1-13-420/6 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

1

T A R T U M A A K O H U S

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Otsuse tegemise koht ja aeg Viljandi kohtumaja 20. märts 2013 Kriminaalasi (number ja menetlus) nr 1-13-420 (kohtueelses menetluses nr 12260105193)

riik

versus U.S kokkuleppemenetlus Menetlus kohtus kohtuistung Kohtukoosseis kohtunik Toomas Lillsaar Kohtuistungi sekretär Irina Meremaa Prokurör Küllike Taits Süüdistatav

U. XXX S (isikukood ; elukoht xxxxx x

xxxxxxxxx ; ei oma kriminaalkaristatust) Süüdistus KarS § 424 järgi

RESOLUTSIOON

Aluseks võtnud kohtulikul arutamisel tuvastatud asjaolud ja kohaldatud seadused ning

juhindudes

-dest 159 ja 249, tegi kohus otsustused. kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § Otsustused süüs ja karistamises

1. Tunnistada

(KarS)

U.S süüdi § 424 järgi ja mõista talle karistusseadustiku

karistusena vangistus

68 alusel arvata eelvangistuse aeg 1 (üks) kuu; KarS § 2 (kaks) päeva

mõistetud vangistuse aja hulka ja lugeda U.S-ile kandmata karistuseks 28

(kakskümmend kaheksa) päeva vangistust; KarS §

74 lg 1 ja lg 3 alusel määrata, et

mõistetud vangistus jääb täielikult tingimisi kohaldamata; määrata U.S-ile katseaeg

18 (kaheksateist) kuud 28- ning mõistetud päevalist ei pöörata täitmisele, kui vangistust

U.S 75 lg-s 1 ei pane katseajal toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab KarS §

sätestatud käitumiskontrolli nõuded; määrata käitumiskontrolli ajaks alaliseks U.S-ile

elukohaks xxxxx x xxxxxxxxx U.S-ile datud elukohast ; tühistada tõkendina kohal lahkumise keeld. Muud otsustused

2. Kriminaalmenetluse kulude osas:

2.1 välja mõista nelisada kaheksakümmend €, riigi õigusabi tasu U.S-ilt sundraha 480 ( )

38 (kolmkümmend kaheksa) € (kaks) € ja ja 40 senti ning muu kriminaalmenetluse kulu 2 70 senti riigi kasuks; määrata kriminaalmenetluse kulud 521 (viissada kakskümmend üks) €

ja 10 senti 13 aprillikuust igakuise menetluskulu tasumisele ositi järgmiselt: 1) alates 20 a

osa

ja 43 senti 43 (nelikümmend kolm) € tasumine, kuni menetluskulude täieliku

tasumisen - i; 2) igas kuus tasutava menetluskulu osa tasumistähtaeg kuu 30 s kuupäev; 3)

tähtaegselt kohtu määratud menetluskulu osa tasumata jätmisel või kokkuvõttes tasumise

2

graafikujärgse võlgnevuse korral lugeda tähtaeg saabunuks menetluskulu tasumisele , tervikuna;

2.2 U - .S ile õigusabi osutamisega seonduv advokaadi sõidu € jätta - ning ajakulu 61,44 riigi kanda. Selgitused kohtuotsusele

3. Selgitada:

3.1 kohtuotsuse peale edasikaebamise kord on sätestatud KrMS § – -des 318 321, mille kohaselt

kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata KrMS § s 318 sätestatud alustel Tartu Maakohtu -

Viljandi kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus

tutvuda kohtuotsusega; apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu

Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest; 3.2 kohtuotsus jõustub edasikaebe (apellatsiooni) tähtaja möödumisel; 3.3 käitumiskontrollile allutatud süüdimõistetule nimetab kriminaalhooldaja kriminaalhooldusosakonna juhataja ning kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle

pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku sellekohase ettekande alusel

määrata täiendavaid kohustusi, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistus täitmisele;

3.4 ositi täitmiseks määratud kriminaalmenetluse kulud loetakse täidetuks ja otsust

menetluskuludes kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on

rahasummad tähtaegselt tasunud rahandusministeeriumi kontole nr 10220034796011 SEB

P korraldusele: viiteangas või kontole nr 221023778606 Swedbankis (tasumisel makse

number 2800049874 ja selgitusena „menetluskulu ositi tasumine asjas nr “); 1-13-420

3.5 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise ja väljamõistmise peale võib KrMS § 189 lg 3

kohaselt vaid -de 383 lustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse esitamisega (KrMS § – 392).

