1-09-10740/74 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

1 Kriminaalasi nr.1-09-10740

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 15

. märtsil 2011.a. Jõhvi kohtumajas Kohtuasja number 1-09-10740 Kohtukoosseis Kohtunik Loretta Pikma Kohtuistungi sekretär Piret Juuse Tõlk Ivika Zvonova Asja läbivaatamise kuupäev 15.03.2013 avalikul kohtuistungil Kohtuasi Viru Vangla esitatud materjalid tingimisi enne E.D´i tähtaega vangistusest vabastamiseks. Süüdimõistetu E.D, isikukood

XXX RESOLUTSIOON Juhindudes KarS

§ 76 ja KrMS § 426, § 432, § 383, § 384, kohus

MÄÄRAS:

Jätta tingimisi enne tähtaega E.D vangistusest vabastamata.

Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Määruse ärakiri edastada E.D le ja Viru Vanglale. -

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused

Viru Vangla esitas 31.01.2013 Viru Maakohtule materjalid menetlemiseks kinnipeetava E.D tingimisi enne tähtaega vabastamiseks.

E.D on süüdi tunnistatud otsusega KarS § Harju Maakohtu 14.01.2010 200 lg 2 p7,8 järgi ning karistatud 5 aasta 8 kuulise vangistusega. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg. Karistuse kandmise

algus 21.04.2009 . ja lõpp 21.12.2014

Kinnipidamisasutuses E.D kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et tal on 2 kehtivat distsiplinaarkaristatust.

2 Vabanemisel läheb elama ema ju ema on nõus isiku enda juurde urde aadressil xxx. Kinnipeetava elama võtma. Isikul on Vene kodakondsus ja Eestis pikaajalise elaniku elamisluba kehtivusega 12.10.2016. Kinnipeetaval on 6. klassi haridust. On vanglas läbinud riig sõnade ikeele B1 ja B2 kursused. Isiku kohaselt omab palju teadmisi, kuid soovib kunagi ikkagi kooli lõpetada ja haridust omandada. Mõistab hariduse tähtsust ja vajalikkust. Tööoskused on väidetavalt omandatud läbi praktika (töötanud xxx ja ehitustel). Enne vangistus töötanud juhutöödel ka katusepaigaldajana ja uste valmistajana. Kuriteo toimepanemise ajal ei töötanud. Vanglas töötas ajavahemikul 04.02.2011 04.10.2012 pesumaja abitöölisena. Käesoleval - hetkel on isik mittehõivatud. Vangistuses eelnevalt oli sissetulekuks isiklik töötasu, millest tasus võlanõudeid. Vangistuses toetavad isikut materiaalselt nii ema kui elukaaslane, kes on nõus toetama esialgu ka vabaduses. Vabanemisel isikul garanteeritud töökoht puudub. Isik peab ennast üldiselt rahumeelseks inimeseks, kuid tunnistab, et alkoholijoobes muutub agressiivseks, kui teda provotseeritakse. Kaks viimast kuritegu pani toime joobeseisundis ja mõlemal korral kasutas vägivalda. Vangistuses isik on läbinud: 08.08.2011 - 15.12.2011 riigikeele B1 taseme kursuse; 07.09.2011 - 25.10.2011 sotsiaalprogramm Eluviisitreening; 13.01.2012 - 16.05.2012 riigikeele B2 taseme kursuse. Viru Vangla toetab E.D tingi

misi enne tähtaega vabastamist. Kriminaalhooldusametnik

u ettekande kohaselt E.D on toime pannud I astme kuriteo - röövimise, grupis. Varasemad kuriteod on seotud huligaansuse, avaliku korra raske rikkumisega. Kriminaalhooldusele teda määratud ei ole. Peale vabanemist soovib kinnipeetav asuda elama aadressil xxx. See on kolmetoaline korter, milles elab kinnipeetava ema üksi. Ta on nõus sellega, et kinnipeetav asub peale vabanemist tema juurde elama. Ema selgitas vestluses, et enne vangistust tegi E.D

kinnipeetaval pooleli, ta oli korduvalt klassikursust kordama juhutöid. Haridustee jäi jäetud. Peale kuuendat tööd, tegi juhutööotsi. Ametit klassi loobus ta hariduse omandamisest, otsis kinnipeetaval ei ole, on varasem töötamise kogemus katusepaigaldajana, uste valmistamisel. xxx

võib tekkida raskusi töö leidmisega, kuni tööle asumiseni on võimalik võtta end arvele Töötukassas, kus arveloleku ajal saab osaleda erinevatel koolitustel, samuti omandada ameti. Kinnipeetava ema elukaaslane. sõnul toetavad materiaalselt kinnipeetavat nii ema kui E.D elukohaks on Rahvastikuregistri andmetel xxx. Tal on Vene Föderatsiooni kodakondsus, elamisluba kehtivusega kuni 12.10.2016. Prokurör ei toeta

kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist ja andis vastava kirjaliku arvamuse. E.D

taotleb enda tingimisi ennetähtaegset vabastamist vangistusest Kohus tutvunud esitatud materjalid

arvamustega, leiab, et ega ning prokuröri ja süüdimõistetu E.D tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud.

Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik E.D isikut iseloomustavad andmed - umist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele tema käit järgnenud perioodil.

3 Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustustest nähtub, et tema varasem käitumine, toimepandud kuriteo raskus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. E.D-l on 2 kehtiv distsiplinaarkaristust, at sh teise kinnipeetava suhtes vägivalla kasutamise eest, mis kajastab tema suhtumist kehtestatud korda. E.D on varem 3 korda kriminaalkorras karistatud vanglakaristust kannab esimest korda. Varasemad kuriteod on seotud huligaansuse, avaliku korra raske rikkumisega. Käesoleval ajal kannab vanglakaristust röövimise eest.

Vaatamata varasemastele karistustele paranemise teele ei asunud ning taas pani toime uue esimese astme kuriteo, mis osutub kuritegude raskusaste muutmise dünaamikale ja viitab sellele, et ta ei ole oma eelnevatest karistustest vastavaid järeldusi teinud ega suutnud tõestada, et ta on võimeline käituma seaduskuulekalt. E.D on toime pannud I astme kuriteo -

röövimise, grupis. Vabaduses oli kinnipeetaval probleeme alkoholi kuritarvitamisega (karistatud Alkoholiseaduse rikkumise eest) ning tal võib olla tagasilanguse perioode, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks.

Vabanedes ei ole kinnipeetaval kohta, mis raskendab toimetulekut ja suurendab garanteeritud töö uue kuriteo toimepanemise riski. Seda enam, et toimepandud kuritegu oli varavastane ning tal on tasumata nõudeid.

Seega võib järeldada, et E.D puhul on olemas tõenäoline kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidmise risk, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada.

Arvestades, kuriteo iseloomu ja dünaamikat ei ole kohtu hinnangul E.D ennetähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega.

Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud.

Eeltoodust lähtudes jätab kohus süüdimõistetu E.D vabastamata temale Harju Maakohtu 14

.01.2010 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega.

(allkirjastatud digitaalselt) Loretta Pikma Kohtunik