4-12-4480/23 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

4-12-4480

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

11. veebruaril 2013, Narva kohtumaja Väärteoasja number 4-12-4480 (2400,12,000089) Kohtunik Astrid Asi Kohtuistungi sekretär Jelena Muttonen Tõlk Diana Arhipova Väärteoasi Servet Satani kaebus Politseija Piirivalveameti Ida Prefektuuri kodakondsusja migratsioonibüroo migratsioonijärelevalve talituse peainspektor Eve Kikkase 24.08.2012 otsusele väärteoasjas nr 2400,12,000089. Menetlusalune isik Servet Satan isikukood 38104010060, sündinud 01.04.1981, elukoht xxx, Türgi kodakondsus, emakeeltürgi keel, valdab vene keelt, töökoht: xxx. Kohtuvälise menetleja esindaja

Istungil osalenud isikud Politsei-ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri kodakondsusja migratsioonibüroo migratsioonijärelevalve talitus asukoht: Keskväljak 1 A, 41531 Jõhvi Menetlusalune isik: Servet Satan Ida Prefektuuri kodakondsus-ja migratsioonibüroo migratsioonijärelevalve talituse peainspektor Eve Kikkas

Kohtuistungi toimumise aeg

RESOLUTSIOON 23.01.2013

juhindudes VTMS § 132 p 3 ja § 135 lg 2 kohus otsustas:

Tühistada Politseija Piirivalveameti Ida Prefektuuri kodakondsusja migratsioonibüroo migratsioonijärelevalve talituse peainspektor Eve Kikkase 24.08.2012 otsus väärteoasjas nr 2400,12,000089 ning VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel lõpetada väärteomenetlus Servet Satani suhtes välismaalaste seaduse § 303 järgi väärteo tunnuste puudumise tõttu.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu kassatsioonkaebuse Eesti Vabariigi Riigikohtule 30 päeva jooksul päevast, mil kohtuotsus on menetlusosalistele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kassatsiooniõiguse kasutamiseks tuleb sellest Viru Maakohtu Narva kohtumajale kirjalikult teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kassatsiooniteate esitamisel on motiveeritud kohtuotsus kohtumenetluse pooltele kättesaadav Viru Maakohtu Narva kohtumaja kantseleis alates 14.03.2013. Menetlusalune isik saab vastavalt VTMS §-le 155 ja 156 esitada kassatsiooni üksnes advokaadi vahendusel.

Asjaolud ja menetluse käik

Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri kodakondsusja migratsioonibüroo migratsioonijärelevalve talituse peainspektor Eve Kikkas tegi 24.08.2012 otsuse väärteoasjas nr 2400,12,000089, mille kohaselt on Servet Satan pannud 17.07.2012 toime välismaalaste seaduse §

303 järgi kvalifitseeritava väärteo ning teda karistati rahatrahviga 50 trahviühikut. Otsuses on antud alljärgnev väärteo kirjeldus: Servet Satan omas tähtajalist elamisluba Eestis välismaalaste seaduse (VMS) § 12 lg 1 p 1 (kehtiv seaduse redaktsioon kuni 01.10.2010) töötamiseks ettevõttes Xxx(reg. nr xxx) juhtorgani liikmena kehtivusega kuni 08.02.2012. Servet Satan esitas 08.12.2011 Politseija Piirivalveametile (PPA) uue esmase tähtajalise elamisloa taotluse Eestis elamisloa saamiseks abikaasa juurde. VMS § 130 alusel on välismaalase Eestis viibimine seaduslik tema taotluse läbivaatamise ajal, kui ta on esitanud elamisloa pikendamise taotluse. Seega viibib Servet Satan Eestis seadusliku aluseta alates 09.02.2012. PPA Ida Prefektuuri kodakondsusja migratsioonibüroo migratsioonijärelevalve talituse peainspektor Eve Kikkas poolt on 13.02.2012 läbi viidud väärteomenetlus VMS § 298 ning 13.02.2012 on Servet Satan’ile tehtud ettekirjutus Eestist lahkumiseks mitte hiljem kui 11.03.2012. Servet Satan Eestist lahkunud ei ole. Maksuja Tolliameti (MTA) andmetel on Xxx(reg.nr xxx) maksnud Servet Satan’ile juhatuse liikme tasu alates märts 2012, mis on tõendatud MTA andmebaasi väljatrükiga. VMS § 104 lg 3 alusel seadusliku aluseta Eestis viibival välismaalasel on keelatud Eestis töötada. Seega töötab Servet Satan Eestis ilma seadusliku aluseta alates 09.02.2012 aastast 6 kuud 16 kalendripäeva, pannes sellega toime VMS § 303 alusel karistatava väärteo. 10.09.2012 esitas menetlusalune isik Viru Maakohtule kaebuse kohtuvälise menetleja otsuse peale. Kaebaja leiab, et otsus ei ole põhjendatud. Kaebaja vaidlustas tema suhtes 13.02.2012 tehtud lahkumisettekirjutuse ning selle täitmine oli halduskohtu poolt esialgse õiguskaitse korras peatatud. Kaebuse esitamise ajaks oli vaidlus Tartu Ringkonnakohtus veel pooleli. Seega leiab kaebaja, et ta viibib Eestis seaduslikul alusel. Samuti märkis kaebaja, et VMS § 105 lg 3 kohaselt võib Eestis ajutiseks viibimiseks seaduslikku alust omav välismaalane viibida Eestis registreeritud juriidilise isiku juhtorgani liikmena juhtimisvõi järelevalvefunktsiooni täitmise eesmärgil kuni kuus kuud aasta jooksul. Ning seega oli kaebaja õigustatud väärteoprotokolli koostamise päeva seisuga – 17.07.2012 täitma Xxxomaniku ja juhatuse liikmena juhatuse liikme kohustusi ning saama selle eest tasu.