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED

1.

Süüdistus

Süüdistusest nähtuvalt .S mootorsõiduki juhtimise U

on toime pannud kuriteona

joobeseisundis selles, et tema juhtis 23.12.2012.a. kella 00.50 KarS § 424 järgi, mis seisnes paiku Viljandi linnas Posti tänaval mootorsõidukit Mazda 323 riikliku registreerimisnumbriga

xxx xxx joobeseisundis – tõendusliku alkomeetri Alcotest 7110 MK III EST ARAF näit -0026

lõpliku mõõtetulemusena 0,83 mg/l, kus lõplikust lugemist 0,92 mg/l on maha arvatud mõõtemääramatus 0,09 mg/l.

2.

e Kriminaalasjas sõlmitud kokkulep

Prokuratuur ja süüdistatav on nõustunud kriminaalasja lahendamisega kokkuleppemenetluses. Prokurör, süüdistatav ja süüdistatava kaitsja on sõlminud kokkuleppe süüdistatava

süüdimõistmiseks KarS § 424 järgi ühe kuu vangistusega. KarS § 68 alusel ja karistamiseks arvata eelvangistuses viibitud aeg 23.12.2012 kuni 24.12.2012.a , so 2 päeva karistuse hulka ja

kandmata karistuseks lugeda 28 päeva vangistust. KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel määrata, et tingimisi jäetakse vangistus tema suhtes kohaldamata ning täitmisele ei pöörata, kui .S U

kaheksateistkuulise katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu ja täidab talle KarS § 75

sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ning kohustusi: 1) elama kohtu

määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel

kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma

3

elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4)

saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa eluvõi töökoha vahetamiseks; 5) saama

kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

3.

ses Kohtu õiguslikud motiveeringud kokkuleppemenetlu

3.1.

Põhjendused süüdimõistmises

Kokkuleppemenetluse alus on sätestatud KrMS § ohus võib -s 239, mille kohaselt k süüdistatava ja prokuratuuri taotlusel lahendada kriminaalasja kokkuleppemenetluses. Vastavalt

KrMS § 239 lg-le 2 on kokkuleppemenetluse kohaldamine võimalik kuriteos, mille eest

karistusseadustik näeb ette kergeima karistusena vähem kui neli aastat ja raskeimaks võimalikuks karistuseks ei ole eluaegset vangistust ning kokkuleppemenetlusega nõustuvad süüdistatav, kaitsja ja prokuratuur.

Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustus vastavalt kokkuleppele süüdimõistmises ning karistamises. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused,

et kokkulepete sõlmimine on olnud süüdistatavate tõeliste tahete avaldused ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid.

Lähtudes KrMS § st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel lahendatavates küsi - -

mustes kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile

kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt KrMS § 248 lg 1 p-le 2. Kohus tuvastas, et

kriminaalasja menetlemisel on tõendamiseseme asjaolud selged, vastavuses õiguslike kvalifikat

siooniga ning süüdistatav tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele.

3.2. P

õhjendused karistuse mõistmisel

KarS § 424 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni kolmeaastase

vangistusega. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid süüdistatava karistamise kokkuleppemenetluses. Süüdistatavat tuleb karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele.

4. Kohtu põhjendused kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks

Kriminaalmenetluse kulud on sätestatud KrMS 7. peatüki 1. jaos (Kriminaalmenetluse

kulude liigid Krimina ; § 173 § 179), 2. jaos ( - ; § 180 § 188) -

ning 3. jaos ( ; § 189 § 192). -

KrMS § 189 ( ) lg 1 kohaselt kohtueelses

menetluses kriminaal otsus menetluse kulude hüvitamine tatakse uurimisasutuse või prokuratuuri

määrusega. K menetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvi ohtu tamine

kohtumääruse või kohtuotsusega (KrMS.

§ 189 lg 2).

Menetluskulud on sätestatud KrMS §-s 175 (

Menetluskulud).

