1-13-2464/4 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 20.03.2013 Tallinn Kriminaalasja number 1-13-2464 (11700000192) Kohtukoosseis Kohtunik Janika Kallin Kohtuistungi sekretär Helle Koppel Kriminaalasi

G.I süüdistuses karistusseadustiku (KarS) § 121 järgi kokkuleppemenetluses. Prokurör Ülle Jaanhold

Süüdistatav .I G isikukood: XXX; Eesti Vabariigi kodanik; emakeel – eesti

keel; põhiharidus; töökoht: H OY, ehitaja; elukoht: XXX; varem kriminaalkorras karistatud: - 08.08.2006 Harju Maakohtu otsuse alusel KarS § 121 järgi

rahalise karistusega 100 päevamäära, so 5000,00 EEK; - 14.05.2007 Harju Maakohtu otsuse alusel KarS § 120, KarS §

74 järgi tingimisi vangistusega 3 kuud, katseaeg 18 kuud;

- 03.04.2009 Harju Maakohtu otsuse alusel KarS § 120, § 121

järgi vangistusega 4 kuud, KarS § 65 lg 2 järgi liitkaristusega 6

kuud ja 28 päeva, mis asendati KarS § 69 alusel 416h

üldkasuliku tööga, tähtaeg 1 aasta. 24.03.2010 määruse alusel pöörati täitmisele vangistus 6 kuud ja 16 päeva.

Tõkend: elukohast lahkumise keeld, kahtlustatavana kinni peetud 08.08.2011 (1 päev).

2 Kaitsja Rein Kiviloo

RESOLUTSIOON Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 239 lg 1, § 248 lg 1 p 5, § 249, § 175 lg 1 p 4, § 179 lg 1 p 2, § 180 lg 1, 3 kohus o t s u s t a s:

1. Süüdi mõista .I KarS § 121 järgi ja karistada 5 (viie) kuu pikkuse G

vangistusega.

2. KarS § 68 lg 1 järgi lugeda karistusaja hulka .I poolt 08.08.2011 G

eelvangistuses viibitud aeg 1 (üks päev). .I tuleb ära kanda 4 (nelja) kuu ja G 29 (kahekümne üheksa) päeva pikkune vangistus.

3. KarS § 74 lg 1 ja lg 3 alusel jätta .I-le mõistetud karistus täielikult täitmisele G

pööramata, kui .I ei pane 18 (kaheksateistkümne) kuu pikkuse katseaja G

kestel toime uut kuritegu ja täidab talle katseajal määratud kontrollnõudeid ja kohustusi.

4. Võttes aluseks KarS § 75 lg 1 kohustada .I järgima katseajal järgmisi G

kontrollnõudeid: 4.1.elab kohtu poolt määratud alalises elukohas: XXX

4.2. ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

4.3. allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab kriminaalhooldajale andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4.4. saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

4.5. saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks;

4.6. saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

5. Võttes aluseks KarS § 75 lg 2 p 2 kohus määrab, et .I on käitumiskontrolli G

ajal kohustatud mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume.

6. Võttes aluseks KarS § 75 lg 2 p 8 kohus määrab, et .I osaleb G

kriminaalhooldaja poolt määratud sotsiaalabiprogrammides.

7. Määrata .I katseajaks Tallinna Vangla Harju kriminaalhooldusosakonna G

juhataja poolt nimetatud kriminaalhooldaja järelevalve alla.

8. KarS § 78 p 1 alusel arvestada .I-le määratud 18 (kaheksateistkümne) kuu G

pikkuse katseaja kulgemist alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 20.03.2013.a.

9. .I suhtes kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada G

kohtuotsuse jõustumisel.

10. Välja mõista .I riigieelarve tuludesse sundraha 480,00 eurot. Sundraha

G tuleb tasuda 12 kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest, igakuise maksena mitte vähem kui 40,00 eurot. 11. Välja mõista .I-lt riigieelarve tuludesse menetluskulu eurot, s.o 96,00 eurot

G

kaitsjatasu. Menetluskulu tuleb tasuda 12 kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest igakuise maksena mitte vähem kui 8,00 eurot.

12. Sundraha ja menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr

10220034796011 AS SEB pangas või nr 221023778606 AS Swedbank pangas või nr

333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal. Maksekorraldusele märkida viitenumber – 2800049777 ja selgitus „menetluskulud“, „sundraha“ vastavalt sellele,

3

mida tasutakse. Tasumist tõendav maksekorraldus esitada Harju Maakohtu kriminaalkantseleile.

Edasikaebamise kord: Kohtuotsuse peale saab kaevata menetlusnormide rikkumise korral.

Kirjalik apellatsiooniteade tuleb esitada hiljemalt 7 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kuulutamisest Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile.

