4-12-5836/12 · Tallinna Ringkonnakohus

4-12-5836

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 14. märts 2013, Tallinn Väärteoasja number 4-12-5836 Kohtukoosseis eesistuja Malle Preimer, liikmed Pavel Gontšarov ja Sten Lind Kohtuistungi sekretär Tõlk Alina Koop Irina Leetberg Väärteoasi N.F väärteoasi narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse (NPALS) § 151 järgi Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 03.01.2013 otsus Kaebuse esitaja N.F (ik: xxx) Istungil osalenud isikud N.F RESOLUTSIOON

1. Harju Maakohtu 03.01.2013 otsus N.F väärteoasjas nr 4-12-5836 jätta muutmata. 2. N.F apellatsioon jätta rahuldamata.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsus on ringkonnakohtu kantseleis kättesaadav alates 14. märtsist 2013. Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule 30 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu.

Kassatsiooni esitamise soovist tuleb Tallinna Ringkonnakohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.

Politseija Piirivalveameti Põhja Prefektuuri Kesklinna politseijaoskonna 19.10.2012

koostatud väärteoprotokolli nr AB 1330606 kohaselt N.F, viibides 19.10.2012 kell

2 17.50 Tallinnas Toompuiestee 33, oli eelnevalt tarvitanud narkootilist või psühhotroopset ainet ilma arsti ettekirjutuseta, pannes sellega toime NPALS § 151 järgi kvalifitseeritava väärteo.

Politseija Piirivalveameti Põhja Prefektuuri Kesklinna politseijaoskonna 23.10.2012 koostatud

väärteoprotokolli nr AB 1323876 kohaselt N.F, viibides 23.10.2012 kell 13.00

Tallinnas Mulla 8, oli eelnevalt tarvitanud narkootilist või psühhotroopset ainet ilma arsti ettekirjutuseta, pannes sellega toime NPALS § 151 järgi kvalifitseeritava väärteo.

Kohtuväline menetleja edastas N.F väärteoasjad arutamiseks Harju Maakohtule, leides, et menetlusalusele isikule tuleb karistuseks kohaldada aresti.

Harju Maakohus määras ühendada väärteoasjad ühiseks menetluseks, lugedes ühendatud väärteoasja numbriks 4-12-5836.

Maakohtu otsus ja selle põhjendused

2. süüdi NPALS § 15 Harju Maakohtu 03.01.2013 otsusega tunnistati N.F 1

järgi ja teda karistati 7 päeva pikkuse arestiga, mis kuulub kohtuotsuse järgi ärakandmisele pärast N.F-ile

kriminaalasjas mõistetud karistuse ärakandmist. Ühtlasi mõistis kohus N.F-ilt riigituludesse välja ekspertiisitasu 70 eurot.

Kohus leidis, et lisaks menetlusaluse isiku poolt väärteo toimepanemise tunnistamisele on N.F

poolt NPALS § 15 1

järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemine 19.10.2012 episoodis

tõendatud joobeseisundi tuvastamise saatekirjaga, millest nähtub, et Eesti Kohtuekspertiisi Instituut tuvastas menetlusaluse isiku uriinis, mis võeti 19.10.2012 kell 19.30, fentanüüli ja 7-

aminoklonasepaami; samuti menetlusaluse isiku ütlustega väärteoprotokollis, mille kohaselt tunnistas ta ka kohtuvälises menetluses fentanüüli tarvitamist. Menetlusaluse isiku N.F poolt NPALS § 15 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise

23.10.2012 episoodis luges kohus tõendatuks lisaks menetlusaluse isiku poolt väärteo toimepanemise tunnistamisega ka joobeseisundi tuvastamise saatekirjaga, millest nähtub, et Eesti Kohtuekspertiisi Instituut tuvastas menetlusaluse isiku uriinis, mis võeti 23.10.2012 kell 13.40,

fentanüüli ja 7-aminoklonasepaami; samuti menetlusaluse isiku ütlustega. Kohus märkis, et fenatnüül on narkootiline aine, mis kuulub narkootiliste ja psühhotroopsete ainete II nimekirja.

NPALS § 151

näeb ette vastutuse narkootilise või psühhotroopse aine arsti ettekirjutuseta tarvitamise eest. N.F puudus arsti ettekirjutus fentanüüli tarvitamiseks. Seega on N.F pannud toime NPALS § 151 sätestatud väärteod, ta on teinud seda kavatsetult. NPALS § 151

sätestab sanktsioonina rahatrahvi kuni 200 trahviühikut või aresti. Kohus ei

pidanud põhjendatuks N.F karistamist rahatrahviga, sest N.F on juba karistatud

narkootikumide tarvitamise eest rahatrahviga, kuid see on tasumata. Ka ei ole rahatrahv mõjutanud teda narkootikumide tarvitamisest loobuma. Kohus märkis, et karistusregistri teatisest nähtuvalt on N.F karistatud ka varguste eest, millest saab järeldada, et N.F puuduvad

rahalised vahendid. Selleks, et mõjutada isikut seaduskuulekale käitumisele, pidas kohus põhjendatuks kohaldada karistusena aresti. Võttes arvesse, et N.F pani toime kaks väärtegu

väga lühikese ajavahemiku järel, ei pidanud kohus võimalikuks aresti kohaldamist

miinimummääras ning pidas põhjendatuks karistada menetlusalust isikut 7-päevase arestiga, mille kandmisele tuleb tal asuda pärast kriminaalasjas mõistetud karistuse ärakandmist.

