1-13-1812/5 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

19.märts 2013.a. Liivalaia kohtumaja, Tallinn

Kriminaalasja number

1 – 13 – 1812 (12230118417)

Kohtunik Aulike Salo

Sekretär Liilia Kesküla

Tõlk Aleksandra Krasnošlõk

Prokuröri abi Aare Pere

Menetluse liik kokkuleppemenetlus

Süüdistatav:

L.J , isikukood: XXX; elukoht: XXX; kodakondsus:

kodakondsuseta isik; emakeel: vene keel; haridus: keskharidus; töökoht: ei tööta; kriminaalkorras karistatud 1-l korral ja väärteokorras 8-l korral Tõkend – elukohast lahkumise keeld süüdistuses KarS § 424 järgi

RESOLUTSIOON

Süüdi tunnistada L.J KarS § 424 järgi ning karistada vangistusega 3 (kolm) kuud.

Kohaldades KarS § 68 lg 1 sätteid arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 30.12. –

31.12.2012.a. s.o 2 (kaks) päeva ning ärakandmisele kuulub vangistus 2 (kaks) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva.

KarS § 74 lg 1 ja 3 sätteid kohaldades jätta mõistetud karistus täitmisele pööramata, kui L.J ei pane 18 (kaheksateist) kuulise katseaja kestel toime uut kuritegu ning täidab talle katseajaks KarS § 75 lg 1 alusel pandud kontrollnõudeid ja kohustusi.

KarS § 75 lg 1 kohaselt on süüdimõistetu käitumiskontrolli ajal kohustatud järgima järgmisi kontrollnõudeid:

- elama kohtu määratud alalises elukohas (XXX);

2

- ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda

registreerimisele;

- alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma

kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

- saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi

piires kauemaks kui 15 (viieteistkümneks) päevaks;

- saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks;

- saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja

väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

L.J allutada katseajaks Tallinna Vangla Harju kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

Katseaja algust lugeda kohtuotsuse kuulutamise päevast.

KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta L.J-ilt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 3 (kolmeks) kuuks.

Liiklusseaduse § 127 alusel on L.J kohustatud 5 (viie) tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama juhiloa Maanteeametile.

L.J-i suhtes kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld – jätta muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni, seejärel tühistada.

KrMS § 175, § 179 alusel välja mõista L.J-ilt riigituludesse:

- sundraha 1,5 palga alammääras – 480.00 eurot

- tasu õigusabi osutamise eest kohtueelses menetluses – 76.80 eurot

- tasu kaitsjale toimiku koopia tegemise eest – 0.45 eurot

KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et kriminaalmenetluse kulud tuleb tasuda 12 (kaheteist) kuu

jooksul igakuiste maksetena võrdsetes osades käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 SEB Pank, 221023778606 Swedbank või 333416110002 Danske Bank.

Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ning selgitus „L.J , kriminaalasi 1 – 13 – 1812, kriminaalmenetluse kulud“.

Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

EDASIKAEBE KORD

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon seoses kokkuleppemenetlust reguleerivate

menetluse normide rikkumisega või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega ning KrMS § 318 lg 4 sätestatud juhtudel. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on

karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

Apellatsioonkaebuse esitamise soovist tuleb teatada kirjalikult Harju Maakohtu Liivalaia

Kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon tuleb esitada 15

päeva jooksul alates kohtuotsuse kohtumenetluse pooltele kättesaadavaks tegemise päevast Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kaudu.

3 Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15. peatüki

kohaselt, see on määruskaebe korras 10 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale.

SÜÜDISTUS JA KOKKULEPPE SISU

L.J-i süüdistatakse selles, et tema 30.12.2012 kella 11.20 ajal juhtis Tallinnas, Endla ja

Kibuvitsa tänavate ristmikul mootorsõidukit Volkswagen Bora registreerimismärgiga XXX, olles joobeseisundis (alkoholijoove 0.85 mg/l).

L.J rikkus sellega liiklusseaduse § 69 lg 1 / / ja § 69 lg 4 p 1 / / nõudeid.

L.J pani sellega toime mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise s.o. KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Vastavalt kokkuleppele nõuab prokurör KarS § 424 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest süüdistatava L.J-i karistamist vangistusega 3 kuud.

KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistuse hulka kahtlustatavana kinnipeetud olemise aeg 30.12.12 – 31.12.12, s.o 2 päeva, mõistes lõplikuks karistuseks vangistuse 2 kuud ja 28 päeva.

KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel mitte pöörata mõistetavat karistust täielikult täitmisele, kui L.J ei pane 18 kuulise katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle KarS §-s 75

lg 1 p 1-6 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid, Tallinna Vangla Harju kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldaja järelevalve all.

Vastavalt KarS §-le 75 lg 1 on L.J käitumiskontrolli ajal kohustatud:

1) elama kohtu määratud alalises elukohas;

2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks;

6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta ära L.J-ilt mootorsõiduki juhtimise õigus 3 kuuks.

Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid

esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele ringkonnaprokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras.

L.J nõustus Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajas toimunud kohtuistungil

sõlmitud kokkuleppega ja prokurör taotles kohtult sõlmitud kokkuleppe kinnitamist.

4 KOHTU SEISUKOHT

Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga, ära kuulanud süüdistatava L.J-i

selgituse ja prokuröri arvamuse kokkuleppe kohta ning veendunud, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav L.J

on sõlmitud kokkuleppest aru saanud ning sellega nõustunud ja kokkulepet sõlmides on

süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet, kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides.

Arvestades eeltoodut tuleb L.J temale esitatud süüdistuses KarS § 424 järgi süüdi

mõista ja talle karistus mõista vastavalt kokkuleppele. Taotletud karistus vastab L.J-i süü suurusele ning karistuse eesmärkidele. KrMS § 175 lg 1 p 4, 5 ja 9 kohaselt on

menetluskulu määratud kaitsjale makstud tasu kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopia , tegemise kulu ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. KrMS § 180 lg 1 sätestab, et

süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus tõdeb, et KrMS §

180 lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu,

võib kohus osa neist jätta riigi kanda. Käesoleva kriminaaltoimiku materjalidest ei nähtu

asjaolusid, mis lubaksid järeldada, et L.J

esineksid takistused

kriminaalmenetlusega riigile põhjustatud kulude hüvitamiseks või käiks nende kulude hüvitamine talle ilmselt üle jõu. Ka seadusest tulenevate menetluskulude suuruse vähendamise ja

osaliselt riigi kanda jätmise otsustus peab tuginema kindlatele faktilistele asjaoludele ja

tõenditele, mis viitavad süüdimõistetu maksejõuetusele. Käesolevas süüdistusasjas selliseid asjaolusid tuvastatud ei ole. Eelnevat arvestades on kohus seisukohal, et L.J-ilt

tuleb menetluskulud seadusele tuginedes välja mõista. Nimetatud seisukohale on asunud ka Tallinna Ringkonnakohus oma lahendites 1 – 10 – 3472; 1 – 10 – 16328 ja 1 – 10 – 15032. Samas peab kohus põhjendatuks kohaldada menetluskulude osas KrMS § 180 lg 3 sätteid, s.t.

määrata kriminaalmenetluse kulude hüvitamine ositi 12 kuu jooksul, kuna tegemist on töötuga, siis ühekorraga menetluskulude tasumine võib olla raskendatud.

Kohus juhindub KrMS §-dest 173 lg 1 p 1; 175 lg 1 p 4, 5, 9; § 179; § 180 lg 3; 248 lg 1 p 5; 249; 311; 313.

Aulike Salo Kohtunik