi apellandi KrMS §-s 338 ettenähtud kohtuotsuse tühistamise alustest, siis juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 1, § 344-345 lg-st 1 ja 2, jätab kohtukolleegium Harju Maakohtu 12. novembri 2012 otsuse E.D suhtes muutmata ja apellatsiooni rahuldamata.

Pavel Gontšarov Sten Lind Malle Preimer