Kirjalik apellatsioonkaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile 15 päeva jooksul otsusega tutvumisest. Otsus on kättesaadav alates 20.03.2013. Menetluskulude hüvitamise otsustuse peale saab kaevata.

Kirjalik määruskaebus tuleb esitada 10 päeva jooksul kohtuotsusega tutvumisest Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile.

Selgitada, et kokkuleppemenetluses ei saa kaevata karistuse liigi ja määra peale.

Selgitada, et sundraha ja menetluskulude katteks välja mõistetud kahjuhüvitise tähtajaks tasumata jätmise korral esitatakse kohtuotsus kohtutäiturile sundtäitmiseks.

Esitatud süüdistus: G.I süüdistatakse selles, et tema

08.08.2011 kella 10.25 paiku Stockholmis Strandvägeni tänaval lõi oma pojale KK mitmel korral käega pea piirkonda ja rebis teda juustest, millega tekitas KK füüsilist valu.

Seega .I pani toime KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o teise inimese G löömise või valu tekitanud muu kehalise väärkohtlemise

Kokkuleppe sisu, menetlusosaliste seisukohad:

Süüdistatava G.I , tema kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe alusel nõudis prokurör kohtus:

G.I süüdimõistmist ja karistamist KarS § 121 sätestatud kuriteo toimepanemise eest 5 (viie) kuu pikkuse vangistusega. KarS § 68 lg 1 järgi G.I poolt eelvangistuses viibitud aja – 1 päeva (08.08.2011) karistusaja hulka arvestamist.

Prokurör taotleb kohtult süüdistatava poolt ärakandmisele kuuluva karistuse – 4 kuu ja 29 päeva pikkuse vangistuse - tingimisi kohaldamata jätmist vastavalt KarS § 74 lõikele 1 ning G.I suhtes 18 kuu pikkuse katseaja kohaldamist vastavalt KarS § 74 lõikele 3. Samuti kohustada süüdistatavat täitma järgmisi KarS § 75 lg 1 punktides 1-5 nimetatud kohustusi:

1. elama kohtu määratud alalises elukohas;

2. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks;

5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks.

4

6. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

KarS § 75 lg 2 p 2 alusel kohustada G.I käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume.

KarS § 75 lg 2 p 8 alusel kohustada G.I käitumiskontrolli ajal osalema kriminaalhooldaja poolt määratud sotsiaalabiprogrammides. G.I määrata Tallinna Vangla Harju kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud

süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooniga, tekitatud kahju liigija määraga ning jõudsid kokkuleppele prokurör poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Süüdistatav G.I tunnistas ennast süüdi, jäi kokkuleppe ja sellest tuleneva karistuse juurde, kinnitades et sõlmis kokkuleppe vabatahtlikult. Prokurör jäi kokkuleppe juurde.

Kohtu seisukoht:

Kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et G.I poolt oma süü tunnistamine ja kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe. Kohus nõustub kuriteo kvalifikatsiooni, karistuse liigi ja

määraga. Seega tuleb G.I-le mõista kokkuleppekohane karistus ning määrata talle

käitumiskontrolli ajaks lisakohustused mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume, samuti kohustada G.I osalema kriminaalhooldaja poolt määratud sotsiaalabiprogrammides.

Menetluskulud: KrMS § 179 lg 1 p 2 järgi on süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha II astme kuriteo korral

1,5 palga alammäära; Vabariigi Valitsuse 10.01.2013.a. määrusega nr 6 kehtestati töötasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 1,90 eurot tunnis ja 320 eurot kuus. Seega on sundraha II

astme kuriteo toimepanemise korral 480,00 eurot. G.I pani toime II astme kuriteo, seega tuleb temalt välja mõista sundraha 480,00 eurot.

KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt loetakse menetluskuluks määratud kaitsjale makstud tasu. G.I-le

oli kaitsja määratud riigi poolt; kaitsja on esitanud taotlusi 96,00 euro riigi õigusabi tasu määramises ja riigieelarvest hüvitamises; kaitsja taotlused on rahuldatud. Seega tuleb G.I-lt välja mõista menetluskulu 96,00 eurot.

KrMS § 180 lg 1 järgi tasub menetluskulud süüdimõistetu; KrMS § 180 lg 3 järgi võib kohus

määrata, et menetluskulud tasutakse ositi. Kohus leiab, et G.I võib menetluskulud ja sundraha tasuda 12 kuu jooksul arvates otsuse jõustumisest: G.I avaldas, et on hetkel töötu

ja elab säästudest; kriminaaltoimikust nähtuvalt on isikul ülalpidamisel alaealine laps. Menetluskulude kohene väljamõistmine võib kahjustada G.I ülalpeetavate huve.

Kohtunik: