1-12-6369/29 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval

1-12-6369 1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 6. märtsil 2013 a Pärnu

Kuninga t. kohtumaja Kriminaalasja number 1-12-6369 (11750000002) Kohtukoosseis Kohtunik Teet Olvik Sekretär Anneli Kaljula Prokurör Elle Keeman Kaitsja Kaire Aus Kriminaalasi E.D süüdistus KarS § järgi üldmenetluses

345 lg 1

Süüdistatav E.D, isikukood XXX, XXXXX. RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 306, § 309, § 311 313, § 315 - , kohus otsustas: Süüdi tunnistada E.D KarS § järgi ning mõista karistuseks rahaline karistus

345 lg 1

summas (150) ükssada viiskümmend 4.24 euro suurust päevamäära, s.o. kogusummas (636) kuussada kolmkümmend kuus eurot.

Rahaline karistus kuulub tasumisele 1 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest

Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr. 10220034796011 SEB pangas või arveldusarvele nr.

221023778606 Swedbank pangas või arveldusarvele nr. 333416110002 Danske Bank pangas või

arveldusarvele nr. 17001577198 Nordea Pank pangas. Maksekorraldusele tuleb märkida viitenumber 4100064858 ning selgitus „E.D, 1-12-6369, rahaline karistus“. Tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

Eesti Advokatuuril hüvitada E.D

kaitsjale vandeadvokaadi Kaire Ausile riigi le

õigusabi kulud kogusummas ( kuussada üheksakümmend üks 691.20) eurot ja 20 senti tema osalemise eest kriminaalasja menetluses. KrMS § 18 välja mõista E.D-lt – KrMS § 175 lg 1 p 2 0 lg 1 alusel menetluskulud

alusel ettenähtud menetluskuluna välisriigi väljamakstud sõidu ja majutuskulud

tunnistajale A. L. summas (193.74) sada üheksakümmend kolm eurot ja 74 senti, KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel

1-12-6369 2

ekspertiisitasu summas (246) kakssada nelikümmend kuus eurot dokumendiekspertiisi läbiviimise

eest kriminaalasja menetluses, alusel kriminaaltoimiku materjalidest KrMS § 175 lg 1 p 5 E.D

kaitsjale Kaire Ausile kohtueelses menetluses koopiate tegemise kulud summas (0.45 senti ning alusel kaitsjatasu kogusummas (691.20 ) nelikümmend viis KrMS § 175 lg 1 p 4 )

kuussada üheksakümmend üks riigi õigusabi korras mää eurot ja 20 senti ratud kaitsjana vandeadvokaadi Kaire Ausi osalemise eest kriminaalasja menetluses.

Välja mõista KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel E.D-lt riigi tuludesse sundraha summas

(480) nelisada kaheksakümmend eurot. Menetluskulud ja sundraha kuuluvad tasumisele 1 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr. 10220034796011

SEB pangas või arveldusarvele nr. 221023778606 Swedbank pangas või arveldusarvele nr.

333416110002 Danske Bank pangas või arveldusarvele nr. 17001577198 №rdea pangas.

Maksekorraldusele tuleb märkida viitenumber 2800049696 ning selgitus „E.D, 1- 12-

6369, menetluskulud“. Edasikaebamise kord

Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb otsuse teinud kohtule teatada kirjalikult seitsme päeva jooksul alates selle resolutiivosa kuulutamisest.

Apellatsioon kohtuotsusele tuleb esitada kirjalikult Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast mil pooltel on võimalik kohtuotsusega tutvuda. ,

Asjaolud

E.D-le tud süüdistus alljärgnevas – oli esita selles, et tema, olles AS J. K. juhatuse

liige, esitas 02.09.2010 a. Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumajale tsiviilasjas nr. vastuväite lisana X kolm võltsitud dokumenti.

Veenmaks kohut, et AS J. K. ei ole maksejõuetu ning ettevõttel puudub võlgnevus OÜ B. E. ees

summas 485451.35 krooni, esitas E.D koopiad muuhulgas võltsitud võlausaldaja

käsikirjalisest kinnitusest sularaha vastuvõtmise kohta A poolt järgmiselt – . L. 15.08.2008 a. kinnitus 50000 krooni saamise kohta. -19.08.2008 a. kinnitus 80000 krooni saamise kohta ning -04.09.2008 a. kinnitus 48189.40 krooni saamise kohta.

Tegemist on dokumentide koopiatega, mis ei ole algsete originaaldokumentide koopiad, vaid on

saadud monteerimise teel samade kuupäevadega, kuid värviliste koopiatena esitatud vaidlustatud

dokumentide aluseks olnud dokumentidest ettevõtte nimetuse „ “ vahetamisega ettevõtte X

nimetuseks „ “, kusjuures sõna „ “ kahe erineva kujutisena on võetud võrdluseks esitatud X X

dokumendi koopia kuupäevaga 19.09.2008 a. aluseks olnud dokumendilt. Seega on dokumentidel ümbertehtud dokumendi sisu raha saaja ettevõtte osas ehk muudetud osaliselt teksti.

Nimetatud dokumentidest lähtuvalt ning arvestades võlausaldaja s.o. OÜ B väidet võltsituse

. E.

kohta, leidis kohus, et asjas ei ole selge, kas võlgnik on nimetatud summades sularaha

võlausaldajale tasunud. Samuti asus kohus seisukohale, et nimetatud asjaolud on ebaselged ja vajavad täiendavat selgitust hagimenetluses. Seega rahuldas Pärnu Maakohus nimetatud dokumente

arvestades AS J. K.t (esindajaks juhatuse liige E.D ) taotluse jätta ajutine pankrotihaldur nimetamata ning menetluskulud avaldaja kanda.

Kuivõrd tegemist oli dokumentidega, millega kinnitati maksmisele kuuluvate arvete tasumist

sularahas, on tegemist raamatupidamise algdokumentidega, millega omandatakse õigus kajastada

oma kulusid ja mille võltsimisega on kahjustatud dokumendi puutumatust. Samuti on kindlaks

tehtud, et E.D kasutas dokumente selleks, et tõendada AS J ’il võlgnevuse . K.

puudumist OÜ B ees ning vabastada ettevõte sellega kohustusest summade tasumiseks antud . E. kolme dokumendi alusel kogusummas 178189.40 krooni. Lisaks omandas soovitud kohtulahendiga AS J. K. õiguse jätkata oma varade valitsemist ja käsutamist. Nimelt läheb pankrotiseaduse § 36 lg 1

1-12-6369 3

järgi pankroti väljakuulutamisega võlgniku õigus pankrotivara valitseda ja käsutada üle pankrotihaldurile. Võltsitud dokumendi kasutamine oli E.D poolt lõpule viidud hetkest, mil ta esitas kolm ümbertehtud käsikirjalist dokumen koopiat Pärnu Maakohtule, sõltumata esitamisel silmas di peetud eesmärgi saavutamisest.

Eeltoodu alusel on E.D-le esitatud süüdistus KarS § 345 lg 1 järgi võltsitud dokumentide kasutamises eesmärgil vabaneda kohustustest ja omandada õigusi. Kohtumenetluse poolte seisukohad kohtus

Kriminaalasja kohtulikul uurimisel süüdistatav E.D end kuriteo toimepanemises süüdi ei tunnistanud. Süüdistatav ütlustel a oli ta AS J. K. juhatuse liikmeks alates jaanuarist 2007 a. Enne seda töötas ta aktsiaseltsis pearaamatupidajana. Süüdistatav tunnistas, et ta omas õigust juhtida

ja esindada ettevõtet õigustoimingutes, samuti omas ta pädevust kõikides finantsküsimustes,

sealhulgas kassa ja sularaha väljamaksmistel. Süüdistatava ütluste kohaselt ei ole ta raamatupidamise dokumente OÜ sularahas tasumise kohta võltsinud. -le B. E. Samas ta kinnitas, et võttis vaidlusalused dokumendid AS J. K. raamatupidamisest ning esitas need kohtule, teadmata, et

tegemist oli võltsitud dokumentidega. Süüdistatava hinnangul oleks saanud võltsitud dokumente

esitada ükskõik milline J. K.esindav isik.

Prokurör leidis, et kriminaalasja kohtuliku uurimisega on leidnud tõendamist süüdistatava poolt

võltsitud raamatupidamise dokumentide kasutami seda eesmärgil võlgnevusi OÜ ne, eitada AS J. K.

B. E. ees ning sellega AS J. K. pankrotti. vältida Prokurör taotles E.D süüdi tunnistamist

Kaitsja taotles oma kaitsealuse õigeksmõistmist, kuna ei ole leidnud tõendamist, et E.D oleks teadlikult kasutanud võltsitud dokumente. Kohtu seisukoht Kohus leidis, et E.D süü talle süüks pandud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud.

KarS § 345 lg 1 ettenähtud objektiivne koosseis seisneb võltsitud dokumendi, pitsati või plangi

kasutamises, millega seatakse eesmärgiks õiguste omandamine või kohustustest vabanemine.

Käesolevas kriminaalasjas süüdistatakse E.D selles, et ta kasutas võltsitud

käsikirjalisi kinnitusi tõendamaks kohtule, et AS J on täitnud oma rahalised kohustused . K.

võlausaldaja OÜ B ees. Seega tuleb hinnata seda, kas süüdistatav esitas kohtule võltsitud . E.

dokumendid ning juhul, kui ta need esitas, kas omandati sellega õigusi või vabaneti kohustustest ning kas süüdistatav tegutses teadlikult eelnimetatud eesmärgi nimel.

Kriminaalasja kohtuliku uurimisega on tõendamist leidnud, et süüdistatav E.D oli Äriregistri teabesüsteemi väljatrüki

andmetel alates 08.01.2007 a. AS J. K. juhatuse liikmeks (t.l. 65

pöördel). põhikirja p. 11.3.2 kohaselt omas aktsiaseltsi juhatuse liige õigust esindada AS J. K.

aktsiaseltsi kõigis õigustoimingutes (t.l. 69). Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kinnitas ka E.D ise, et talle süüks pandud tegude toimepanemise ajal oli ta AS J. K. juhatajaks, kelle

töökohustusteks oli ka lepingute sõlmimine ja lepinguliste suhete korraldamine alltöövõtjate ja töövõtjatega ning erinevate dokumentatsioonide koostamine. Enne juhatuse liikmeks saamist töötas

E.D pearaamatupidajana. Sellest tulenevalt olid tema pädevuses ka kõik AS J. K.

aktsiaseltsi - finantsküsimused, sealhulgas kassa ja sularaha väljamaksed, millised korraldas ta kas

isiklikult või toimusid need tema korraldusel. Nii süüdistatava enda kui ka aktsiaseltsis raamatupidajana töötanud tunnistaja K ütluste kohaselt tegeles sula . J. raha arveldustega just E.D . Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kohtus ütlusi andnud tunnistaja A ütlustel esindas ta juhatuse . L. liikmena osaühingut B , milline tegi alltööettevõtu ehitustöid AS . E. -le J K.. Tunnistaja kinnitas, et firmadevaheliste arvelduste ja maksete küsimustes suhtles ta alati E.D-ga.

1-12-6369 4 Eeltoodust järeldub, et süüdistatav E.D juhatuse liikmena õigusi , omades AS J. K.

aktsiaseltsi esindada kõikides õigus ning rahalistes toimingutes, korraldas ning tegeles rahaliste arveldustega alltöövõtjate OÜ B. E. ning firmaga K.. Käesoleva kriminaalasja menetlusega on kindlaks tehtud, et AS J arveldas rahaliselt alltöövõtjate . K. B. E. ja K. ja tunnistaja A. nii pangaülekannetega kui ka sularahas. Süüdistatav E.D L. tunnistasid kriminaalasja kohtulikul uurimisel, et sularahas arveldamine toimus sellisel viisil, et

E.D andis sularaha üle A.L iimane kinnitas käsikirjalises kinnituses firmale . ning v

kindla rahasumma saamist. Raamatupidaja K. J. ütluste kohaselt olid nimetatud käsikirjalised kinnitused aluseks vastavate raamatupidamise kannete tegemisel.

Kriminaalasja kohtuliku uurimisega tegi kohus kindlaks, et 19.08.2008 a., 04.09.2008 a. ja

15.08.2008 a. on A. L.

-lt J. K. firmale K. sularahas tasutuna vastavalt 80000, vastu võtnud AS

48189.40 50000 krooni ja (Pärnu Maakohtu poolt esitatud kinnitatud koopiad t.l. 93, 95, 96 p

. E. avalduses AS J. K. pankroti öördel). Samas esitati Pärnu Maakohtus toimunud tsiviilasja, OÜ B väljakuulutamiseks kolm maksedokumenti samadel kuupäevadel, s.o. 15.08.2008 a. 50000 krooni, 19.08.2008 a. 80000 krooni ning 04.09.2008 a. 48189.40 krooni sularahas tasumise kohta AS J. K.

poolt OÜ-le B. E. (t.l. 37, 41,42). Nimetatud maksete tasumise kohta on koostatud venekeelsed käsikirjalised kinnitused ning need on allkirjastatud A. L. poolt. Kriminaalasja kohtulikul uurimisel tunnistaja A. L. tunnistas, et vastu sularaha maksed firmale K., millised võttis E.D-lt andmed edastati ka K. . E. tema raamatupidamisele, kuid sularaha makseid eeltoodud kuupäevadel B

vastu võtnuid ei pärast ole. Samuti kinnitas tunnistaja kriminaalasja toimikus olevate sularaha vastuvõtmise kohta koostatud käsikirjaliste kinnitustega tutvumist, et tema poolt on koostatud küll

kirjalikud kinnitused AS J. K. poolt sularahas tasumise kohta firmale K., kuid tema ei ole koostanud kirjalikke kinnitusi AS J. K. -le B. E. 15.08., 19.08. ja 04.09.2008 a. eeltoodud summade poolt OÜ tasumise kohta ning sellekohased dokumendid on ilmselgelt võltsitud. -Kriminaalasja kohtueelses menetluses . F. on tunnistajana üle kuulatud Poola Vabariigi kodanik A C. (t.l. 105-107). X O. Kriminaalasja kohtulikul uurimisel esitas prokurör kohtule Poola Vabariigist W. riikliku tervishoiuasutuse rahvusvahelise dialüüsikeskuse nefroloogianõuandla 04.02.2013 a. väljastatud arstitõendi, milles sisehaiguste spetsialist, nefroloog K. C. on kinnitanud, et tunnistaja A. C. tervislik seisund on selline, mille puhul ei ole tema elukohast lahkumine soovitav (t.l. 130-132). Prokurör taotles kriminaalasja kohtulikul uurimisel tunnistaja ütluste tõendina vastuvõtmist KrMS § 291 lg 1 p 3 alusel. Kohus leidis, et prokuröri taotlus on põhjendatud. KrMS § 291 lg 1 p 3 kohaselt võib kohus kohtumenetluse poole taotlusel tunnistaja poolt varem antud ütluse tõendina vastu võtta, kui tunnistaja ei ole võimeline ütlusi andma oma terviseseisundi tõttu. Kohtule esitatud arstitõendist

nähtuvalt takistab tunnistaja tervislik seisund tema kohtusse ilmumist, kusjuures antud juhul tuleb arvestada ka asjaoluga, et tegemist on teise riigi (Poola Vabariigi) kodanikuga, elukohaga Poolas. Kohus leidis, et kohalesõit kohtusse teisest riigist on nefroloogilist ehk neeruhaigust põdeva isiku jaoks pingutav ning see võib veelgi kahjustada tema tervislikku seisundit. Seega esineb antud juhul olukord, kus tunnistaja ei ole oma tervisliku seisundi tõttu võimeline kohtusse ilmuma ning kohtus ütlusi andma.

A. C. -

kohtueelses menetluses antud ütluste kohaselt (t.l. 105 107) esitas E.D pankrotiasja kohtulikul arutamisel kohtule dokumendid selle kohta, nagu oleks A. L. 15.08.2008 a., 19.08.2008 a. ja 04.09.2008 a. -le B. E. . vastu võtnud sularaha OÜ . Tegelikult taolisi väljamakseid B

E. AS J. K. poolt nimetuse K. tehtud ei ole ning eelnimetatud dokumendid olid võltsitud

ümbervahetamise teel nimetusega B Koostatud dokumentide koopiad jäid A.L .. ., originaaldokumendid jäid aga E.D kätte. Eeltoodust järeldub, et süüdistatav kasutas kohtus võltsitud dokumente tõendamaks, et AS J. K. on

täitnud oma rahalised kohustused OÜ B. E. ees. Tegelikkuses taolisi sularaha makseid aga ei toimunud.

- (t.l. 99-104) on Kriminaalasja menetluse käigus läbiviidud dokumendi ekspertiisiga

eksperdiarvamuse kohaselt kindlaks tehtud, et vaidlustatud must-valged dokumentide koopiad

1-12-6369 5 15.08.2008 a., 19.08.2008 a. ja 04.09.2008 a., millega kinnitatakse sularahas 50000 krooni, 80000 krooni ja 48189.40 krooni vastuvõtmist OÜ-le B. A. L. poolt, ei ole algsete originaaldokumentide koopiad, vaid need on saadud monteerimise teel samade kuupäevadega, kuid värviliste koopiatena esitatud vaidlustatud dokumentide aluseks olnud dokumentidest ettevõtte nimetuse X vahetamisega

ettevõtte nimetuseks , kusjuures sõna kahe erineva kujutisena on võetud võrdluseks esitatud X X dokumendi koopia kuupäevaga 19.09.2008 a. aluseks olnud dokumendilt (nimetatud kuupäeval on

A.L. allkirjastanud arve nr. 16 alusel B. 107960.50 krooni suuruse rahasumma saamist).

Eksperdiarvamusest . järeldub, et dokumendid B raha vastuvõtmise kohta on võltsitud

ning nende esitamisega u . Pärnu Maakohtule kas tutati võltsitud dokumente

Eeltoodust lähtudes on leidnud tõendamist, et süüdistatav E.D on esitanud Pärnu

Maakohtule võltsitud dokumendid. Kuivõrd nimetatud dokumentidega tõendati maksmisele kuuluvate arvete tasumist sularahas, oli tegemist raamatupidamise algdokumentidega, sest nendega

kajastati asutuse kulusid.

Dokumentide esitamisega Pärnu Maakohtule vabaneti võlgnevuse tasumise . E. kohustusest OÜ B ees. Eelnimetatud käitumisega on E.D poolt täidetud KarS § 345 ettenähtud objektiivne koosseis võltsitud dokumentide kasutamises eesmärgil lg 1 omandada õigusi ning vabaneda kohustustest.

Järgnevalt analüüsib kohus seda, kas E.D kasutas eeltoodud eesmärkide saavutamiseks teadlikult võltsitud dokumente.

-Kriminaalasja kohtulikul uurimisel väitis süüdistatav, et ta ei olnud teadlik sellest, et sularaha

maksmist tõendavad dokumendid olid võltsitud ning ta ei ole teadvalt võltsitud dokumente kasutanud.

Hindamaks süüdistatava ütluste usaldusväärsust, tuleb kohtul hinnata nende nn. elulist usutavust, samuti kõrvutada ning hinnata neid teiste kriminaalasja menetluses kogutud tõendite ning tuvastatud

faktiliste asjaoludega. Riigikohtu lahendi 3-1-1-7-11 p. 9 kohaselt on tõendite hindamisel nende elulise usutavuse aspekti kaalumine vältimatu, sest nii saab kohus anda tõendile objektiivse hinnangu, minemata vastuollu ka üldiste loogikareeglitega. Riigikohtu lahendite 3-1-1-74-05 p. 15 ja 3-1-1-3-10 p. 13 kohaselt ei saa

ütluste usaldusväärsuse kontrollimisel alati piirduda üksnes kontrollitavate ütluste kõrvutamisega

teiste kriminaalasjas leiduvate tõenditega. Tõendite hindamisel on oluline muuhulgas ka hinnata ütlustes väljendatud asjaolude elulist usutavust ehk seda, milline on ütlustes kajastavate asjaolude

esinemise üldine tõenäosus.

Kohtu hinnangul et ta ei olnud teadlik maksedokumentide süüdistatava ütlused selle kohta, võltsitusest, on paljasõnalised ennastõigustavad ning on ümber lükatud kriminaalasja menetluses

ja tuvastatud faktiliste asjaoludega. Samuti ei ole süüdistatava avaldatu eluliselt usutav.

Kriminaalasja kohtuliku uurimisega on kindlaks tehtud, et E.D AS J. K. juhatuse

liikmena korraldas aktsiaseltsi finantsküsimusi, sealhulgas ka kassa ja sularaha väljamakseid. Kohtus ütlusi andnud tunnistaja, AS ütluste kohaselt -s J. K. raamatupidajaks olnud tunnistaja K. J.

olid Poola päritoluga firmad K alltöövõtjad, millistele tööde eest tasumine toimud . ja B. E. AS J. arvete alusel kas ülekandega või sularahas, kusjuures sularahas maksed toimusid üksnes E.D kaudu. Samuti oli temal juurdepääs asutuse sularahale, kuna raha hoiti šeifis, mille võti oli

E.D Tunnistaja kinnitas pärast seda, kui ta oli ning tema abikaasa P. E. valduses.

kohtuistungil tutvunud toimikus olevate võltsitud dokumentide koopiatega (t.l. 111-113), et nimetatud dokumendid on talle tuttavad, kuna need tõi raamatupidamisse süüdistatav ja tunnistaja tegi raamatupidajana nende põhjal raamatupidamise kanded.

Asjaolu, et alltöövõtjatega sularaha maksete a arveldas E.D g kinnitasid kohtus ka

tunnistaja A. L. ja süüdistatav ise. Eeltoodust järeldub, et kõik taolised maksed ning arveldused

toimusid E.D juuresolekul, kontrolli all ning tema teadmisel. Samuti jäid selle kohta

koostatud dokumendid alati E.D . K. kätte ning tema andis need edasi AS J

raamatupidamisele. Seega oli E.D teadlik sellest, kellele tehtud tööde eest tegelikult

maksti ehk ka sellest, et 15.08.2008 a., 19.08.2008 a. ja 04.09.2008 a. makseid OÜ-le B. E.

1-12-6369 6 tegelikult ei toimunud. Kriminaalasja kohtulikul uurimisel ütlusi andnud tunnistajad T. V. ja P. E. kinnitasid, et firmad B. E. ja K. olid AS J. K. . L., kes ko alltöövõtjateks ning neid esindas põhiliselt A ostas tehtud tööde akte, arveid ning muid dokumente AS J. K. kontoris. Nimetatud asjaolust tõusetus asja kohtulikul uurimisel kahtlus, kas A.L. . K. raamatupidamise dokumentidele (P. E. ise, omades juurdepääsu AS J

ütluste kohaselt olid raamatupidamise dokumendid teisel korrusel asuvas tööruumis riiulitel ja laudadel ning neile oli vaba juurdepääs) ning töövahenditele (arvutid, printer, fax, koopiamasin)

ei võinud maksedokumente võltsida ning neid siis raamatupidamisesse esitada. Koh . us ei pea taolist oletust põhjendatuks. Esmalt ei kinnita üksnes asjaolu, et A.L oli võimalus AS

J. K. kontoris ja sealsetes tööruumides viibida ning seal töövahendeid kasutada veel seda, et ta

võltsis maksedokumendid ja vahetas need raamatupidamises õigete vastu. Kohtu hinnangul ei ole taoline asjaolu loogiline ning eluliselt usutav, kuna A.L. . E. esindajal puudus igasugune kui OÜ B

vajadus ning huvi

. E.), millist ta esindas, võltsida maksedokumente kinnitamaks firmale (OÜ B

olematuid, tegelikkuses mitte toimunud väljamakseid. Nimetatud asjaolu on vastuolus ka

tunnistajate T. V. ja P. E. poolt kohtulikul uurimisel avaldatuga, mille kohaselt korraldas A.L. alltööettevõtu objektidel töötanud tööliste tööd ning edastas teostatud tööde põhjal vastavad andmed P. E. vastavate aktide koostamiseks. Seega oli ta huvitatud eeskätt sellest, et rahalised väljamaksed ka tegelikkuses OÜ mitte maksedokumentide võltsimisest näitam -le B. E. toimuksid, aks olematuid

väljamakseid. Samuti ei saa jätta tähelepanuta asjaolu, et 15.08 ja 19.08. ning 04.09. koostatud

maksedokumendid olid sama kuude lõpu, s.o. 30. augusti ja 30. septembri seisuga juba raamatupidamises arvele võetud ning nende osas vastavad kanded tehtud.

Samuti ei pea kohus tõenäoliseks ning eluliselt usutavaks asjaolu, et maksedokumendid võltsis ning need lisas raamatupidamise dokumentide hulka keegi kõrvaline, kriminaalmenetlusega tuvastamata jäänud isik, kuna käesoleval juhul ei nähtu, et taolist põhjust või vajadust oleks olnud kellelgi teisel

peale süüdistatava üksnes süüdistataval ning põhjus esitada võltsitud . Kohtu hinnangul oli motiiv

maksedokumente , olles AS J. K. juhatuse liige, ke , kuna E.D llel oli ka õigus

esindada aktsiaseltsi kõikides õigustoimingutes, esindas samas firmat, kelle vastu oli esitatud rahalisi nõudeid. 22.11.2010 a. Pärnu Maakohtu määrusest nähtuvalt esitas B

. E. kohtule avalduse

AS J. K. amiseks, kuna viimane -le B. E. 18.05.2010 a. seisuga pankroti väljakuulut võlgnes OÜ

485451.35 krooni. Võlgnik võlasummat ei tunnistanud kinnitades kohtule, et võlausaldaja ,

on

alltöövõtjana omapoolsed kohustused tööde teostamisel jätnud täitmata, millest tulenevalt esitati

alltöövõtjale arved viimase poolt AS tekitatud lisakulutuste hüvitamiseks -le J. K.

millised ja

tasaarveldati OÜ B poolt esitatud arvetega. Võlgnik esitas kohtule dokumentaalsete tõenditena . koopiad võlausaldaja kirjalikest kinnitustest raha saamise kohta, milliste hulgas olid ka sellekohased

15.08.2008 a., 19.08.2008 a. ja 04.09.2008 a. võltsitud dokumendid (t.l. 56-62). , E.D kui võlgniku esindaja tegevuse tulemusena jättis kohus OÜ B. E. avalduse ajutise pankrotihalduri nimetamiseks ja AS J. K. , olles teadlik pankroti väljakuulutamiseks rahuldamata. E.D

sellest, millises ulatuses kellele on tegelikult teostatud tööde eest tasutud ning olles teadlik ka sellest, et tegelikult ei ole B. Ehitusele nimetatud arvete alusel sularahas tasutud, tegutses tahtlikult

antud dokumente kohtule esitades ilmselge eesmärgiga vabastada AS J. K. firma vastu esitatud

rahalist nõuetest vältida aktsiaseltsi pankrotimenetlust ning pankroti väljakuuluta

ja sellega mist,

mille käigus oleks ettevõtte tegevuse korraldus ja varade valitsemine läinud pankrotihalduri korraldada. Kohus loeb eeltoodud, kindlakstehtud objektiivsete tunnuste põhjal tõendatuks E.D

tegutsemise KarS § 16 lg 2 kohaselt kavatsetult, kuivõrd ta seadis eesmärgiks süüteokoosseisule

vastava asjaolu teostamise (kasutada teadlikult võltsitud dokumente vabanemaks maksekohustusest) teades, et tema tegevuse korral see saabub.

K ehtud , kuid äesoleva kriminaalasja menetlusega ei ole kindlaks t , kes dokumendid võltsis nimetatud asjaolu

ei oma E.D-le esitatud süüdistuse osas tähtsust, kuna KarS § 345

ettenähtud koosseis näeb ette vastutust võltsitud dokumendi kasutamise eest, mille puhul ei oma

1-12-6369 7

tähtsust asjaolu, kas dokumendi kasutaja oli teadlik või mitte sellest, kes dokumendi võltsis. Dokumendi võltsimine on karistatav KarS § 344 järgi, milles aga E.D-le süüdistust esitatud ei ole. L

ähtudes eeltoodust, asus kohus seisukohale, et on leidnud täielikku tõendamist E.D süü kuriteo toimepanemises arS § 345 lg 1 järgi. Võltsitud dokumentide kohtule esitamisega tuleb K

antud kuriteo toimepanek süüdistatava poolt lugeda lõpule viiduks, kuivõrd antud kuriteokoosseisu puhul ei ole oluline see,

kas süüdlase poolt soovitud eesmärk saavutati või mitte. Karistuse kohaldamisest:

KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt

arvestatakse karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. KarS § 56 lg 2 kohaselt võib vangistust mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Kohus ei tuvastanud süüdistatava E.D puhul teo õigusvastasust ega süüd välistavaid

asjaolusid. Samuti ei tuvastanud kohus tema puhul kriminaalasja kohtuliku uurimisega karistust

kergendavaid asjaolusid KarS § 57 ega karistust raskendavaid asjaolusid KarS § 58 mõttes. E.D

on varem kohtulikult kriminaalkorras karistamata, samuti ei ole tal kehtivaid väärteokaristusi.

