1-13-2638/5 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
Legislator summary
AI generatedmärts 2013 Kriminaalasi (number menetlus) ja nr 1-13-2638 (kohtueelses menetluses nr 12760000018) riik versus M.N kokkuleppemenetlus Menetlus kohtus kohtuistung Kohtukoosseis kohtunik Toomas Lillsaar Kohtuistungi sekretär Irina Meremaa Prokurör Marja-Liina Talimaa Süüdistatav
Legislator headnote
AI generated1-13-2638/5 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja: karistusega 200 päevamäära, so 640 eurot. KarS § 66 lg 1 alusel määrata karistuse kandmine ositi iga kuu 64 eurot kuni karistuse täieliku tasumiseni. Tartu Maakohtu 19.12.2008 otsusega mõistetud karistus jätta iseseisvale täitmisele.
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
T A R T U M A A K O H U S
K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL
Otsuse tegemise koht ja aeg Viljandi kohtumaja
20. märts 2013 Kriminaalasi (number menetlus) ja nr 1-13-2638 (kohtueelses menetluses nr 12760000018) riik versus M.N kokkuleppemenetlus Menetlus kohtus kohtuistung Kohtukoosseis kohtunik Toomas Lillsaar Kohtuistungi sekretär Irina Meremaa Prokurör Marja-Liina Talimaa Süüdistatav
M.N (isikukood xxx; elukoht
xxxxx xxxxx x-xx xxxx xxxxxxxx xxxxxxxxxxxx ) Süüdistus KarS
§ 202 lg 1 järgi Lepinguline kaitsja advokaat Martin Traat
RESOLUTSIOON
Aluseks võtnud kohtulikul arutamisel tuvastatud asjaolud ja kohaldatud seadused ning juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku -dest 159 ja 249, tegi kohus (KrMS) § otsustused. Otsustus süüs ja karistamises
1. Tunnistada
(KarS)
M.N süüdi karistusseadustiku § 202 lg 1 järgi ja mõista talle
rahaline karistus 200 (kakssada) päevamäära, so 640 (kuussada nelikümmend) eurot; KarS § mõistetud rahaline karistus tasumisele
66 lg 1 alusel määrata M.N-ile
ositi kuus
10 (kümne) kuu jooksul, mitte vähem kui 64 (kuuskümmend neli) eurot järgmiselt: 1) alates 2013 aprillikuust igakuise rahalise karistuse osa 64 euro a
tasumine, kuni rahalise karistuse täieliku tasumiseni; 2) igas kuus tasutava rahalise karistuse osa tasumistähtaeg kuu 30 s kuupäev; 3) tähtaegselt kohtu määratud rahalise -
karistuse osa tasumata jätmisel või kokkuvõttes tasumise graafikujärgse võlgnevuse korral, lugeda tähtaeg saabunuks rahalise karistuse tasumisele tervikuna Tartu ; Maakohtu 19. detsember 2008 otsusega mõistetud karistus jätta iseseisvale täitmisele. Otsustus kriminaalmenetluse kuludes
2. M.N-ilt sundraha välja mõista
480 (nelisada kaheksakümmend) eurot ja riigi õigusabi tasu 57 (viiskümmend seitse) eurot ja 60 senti ja muu kriminaalmenetluse kulu
45 (nelikümmend viis) senti riigi kasuks; määrata kriminaalmenetluse kulud 538 (viissada kolmkümmend kaheksa) eurot ja 05 senti tasumisele ositi järgmiselt: 1) alat es 2013 aprillikuust igakuise menetluskulu osa a
44 (nelikümmend neli) eurot ja 84 senti tasumine, kuni menetluskulude täieliku tasumiseni; 2) igas kuus tasutava menetluskulu osa tasumistähtaeg kuu 30 s kuupäev; 3) tähtaegselt kohtu määratud menetluskulu o - sa
tasumata jätmisel või kokkuvõttes tasumise graafikujärgse võlgnevuse korral, lugeda tähtaeg saabunuks menetluskulu tasumisele tervikuna. Selgitused kohtuotsusele
3. Selgitada:
3.1 kohtuotsuse peale
-des 318 321, mille edasikaebamise kord on sätestatud KrMS § –
koha - selt kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata KrMS § s 318 sätestatud alustel
Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutsamisest; apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest;
3.2 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise ja väljamõistmise peale võib KrMS § 189 lg 3 kohaselt vaid -de 383 lustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse esitamisega (KrMS §
– 392);
3.3 kohtuotsus jõustub edasikaebe (apellatsiooni) tähtaja möödumisel;
3.4 ositi täitmiseks määratud rahali e karistus loetakse täidetuks ja otsust rahalises n
karistuses kohtut ositi äiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on tasumiseks määratud rahasummad tähtaegselt tasunud rahandusministeeriumi kontole nr 10220034796011 SEB Pangas Swedbankis (tasumisel või kontole nr 221023778606
maksekorraldusele: viitenumber 4100065035 ositi ja selgitusena „rahalise karistuse tasumine asjas nr 1-13-2638 ; “)
3.5 ositi täitmiseks määratud kriminaalmenetluse kulud loetakse täidetuks ja otsust menetluskuludes kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu os Rahandusministeeriumi iti tasumiseks määratud rahasummad tähtaegselt tasunud kontole nr 10220034796011 SEB Pangas või kontole nr 221023778606 Swedbankis
(tasumisel maksekorraldusele: viitenumber 2800049874 ja selgitusena „menetluskulu ositi tasumine asjas nr 1-13-2638
“);
ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED
1. Süüdistus
Süüdistusest nähtuvalt M.N süüteo on toime pannud kuriteona toimepanemise tulemusena saadud vara omandamise, hoidmise ja turustamise KarS § lg 1 järgi, mis seisnes käest, teades, et
lles, et tema 11.juulil 2011. a ostis G.K. ja T.R se
esemed on eelnevalt varastatud Viljandi teater Ugala baarist: 22 pudelit 0,7 l Metaxat väärtusega kokku 309.41 eurot, 5 pudelit 0,5 l Bitter Camparit väärtusega kokku 49.02 eurot, 1 pudeli Beefeaterit väärtusega 17.03 eurot, 1 pudeli Larsen VSOP väärtusega 45.72 eurot, 1 pudeli Larsen VS väärtusega 38.04 eurot, 2 pudelit Hennesy VSOP väärtusega kokku 95.66 eurot, 1,75 pudelit Jägermeister väärtusega kokku 53.30 eurot, 2,5 pudelit Jim
Beam väärtusega kokku 44.47 eurot, 1 pudeli Canadian Club väärtusega 20.88 eurot, 8 pudelit Törley šampust väärtusega kokku 26.98 eurot, 12 pudelit Laua viina väärtusega kokku 55.44 eurot, 5 pudelit Viru valget väärtusega kokku 28.56 eurot, 6 pudelit punast veini Santa ema väärtusega kokku 35.28 eurot, 7 pudelit punast veini Millaman väärtusega kokku 32.51 eurot, 6 pudelit valget veini Veo Grande väärtusega kokku 25.92 eurot, 7 pudelit valget veini Santa ema Tridens väärtusega kokku 36.46 eurot, 3 pudelit Vana
Tallinna väärtusega kokku 20.38 eurot, 3 pudelit Kännu Kukke väärtusega kokku 38.30 eurot, 1 pudeli Maasikalikööri väärtusega 3.89 eurot, 1 pudeli Gabrieli väärtusega 6.02 eurot, 3 pudelit Mandli likööri väärtusega kokku 32.54 eurot, 1 pudeli Martini Bianco väärtusega 9.91 eurot, 1 pudeli Cinzano Dray väärtusega 7.82 eurot, 12 Aura apelsini mahla väärtusega kokku 11.15 eurot, 8 purki Gin väärtusega kokku 6.91 eurot, 11 purki siidrit väärtusega kokku 12.67 eurot, 60 pakki kohvi väärtusega kokku 249.84 eurot, 23 pakki nätsu Jenkki väärtusega kokku 7.18 eurot, 25 tulemasinat väärtusega kokku 9.39 eurot, 58 pakki sigarette väärtusega kokku 174 eurot, 56 tahvlit 100 g šokolaadi väärtusega kokku 46.37 eurot, 5 tahvlit šokolaadi Must Haria väärtusega kokku 3 eurot, 5 tahvlit Tupla King size väärtusega kokku 3.78 eurot, 15 Snikersit väärtusega kokku 11.34 eurot, 1 pakk musta teed väärtusega 1.82 eurot, 1 pakk rohelist teed väärtusega 1.26 eurot, 48 pakki
Chewits xtreme väärtusega kokku 8.64 eurot, 1 kommikarp Pezz väärtusega 26 eurot, hoidis varastatud alkoholi, sigarette ja maiustusi kokku 1708.11 euro väärtuses oma elukohas keldris ja turustas need, saades xxxxxxx xxxxxxx xxxx xxxxxx xxxxx xxxxx x kauba eest kokku 143 eurot.
2. Kriminaalasjas sõlmitud kokkulepe
Prokuratuur ja süüdistatav on nõustunud kriminaalasja lahendamisega
kokkuleppemenetluses. Prokurör, süüdistatav ja süüdistatava kaitsja on sõlminud kokkuleppe süüdistatava süüdimõistmiseks KarS § järgi
202 lg 1 ja karistamisek rahalise s
karistusega 200 päevamäära, so 640 eurot. KarS § 66 lg 1 alusel määrata karistuse kandmine ositi iga kuu 64 eurot kuni karistuse täieliku tasumiseni. Tartu Maakohtu 19.12.2008 otsusega mõistetud karistus jätta iseseisvale täitmisele.
3. iveeringud kokkuleppemenetluses Kohtu õiguslikud mot
3.1.
Põhjendused süüdimõistmises
Kokkuleppemenetluse alus on sätestatud KrMS § ohus võib -s 239, mille kohaselt k
süüdistatava ja prokuratuuri taotlusel lahendada kriminaalasja kokkuleppemenetluses.
Vastavalt KrMS § 239 lg
2 on kokkuleppemenetluse kohaldamine võimalik kuriteos, - le
mille eest karistusseadustik näeb ette kergeima karistusena vähem kui neli aastat ja raskeimaks võimalikuks karistuseks ei ole eluaegset vangistust ning kokkuleppemenetlusega nõustuvad süüdistatav, kaitsja ja prokuratuur.
Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustus vastavalt kokkuleppele süüdimõistmises ning karistamises.
Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, kulepete sõlmimine on olnud süüdistatavate tõeliste tahete avaldused ja et kok kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid.
Lähtudes KrMS §-st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel lahendatavates küsimustes kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt KrMS § 248 lg 1 p-le 2. Kohus tuvastas, et kriminaalasja menetlemisel on tõendamiseseme asjaolud selged, vastavuses õiguslike kvalifikatsiooniga ning süüdistatav tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele.
3.2. Põhjendused karistuse mõistmisel KarS § 202 lg näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega aristamise . Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid süüdistatava k kokkuleppemenetluses. Süüdistatavat tuleb karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele.
4. Kohtu p
õhjendused kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks
Kriminaalmenetluse kulud on sätestatud KrMS 7. peatüki 1. jaos
( - Kriminaalmenetluse kulude liigid; § 173 § 179), 2. jaos (Kriminaalmenetluse kulude ; § 180 § 188) ning 3. jaos ( - ; §
189 -
§ 192).
KrMS § 189 ( ) lg 1 kohaselt kohtueelses menetluses krimin tatakse uurimisasutuse aalmenetluse kulude hüvitamine otsus
või prokuratuuri määrusega. Kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega (KrMS.
§ 189 lg 2). Menetluskulud on sätestatud KrMS §-s 175 (
Menetluskulud).
KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis KrMS § 179 (Sundraha) lg 1 kohaselt on teise astme kuriteo puhul 1,5 palgamäära, s. Sundraha määr tuleneb Vabariigi Valitsuse o 480 euro.
10. jaanuar 2013
määrusest nr 6 ( ), millega on kehtestatud töötasu alammääraks 320 euro kuus. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Vastavalt KrMS § 43 (Kaitsja valimine ) lg-le 2 kaitsja määrab uurimisasutuse, prokuratuuri või kohtu taotlusel Eesti
Advokatuur, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist või kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat taotlenud, kuid kaitsja osavõtt on kohustuslik KrMS § 45 järgi. Vastavalt (RÕS) § 4 lg 3 p
-le 1 on riigi
õigusabiks määratud kaitse kriminaalmenetluses. RÕS § 21 lg 3 kohaselt riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise korra ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatuse ja korra kehtestab advokatuuri juhatus. Eesti Advokatuuri juhatuse 15. detsembri 2009 otsusega on kinnitatud Riigi (edaspidi
kord). Korras koos hilisemate muudatustega on kehtestatud tasu arvestamise alused ja maksmise kord, tasumäärad ning
kulude hüvitamisse ulatus ja kord. Süüdistatava M.N-i määratud kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 57,60 eurot.
KrMS § 175 lg 1 p 5 kohaselt on menetluskuluks vastavalt § 224 KrMS
-le 5 lg
määratud kaitsja poolt kriminaaltoimiku materjalist koopia kaitsealusele M.N-ile tegemise kulud 0,45 eurot. –
Kriminaalmenetluses on s uslikult menetluskuludeks kokku üüdistatavale arvest
sundraha 480 eurot, 57,60 eurot ja muu kriminaalmenetluse kulu 0,45 riigi õigusabi tasu eurot.
KrMS § 180 ( ) lg 1
Süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seejuures arvestatakse KrMS §-s 182 (Tsiviilhagiga seotud mene ) sätestatud erandeid.
KrMS § 180 lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi.
Kohus ei tuvastanud asjaolusid, et kriminaalasjas menetluskulude hüvitamine oleks süüdimõistetul üle jõu käivaks kohustuseks. KrMS § Arvestatud menetluskulud tuleb
alusel olukorda süüdistatavalt välja mõista. Arvestades süüdimõistetu majanduslikku määrata tal menetluskulud tasumine ositi aasta jooksul, igakuiste võrdsete osade kaupa. e
5.
Kohtu muud põhjendused KrMS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud.
KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsiooni või kassatsioonikohtust tagastamisest alates - kolme päeva jooksul.
Toomas Lillsaar
Kohtunik