1-11-9294/74 · Tartu Ringkonnakohus

K O H TU MÄ Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 18. märts 2013, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-11-9294 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja) 12. veebruari 2013 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu I.G (I.G) ja tema kaitsja vandeadvokaat Karl Saavo määruskaebused

RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS §-st 390 ringkonnakohus määras:

1. Jätta Tartu Maakohtu 12. veebruari 2013 määrus muutmata ja süüdimõistetu

I.G määruskaebus rahuldamata.

2. Jätta KrMS § 326 lg 2 ja § 323 lg 2 p 1 alusel kaitsja vandeadvokaat Karl Saavo

määruskaebus läbi vaatamata ja tagastada määruskaebus selle esitajale. Edasikaebamise kord Määruse peale võib KrMS § 384 lg 2 alusel advokaadi vahendusel Tartu Ringkonnakohtu kaudu esitada määruskaebuse Riigikohtule kümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud

1. süüdi KarS § 120, § 121, Tartu Maakohtu 18.06.2012 otsusega tunnistati I.G § 266 lg 2 p 3 ja § 424 järgi ja mõisteti liitkaristuseks 2 aastat ja 6 kuud vangistust. KarS § 74 lg 2 alusel määrati, et mõistetud karistusest kuulub I.G kohesele ärakandmisele 6 kuud

vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistus 11.05.-27.06.2011 ja

29.04.–18.06.2012, s.o 3 kuud ja 5 päeva vangistust ja lõplikuks kohesele ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 2 kuud ja 25 päeva vangistust alates 18.06.2012. I.G-le mõistetud karistusest ülejäänud osa, s.o 2 aastat vangistust ei pööratud KarS § 74 lg 1, 3 alusel täitmisele tingimusel, et I.G ei pane 3 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle KarS § 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid

ning kohustusi. KarS § 75 lg 2 p 2 alusel määrati I.G-le kriminaalhoolduse ajaks

kohustus mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume.

2.

Kriminaalhooldusametnik esitas Tartu Maakohtule erakorralise ettekande I.G

karistuse täitmisele pööramiseks põhjusel, et viimane on rikkunud Tartu Maakohtu 18.06.2012 otsusega määratud lisakohustust: mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume.

2

Erakorralise ettekande kohaselt toimus 20.10.2012 kriminaalhooldusaluse elukohas kohtu poolt

määratud kohustuse – mitte tarvitada alkoholi ja/või narkootikume – täitmise kontrollreid. I.G tuvastati alkoholi tarvitamine (alkomeetri näit 0,69 mg/l). Korralise kohtumise ajal

23.10.2012 Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonnas kontrollis ametnik I.G alkoholi

tarvitamise keelust kinnipidamist. Indikaatorvahendi näidu järgi oli kell 13:10 I.G alkoholijoove 0,140 promilli.

3. Tartu Maakohtu 12.02.2013 määrusega rahuldati kriminaalhooldaja erakorraline ettekanne ja I.G saadeti Tartu Maakohtu 18.06.2012 otsusega mõistetud karistuse kandmata osa, s.o

2 aastat, ärakandmisele. I.G vahistati kohtusaalis ja tema kandmata karistuse osa loeti kandmisele alates 12.02.2013. Maakohus tuvastas, et I.G on rikkunud temale KarS § 75 lg 2 alusel määratud kohustust: mitte tarvitada alkoholi. I.G on kriminaalhoolduse ajal tuvastatud alkoholijoove kahel

korral ja pärast erakorralise ettekande esitamist, enne asja arutamist kohtuistungil veel kahel

korral (08.12.2012 ja 30.01.2013). Rikkumiste põhjendused ei ole mõjuvad. Rikkumistest

järeldub, et I.G ei ole katseajal järginud talle täitmiseks määratud kohustust mitte

tarvitada alkoholi. I.G poolt alkoholi tarvitamise keelu rikkumine neljal korral on

tõendatud alkoholijoobe tuvastamise protokollidega ja tema enda ütlustega. Maakohus nõustus kriminaalhooldaja arvamusega, et kriminaalhoolduse jätkamine on muutunud võimatuks ning sel põhjusel tuleb kandmata karistuse osa pöörata täitmisele KarS § 74 lg 4 alusel. 4. Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse I.G, kes palub tühistada talle määratud

karistus – vangistus, ja määrata teine karistus. Määruskaebuse esitaja põhjendab taotlust järgmiselt.

4.1 adekvaatne ja Kohtuistungil, kus arutati karistuse täitmisele pööramist, ei olnud I.G

ei saanud aru, mida temalt küsiti. Kohtuistungi toimumisest sai ta teada vaid päev varem ja ei

jõudnud seetõttu kaitsjat leida. Samuti ei saanud ta aru, mida peab tegema, kuna oli stressis ja

magamata, kuna tema isa viidi kiirabiga haiglasse dialüüsi. Samuti avastati paar päeva hiljem tema vanemal pojal puusas põletik. Selle diagnoosiga on pojale määratud raske puue. Eeltoodud

põhjendustel oli määruskaebuse esitaja mõtlemisest väsinud, ei osanud end kohtus kaitsta ja vaikis. 4.2 Rikkumiste põhjuseks on see, et tööd, mida märtsis lubati, määruskaebuse esitaja ei saanud ja

sellest on tekkinud võlad. Perel ei ole raha, kuna I.G viibis suvel vanglas. Ta teeb hooajatööd (lamekatuste paigaldamine) ja varsti algab hooaeg peale.

4.3 tunnistab, et oli depressioonis ja vajanuks abi, ent ei jõudnud õigel ajal I.G

psühhiaatri juurde. Arsti visiit oli määratud 28.02.2013. Teisel päeval kohtus ta vanglas arstiga ning see andis teada, mis juhtunud oli. I.G oli 5 päeva magamata ja saab nüüd jälle ravi.

Kohtunik väitis valesti, kui leidis, et I.G on endale ja teistele ohtlik, kuna uusi õigusrikkumisi määruskaebuse esitajal ei ole ja ei tule – oma õppetunni on ta saanud.

4.4 seda, et suvel, kui tema vangistuses viibis, Kõige suuremaks mureks peab I.G

hakkas elukaaslane tarvitama alkoholi, millest ongi kõik alguse saanud. I.G lisab, et soovib aidata oma peret, mitte viibida vanglas. 5. Lisaks esitas I.G 20.02.2013 taotluse riigi õigusabi saamiseks.

5.1 riigi õigusabi taotlus Tartu Ringkonnakohtu 26.02.2013 määrusega rahuldati I.G ning talle määrati kaitsja 27.02.2013. 5.2 10.03.2013 esitas kaitsja ringkonnakohtule määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu

määruse ja jätta I.G-le Tartu Maakohtu 18.06.2012 otsusega mõistetud karistuse

kandmata osa täitmisele pööramata. Kaitsja viitab I.G kodustele probleemidele, mis tingisid alkoholi tarvitamist.

3 Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

5. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning selle

tühistamiseks määruskaebuse motiividel puudub alus. Seega tuleb maakohtu määrus jätta muutmata ja I.G määruskaebus rahuldamata. Ringkonnakohus põhistab oma otsustust järgmiselt. KarS § 74 lg 4 sätestab, et kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle

pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele.

Ringkonnakohtule esitatud materjalidest nähtuvalt ei ole kahtlust selles, et I.G on

rikkunud temale Tartu Maakohtu 18.06.2012 otsusega § 75 lõikes 2 sätestatud kohustust: mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. Kriminaalhooldaja koostatud erakorralisest ettekandest nähtub, et 20.10.2012 tehti I.G

elukohas kohtu poolt määratud kohustuse – mitte tarvitada alkoholi ja/või narkootikume –

täitmise kontrollreid, kus I.G tuvastati alkoholi tarvitamine (alkomeetri näit

0,69 mg/l). Korralise kohtumise ajal 23.10.2012 Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonnas kontrollis ametnik indikaatorvahendiga Alcovisor Mark V hooldusaluse alkoholi tarvitamise

keelust kinnipidamist. Indikaatorvahendi näidu järgi oli kell 13:10 I.G alkoholijoove

0,140 promilli. Ka I.G ise on alkoholi keelu rikkumist kinnitanud. Lisaks selgub maakohtu istungi protokollist, et kriminaalhooldajale saabus info, mille kohaselt I.G on 08.12.2012 viibinud kainenemisel, samuti edastas politsei hooldajale juhtumi nr 2602120009308, mille kohaselt 30.01.2013 teatas joobes avaldaja politseile, et toimus peretüli, kus esines füüsilist vägivalda. Seoses juhtunuga toimetati I.G kainenema.

6.

süüdi kokkuleppemenetluses KarS §-de 120, 121, 266 Maakohus, tunnistades I.G

lg 2 p 3 ja § 424 järgi, mõistis, et karistust ei pöörata täies ulatuses täitmisele KarS § 74 lg 1, 3 alusel ning määras I.G-le kontrollkohustused ja –nõuded. Kontrollnõuete ja -kohustuste

eesmärgiks on saavutada süüdlase edasine õiguskuulekas käitumine tema resotsialiseerimise kaudu. Käitumiskontrolli nõuete rikkumine võib karistuse täitmise aluseks olla üksnes juhul, kui

see on tahtlik ja takistab järelevalve teostamist süüdlase üle ning rikkumist ei õigusta mõjuv

põhjus. Maakohus mõjuvat põhjust rikkumise õigustamiseks ei tuvastanud ja ringkonnakohus

nõustub selle seisukohaga, leides, et ka apellatsioonikohtule esitatud põhjendused (tööpuudus, elukaaslase alkoholi tarvitamine, sugulaste tervislik seisund) ei vabanda I.G poolt korduvalt alkoholi tarvitamise keelu rikkumist. Erakorralisest ettekandest nähtub, et I.G

on 20.10.2012 rikkumist vabandanud järgnevalt: 23.10.2013 alkoholi

tarbimist selgitas I.G: Ringkonnakohus ei pea nimetatud selgitusi piisavaks, et põhjendada kohtu poolt määratud kohustuste eiramist.

7. Eelnevast tulenevalt on kohtukolleegium seisukohal, et käesoleval hetkel puudub vaidlus, et

I.G ei ole talle KarS § 75 lg 2 p 2 alusel määratud kohustusi täitnud. Küll aga peab

kohus kaaluma, millist KarS § 74 lg-s 4 sätestatud võimalust – määrata täiendavaid kohustusi

vastavalt KarS § 75 lg-s 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistus täitmisele – on I.G-le otstarbekas kohaldada.

Ringkonnakohus on seisukohal, et tulenevalt eeltoodud asjaoludest on põhjendatud I.G-le mõistetud karistuse täitmisele pööramine. Nimelt on I.G oma käitumise ja suhtumisega näidanud, et ta ei hooli talle kehtestatud kontrollnõuetest ja kriminaalhooldusest.

Ta on vähemalt 4 korda rikkunud tahtlikult talle kehtestatud alkoholi tarvitamise keeldu,

kusjuures 2 rikkumist on toime pandud pärast kriminaalhooldaja poolt erakorralise ettekande

tegemist. Märkimist väärib, et I.G mõisteti süüdi kolmes KarS § 424 järgi

kvalifitseeritava kuriteo episoodis, mistõttu leiab kohtukolleegium, et alkoholi tarvitamisega

seoses tõuseb I.G puhul oluliselt risk toime panna uusi õigusrikkumisi, sealhulgas

4

vägivallaga seotuid, kuna materjalidest nähtuvalt on I.G kalduvus alkoholi tarvitades

muutuda vägivaldseks. Seega ei pea kohtukolleegium põhjendatuks I.G katseaja pikendamist või talle lisakohustuste määramist, kuna I.G ei täida talle juba kehtestatud kohustusi.

Ringkonnakohus rõhutab, et I.G oli teadlik talle kehtestatud kontrollnõuetest ning

tagajärgedest, mis saabuvad nõuete mittetäitmisel – karistuse täitmisele pööramine. Sellegipoolest oli I.G talle kehtestatud kohustuste osas äärmiselt hoolimatu.

Seega jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ja I.G määruskaebuse rahuldamata. 8. Seoses kaitsja vandeadvokaat K. Saavo määruskaebusega märgib kohtukolleegium, et see on

esitatud kaebetähtaega rikkudes ning tähtaja ennistamist ei ole määruskaebuses taotletud. Seetõttu tuleb määruskaebus jätta läbi vaatamata ning tagastada selle esitajale.

Tartu Maakohtu 12.02.2013 määrusega pöörati I.G-le mõistetud karistus täitmisele.

Allkirjalehest nähtuvalt on I.G saanud määruse kätte 12.02.2013. Seega oli

määruskaebuse esitamise tähtaja viimaseks päevaks 22.02.2013. I.G esitas

määruskaebuse 19.02.2013. Lisaks esitas I.G 20.02.2013 taotluse riigi õigusabi

saamiseks. Tartu Ringkonnakohtu 26.02.2013 määrusega rahuldati I.G riigi õigusabi

taotlus ning Riigi Õigusabi Infosüsteemi kaudu määrati 27.02.2013 I.G kaitsjaks vandeadvokaat K. Saavo.

Kohaldades analoogiat KrMS § 319 lg-s 41

sätestatuga leiab ringkonnakohus, et riigi õigusabi taotluse esitamisega peatus maakohtu määruse peale kaebuse esitamise tähtaeg ning see hakkas uuesti kulgema riigi õigusabi korras kaitsja määramisest, s.o 27.02.2013. Sidudes riigi õigusabi

taotlemise nimelt apellatsioonitähtaja peatumisega, suunatakse isikut otsustama õigusabi

palumisega seonduvat võimalikult kiiresti pärast maakohtu lahendiga tutvumist, sest erinevalt tähtaja kulgemise katkemisest ei hakka peatumise korral tähtaeg uuesti algusest kulgema. Seega oli kaebuse esitamise viimaseks päevaks 01.03.2013. Nimetatud ajaks ringkonnakohtule kaebust

ei esitatud. Kuna määruskaebuses ei ole taotletud ka kaebetähtaja ennistamist, jätab

ringkonnakohus juhindudes KrMS §-st 390, § 326 lg-st 2 ja § 323 lg 2 p-st 1 kaitsja kaebuse

kaebetähtaja rikkumise tõttu läbi vaatamata ning see tuleb tagastada selle esitajale.

Maarika Kuusk Tiit Lõhmus Aarne Sarjas