Arvestades eeltoodut ning asjaolu, et E.D poolt ei ole kuriteo toimepanemisega

tekitatud varalist kahju ega muid raskeid tagajärgi tatud on tema süü üksnes võltsitud , tuvas

dokumentide kasutamises, millega püüti tõendada asutuse maksevõimekust, siis on kohus

seisukohal, et E.D on võimalik karistada kergema karistuse, rahalise karistusega ning seda määras alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra. Kohtu hinnangul tagab rahaline karistus selle, et

E.D hoidub edaspidi uute süütegude toimepanemisest, samuti tagab õiguskorra kaitse huvid, kuna andes karistusega hinnang kuriteole, antakse samas teada, et selliste tegude toimepanek on taunitav ja karistatav. Tsiviilhagi kriminaalasjas esitatud ei ole. Samuti ei ole kriminaalasja juures asitõendeid. Menetluskuludena tuleb KrMS § 180 lg 1 alusel E.D-lt riigi tuludesse välja mõista järgmised menetlus – KrMS § 175 lg 1 p 2 alusel kohtueelses menetluses välisriigist (Poola kulud

Vabariigist) pärit tunnistajale A hüvitatud sõidu ja majutuskulud kogusummas 193.74 eurot . L. ,

KrMS § 175 lg 1 p 2 alusel ettenähtud menetluskuluna ekspertiisitasu summas 246 eurot

dokumendiekspertiisi läbiviimise eest kriminaalasja menetluses, KrMS § 175 lg 1 p 5 alusel ettenähtud menetluskuluna kriminaaltoimiku materjalidest kaitsjale koopiate tegemise kulu summas 0.45 eurot ning KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu kogusummas 691.20 eurot kaitsja Kaire Ausi osalemise eest kriminaalasja menetluses. KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel kuulub E.D-lt riigi tuludesse väljamõistmisele sundraha summas 480 eurot seoses tema poolt teise astme kuriteo toimepanemisega.

Teet Olvik Kohtunik

1-12-6369 8 Tallinna Ringkonnakohtu 14.05.2013.a kohtuotsuse resolutsioon:

Pärnu Maakohtu 6. märtsi 2013. a kohtuotsus E.D suhtes jätta muutmata ja apellatsioon rahuldamata.

Riigikohtu 27.02.2014.a kohtuotsuse resolutsioon:

Juhindudes KrMS § 361 lg 1 p st 1 ja § 363 lg 4 p st 2 ning riigi õigusabi seaduse § - - 23 lg- 1, 22 st lg-st 7 ja 21 lg-st 3, Eesti Advokatuuri juhatuse 15. detsembri 2009. a otsuse p-dest 2, 4 ja 16 ning KrMS § 186 lg-st 2, Riigikohtu kriminaalkolleegium otsustas:

1. Tallinna Ringkonnakohtu 14. mai 2013. a otsus E.D süüditunnistamises KarS § 345 lg 1 järgi jätta muutmata ja kaitsja kassatsioon rahuldamata.

2. Määrata OÜ le Advokaadibüroo Kaire Aus makstava riigi õigusabi tasu suuruseks Külli Lõpp - - Elmestele kassatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamise eest 194,40 eurot (sada üheksakümmend neli eurot ja nelikümmend senti), sealhulgas käibemaks 32,40 eurot (kolmkümmend kaks eurot ja nelikümmend senti).

3. Mõista eelmises punktis nimetatud menetluskulu katteks E.D-lt Eesti Vabariigi kasuks välja 194,40 eurot (sada üheksakümmend neli eurot ja nelikümmend senti).

Kohtuotsus jõustus 27.02.2014.a Riigikohtu kohtuotsusega.