1-11-12840/16 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Kriminaalasi nr 1-11-12840

KOHTUMÄÄRUS

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

15. märtsil 2013.a, Tartu kohtumajas, Kalevi 1 Asja number 1-11-12840 Täitmiskohtunik Ene Muts Kohtuistungi sekretär Evelin Laansalu Kriminaalasi Tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamise küsimus Kinnipeetav R.L isikukood: X; elukoht: X, kodakondsus: X RESOLUTSIOON juhindudes KarS § 76 lg 3 ja KrMS § 426, 432

Vabastada R.L, isikukood: X, talle Tartu Maakohtu 22.11.2011.a otsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimuslikult enne tähtaega katseajaga 1 (üks) aasta. KarS § 78 p 2 järgi katseaja algust hakata lugema kohtumääruse jõustumisest.

Kohustada R.L täitma katseaja jooksul KarS § 75 lg. 1 sätestatud kontrollnõudeid järgmiselt:

- elama kohtu määratud alalises elukohas, vabanemise järel X;

- ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele,

- alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta,

- saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti

territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

- saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha

vahetamiseks;

- saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

KarS § 75 lg 2 p 2 ja 4 alusel määrata R.L-ile katseajaks järgmised kontrollkohustused:

- mitte X;

- registreerida töötukassas hiljemalt 2 (kahe) nädala jooksul vabanemisest.

Määrata R.L katseajaks käitumiskontrollile Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametniku X järelevalve alla. Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul arvates 16.03.2013. a.

Asjaolud ja kohtu seisukoht

Tartu Maakohtu 22.11.2011.a otsusega tunnistati R.L süüdi KarS § 424 ja § 329 järgi ning karistuseks mõisteti KarS § 63 lg 1 alusel 1 aasta 8 kuud vangistust, mille kandmise algust arvati alates tema kinnipidamiskohta ilmumisest. Kohtuotsus jõustus 07.12.2011.a. Karistusaeg algas 22.12.2011.a ja lõppeb 22.08.2013. a. Tartu Maakohtu 22.08.2012.a määrusega jäeti R.L vangistusest ennetähtaegselt vabastamata. Ennetähtaegse vabastamise küsimuse arutamise õigus tekkis KarS § 76 lg 1 p 2 alusel 07.03.2013.a.

R.L on varem kriminaalkorras karistatud 3-l korral:

1. Tartu Maakohtu 19.04.2006.a otsusega KarS § 424 järgi 3-kuulise vangistusega, mis asendati

180 tunni üldkasuliku tööga tegemise tähtajaga 9 kuud ning lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 1 aastaks 6 kuuks;

2. Tartu Maakohtu 20.06.2007.a otsusega KarS § 424 ja § 329 järgi 9-kuulise vangistusega § 74 alusel tingimisi 2 aasta 6 kuu pikkuse katseajaga ning lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 2 aastaks 6 kuuks;

3. Tartu Maakohtu 12.10.2007.a otsusega KarS § 424 ja § 329 järgi 9-kuulise vangistusega, mis

§ 65 lg 2 alusel liideti eelmise kohtuotsusega mõistetud vangistusega ning liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 6 kuud vangistust, mille kandmiselt ta vabanes ennetähtaegselt ja lisakaristusega mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 3 aastaks.

Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt ei ole R.L vanglas distsiplinaarkorras karistatud. Vabanedes asub elama endisesse elukohta. Vanglas läbinud sotsiaalprogrammi

„Eluviisitreening“. Vabaduses X. Kuritegu toime pandud X. Motivatsioon vabaneda X. Tartu

Vangla hinnangul on süüdimõistetu puhul uue kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul X ja uue korduva kuriteo toimeopanemise tõenäosus X. Eeltoodust lähtudes Tartu Vangla toetab R.L-i ennetähtaegset vabastamist lisakohustustega ja käitumiskontrolliga.

Kriminaalhooldusametniku andmetel on R.L vabaduses olemas elukoht.

Kindel töökoht puudub. Tasumata rahalisi nõudeid on üle 500 euro, vabanemisfondis on 870 eurot. X. Kriminaalhooldusametnik palub vabastamise korral käitumiskontrolli ajaks määrata kinnipeetavale järgmised kohustused: mitte X; otsida töökoht, omandada üldharidus või eriala kohtu poolt määratud tähtajaks.

R.L seletas kohtuistungil, et on aru saanud oma kuritegude tähendusest ja tahab neid edaspidi vältida. Vanglas on sotsiaalprogrammist õppinud. Sissetulekuks on renditulu talust. Kohe tööle minna ei saa, X. Esialgu elab säästudest. Talus kasvatab toiduaineid. Lähedased on X.

Prokurör esitas kirjaliku arvamuse ja leiab, et R.L-i vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks KarS § 76 alusel esinevad kõik formaalsed alused.

Analüüsides sisulisi aluseid asub prokurör seisukohale, et saab toetada R.L-i tingimisi ennetähtaegset vabastamist põhjusel, et karistus on käesolevaks ajaks oma eesmärgi täitnud ja R.L-i poolt uue kuriteo sooritamise risk on madal. Tema kohta koostatud iseloomustavatest materjalidest nähtub, et ta on oma hoiakuid ja suhtumist muutnud ning läbinud selle saavutamiseks edukalt erinevaid sotsiaalprogramme. Samuti on ta vangistuse jooksul käitunud õiguskuulekalt, s.t tal puuduvad distsiplinaarkaritused, mistõttu on põhjendatud talle võimaluse andmine õiguskuulekaks käitumiseks ka väljapool vangistust.

KarS § 76 lg. 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Täitmiskohtunik, ära kuulanud kinnipeetava ning tutvunud vanglast esitatud materjalidega ja prokuröri arvamusega, leiab, et R.L-i tingimisi ennetähtaegseks vangistusest vabastamiseks on olemas formaalne alus ja küllaldaselt materiaalset alust. Formaalseks aluseks on see, et teise astme kuritegude eest mõistetud karistusest on kantud 1/2 karistusajast. KarS § 76 lg 1 p 2 alusel on formaalne alus karistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks.

Materiaalseteks alusteks on kindla elukoha olemasolu. R.L ei ole kindlat töökohta, kuid tal on sissetulekuallikas, renditulu. X. Seetõttu ei saa talle tervislikel põhjustel määrata tööle asumise kontrollkohustust. Säästud võimaldavad esialgset äraelamist. .

Karistuse kandmise ajal ei ole talle midagi ette heita. Ta on järginud distsipliini, läbinud sotsiaalprogrammi ja saanud oskusi resotsialiseerumiseks. Kriminaalhooldus tingimisi ennetähtaegse vabastamise korral toetab paremat resotsiliseerumist ja aitavad loobuda senistest eluviisidest.

Ene Muts täitmiskohtunik