Apellatsioon 3. , kes vaidlustab Harju Maakohtu 03.01.2013 otsuse peale esitas apellatsiooni N.F

kohtuotsust karistuse osas, paludes karistust kergendada ning asendada arest rahatrahviga. N.F märgib, et ta on võimeline rahatrahvi tasuma kohe pärast vanglast vabanemist, s.o märtsi

lõpus. Apellant märgib, et viimati karistati teda 2010. aastal, kuid tegu ise oli toime pandud 2009. aastal. Narkootikume tarvitas ta väga harva ega olnud nendest sõltuvuses, narkootikumide tarvitamist kahetseb ta väga. Apellant märgib, et ta tunnistab täielikult oma süüd ja kahetseb oma

3 tegu, mille ta pani toime 19. oktoobril 2012. Samuti tarvitas ta narkootikume 21. oktoobril 2012, kuid 23.10.2012 ei ole ta narkootikume tarvitanud. Seega sisuliselt vaidlustab apellant maakohtu otsuse ka tema süüdimõistmises 23.10.2012 episoodis.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 4. Ringkonnakohus leiab, et kohtuotsuse tühistamiseks apellatsioonis toodud asjaoludel puudub alus, apellatsioon tuleb jätta rahuldamata. N.F väitega, et ta ei ole ta 23.10.2012 narkootikume tarvitanud, ringkonnakohus ei nõustu.

Käesolevas asjas on maakohus lugenud N.F poolt NPALS § 15 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise 23.10.2012 tõendatuks menetlusaluse isiku ütlustega väärteoprotokollis,

mille kohaselt ta tunnistas fentanüüli tarvitamist (tlk 17); samuti joobeseisundi tuvastamise

saatekirjaga, millest nähtuvalt tuvastati 23.10.2012 N.F-ilt võetud uriini ekspertiisi

tulemusena, et ta oli tarvitanud fentanüüli ja 7-aminoklonasepaami (tlk 19). Kohtukolleegium peab vajalikuks märkida, et joove fentanüülist ja 7-aminoklonasepaamist tuvastati N.F 23.10.2012.a, st et nimetatud aineid võis ta tarbida ka varem, nt eelmisel või üleeelmisel päeval.

Maakohus märkis õigesti, et fentanüül on narkootiline aine, mis kuulub narkootiliste ja

psühhotroopsete ainete II nimekirja. Seega on ümber lükatud apellandi väide, et ta ei ole 23.10.2012 narkootikume tarvitanud.

5. Menetlusaluse isiku käitumises karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude esinemist

KarS §-de 57 ja 58 järgi Harju Maakohus ei tuvastanud. Põhjendatud on maakohtu seisukoht

arestkaristuse kohaldamise osas, kuivõrd eelnevate väärtegude eest karistuseks mõistetud

rahatrahvid ei ole mõjutanud N.F seadusekuulekalt käituma ega ole seega täitnud

karistusseadustiku § 56 lg-s 1 sätestatud karistuse eesmärki – mõjutada süüdlast edaspidi

hoiduma süütegude toimepanemisest. N.F on jätkanud samalaadsete väärtegude

toimepanemist. Seejuures on kohus põhjendatult arvestanud ka asjaolu, et eelnevalt määratud rahatrahvid on N.F poolt tasumata.

Apellandi väide, et ta on võimeline tasuma rahatrahvi kohe pärast vanglast vabanemist, s.o märtsi lõpus, on kohtukolleegiumi hinnangul paljasõnaline. Ka leiab ringkonnakohus, et ainuüksi isiku võime rahatrahvi tasuda ei oleks aluseks kergemaliigilise karistuse määramiseks. Karistuse eesmärk on mõjutada isikut edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ning seda eesmärki, kannab ka rahatrahv. Olukorras, kus varem karistuseks mõistetud rahatrahvid seda eesmärki ei ole täitnud, pole ka võimalik enam karistusena rahatrahvi kohaldada ning seda olenemata sellest, kas isik on võimeline rahatrahvi tasuma või mitte. Seetõttu nõustub ringkonnakohus maakohtu seisukohaga N.F-ile karistusena aresti mõistmise vajalikkuses. Võttes arvesse seda, et N.F

pani toime kaks väärtegu väga lühikese ajavahemiku järel, ei pidanud maakohus põhjendatult

võimalikuks kohaldada aresti miinimummääras. Arvestades eeltoodut on maakohus õigesti

mõistnud N.F-ile karistuseks 7-päevase aresti. Ringkonnakohus nõustub Harju Maakohtu otsusega N.F-ile mõistetud karistuse liigi ja määra osas ning leiab, et mõistetud karistus on

kooskõlas KarS § 56 lg-s 1 sätestatud karistuse mõistmise üldalustega ning arvestab

menetlusaluse isiku eripreventiivset prognoosi ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Apelleeritud kohtuotsus on õiguspärane ning apellatsioonis toodu ei anna alust selle tühistamiseks.

6. Eelnevast lähtuvalt ja juhindudes V™S § 147 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus Harju

Maakohtu 03.01.2013 kohtuotsuse väärteoasjas nr 4-12-5836 muutmata ning esitatud apellatsiooni rahuldamata.

Malle Preimer Pavel Gontšarov Sten Lind