KrMS § 175 lg 1 p 9 k üüdimõistva kohtuotsusega kaasnev ohaselt on menetluskuluks s

sundraha, mis KrMS § 179 (Sundraha) lg 1 kohaselt on teise astme kuriteo puhul 1,5

palgamäära, s. €. o 480

KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Vastavalt KrMS § 43 (Kaitsja valimine ja

) lg-le 2 kaitsja määrab uurimisasutuse, prokuratuuri või kohtu taotlusel Eesti Advokatuur, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist või kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat taotlenud, kuid kaitsja osavõtt on kohustuslik KrMS §

45 järgi. Vastavalt (RÕS) § 4 lg 3 p le 1 on riigi õigusabiks määratud

-

kaitse kriminaalmenetluses. RÕS § 21 lg 3 kohase riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu lt arvestamise alused, maksmise korra ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate

4

kulude hüvitamise ulatuse ja korra kehtestab advokatuuri juhatus. Eesti Advokatuuri juhatuse

15. detsembri 2009 otsusega on kinnitatud

(edaspidi ). Korras koos hilisemate muudatustega on kord

kehtestatud tasu arvestamise alused ja maksmise kord, tasumäärad ning kulude hüvitamisse ulatus ja kord.

Süüdistatava .S i kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud U -

hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna €. Riigi õigusabi tasu ko 99,84 osseisus

on süüdistatavale sisulise õigusabi teenuse osutamine 38,40 € ning õigusabi osutamiseks

sõidukulud ja selleks kulutatud aeg kokku €. Sõiduga seonduvad kulutused ületavad 61,44

sisulise õigusabi andmise kulud. Kohtule teadaolevalt võinuks õigusabi osutav advokaat olla

määratud menetluse koha järgsest advokaadibüroost ja sel juhul ei kaasneks advokaadi kohalesõiduga seonduvaid kulusid. Kohtu hinnangul riigi õigusabi andva advokaadi määramine selliselt, et advokaadi sõiduga seonduvad kulutused ületavad sisulise õigusabi osutamise kulud,

on süüdistavat ülemääraselt ja asjakohatult koormav ning õigusabi saajale ei ole selline õigusabi andmise korraldamine mõistlik. Eeltoodust lähtuvalt tuleb õigusabi andmiseks tehtud

kulutused sõitudele € jätta süüdimõistetult välja mõistmata. Sisuliselt jäävad sõidukulud 61,44

riigi kanda, kuna kohtule teadaolevalt on riik aastaks õigusabi kulud advokatuurile ette

maksnud. Sõidukulud ja sõiduks kulutatud aega hüvitatakse küll õigusabi osutanud

advokaadile, kuid süüdimõistetult seda kohus välja ei mõista ning selles osas jääb riigilt

advokatuurile ettemakstud rahasumma süüdimõistetult riigile tagasi välja mõistmata. KrMS

§ 175 lg 1 p 4 sätestatu kohaselt peab kohus süüdimõistetult väljamõistetavaks

menetluskulud 40 eks osutatud õigusabi eest põhjendatud ja vajalikus ulatuses 38, €. Süüdistatav

U.S kohtuistungis osavõtust. loobus kaitsja

KrMS § 175 lg 1 p 10 kohaselt on menetluskuluks muu menetlejal tekkinud kulu, milleks

on kriminaalasjas postikulu

2,70 €.

Kriminaalmenetluses on s arvestuslikult menetluskuludeks kokku: sundraha üüdistatavale 480 (nelisada kaheksakümmend) €, riigi õigusabi tasu 38 (kolmkümmend kaheksa) € ja 40 senti

ja muu kriminaalmenetluse kulu 70 senti. 2 (kaks) € ja

KrMS § 180 ( ) lg 1 Süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu.

KrMS § 180 lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib

süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et

kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, et kriminaalasjas

menetluskulude hüvitamine oleks süüdimõistetul üle jõu käivaks kohustuseks. Arvestatud

menetluskulud tulevad

KrMS § 180 alusel välja mõista süüdistatavalt.

Arvestades süüdimõistetu majanduslikku lukorda määrata tal menetluskulud kulude o tasumine ositi aasta jooksul, igakuiste võrdsete osade kaupa.

5.

Kohtu m ja eelvangistusaja arvestus uud põhjendused Süüdistatavale tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld tuleb tühistada.

U U .S .S on kahtlustatavana kinni peetud 23.-24.detsember 2012, seega on

viibinud eel vangistus karistusaja hulka, vangistuses 2 päeva.. KarS § 68 kohaselt arvatakse eel

kus vangistus juures ühele eel päevale vastab üks vangistuspäev.

KrMS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud.

5

KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle

jõustumisest või kriminaalasja apellatsiooni või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme - päeva jooksul.

Toomas Lillsaar

Kohtunik