22.01.2013 võttis kohus kaebuse menetlusse.

23.01.2013 toimunud kohtuistungil jäi kaebaja esitatud kaebuse juurde. Kohtuväline menetleja jäi otsuses toodud seisukohale ning märkis täiendavalt, et kuigi halduskohus on oma määrusega peatanud lahkumisettekirjutuse täitmise ja kohaldanud isiku suhtes esialgset õiguskaitset, ei tähenda see, et ettekirjutus on kehtetu. Määrusega on peatatud ettekirjutuse täitmine, kuid see ei tähenda, et Servet Satan ise ei või vabatahtlikult ettekirjutust täita ja Eestist lahkuda. Esialgse õiguskaitse kohaldamisega ei muutu välismaalase staatus Eestis. See ei anna talle seaduslikku staatust Eestis viibimiseks. Kohtu küsimusele seonduvalt väärteo toimepanemise ajaga vastas kohtuväline menetleja, et tegu on toimepandud alates 09.02.2012 kuni otsuse tegemiseni. Selle aja jooksul on toimepanemine tõendatud. Protokollis märgitud toimepanemise aeg 17.07.2012 tuleneb väärteomenetluse algatamise kuupäevast. Sel päeval tehti esimene toiming ja väljastati isikule kutse. Tegelik toimepanemise aeg on alates 09.02.2012. Protokollis märgitud kuupäev 17.07.2012 tuleneb andmebaasist. Kogutud materjalidega on tõendatud, et ta viibis alates 09.02.2012 Eestis ilma seadusliku aluseta ning jätkas oma juhatuse liikme tegevust ja sai ka tasu selle eest.

Maakohtu seisukoht

Kohus, kuulanud ära kaebuse esitaja selgitused ja kohtuvälise menetleja arvamuse ning tutvunud kaebaja esitatud dokumentide ja väärteoasja materjalidega, asub alljärgnevatele seisukohtadele.

Käesolevas asjas ei ole vaidlust selles, et:

- Servet Satan omas tähtajalist elamisluba Eestis töötamiseks ettevõttes Xxx(reg. nr xxx) juhtorgani liikmena kehtivusega kuni 08.02.2012; -Servet Satan esitas 08.12.2011 Politseija Piirivalveametile uue esmase tähtajalise elamisloa taotluse Eestis elamisloa saamiseks abikaasa juurde ning käesolevas väärteomenetluses 24.08.2012 otsuse tegemise ajaks ei olnud seda taotlust veel rahuldatud;

- PPA Ida Prefektuuri kodakondsusja migratsioonibüroo migratsioonijärelevalve talituse peainspektor Eve Kikkase poolt oli 13.02.2012 läbi viidud väärteomenetlus VMS § 298 alusel ning 13.02.2012 tehti Servet Satanile ettekirjutus Eestist lahkumiseks mitte hiljem kui 11.03.2012;

- Servet Satan vaidlustas nimetatud ettekirjutuse ning Tartu Halduskohtu 22.02.2012 määrusega nr 3-12-367 kohaldati Servet Satani suhtes esialgset õiguskaitset ning peatati Ida Prefektuuri kodakondsusja migratsioonibüroos 13.02.2012 tehtud Eestist lahkumise ettekirjutus nr 1020501065 kuni selle peale esitatud kaebuses tehtava kohtulahendi jõustumiseni.

Välismaalaste seaduse § 303 kohaselt on Eestis töötamiseks seaduslikku alust mitteomava välismaalase poolt Eestis töötamine karistatav rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga. Välismaalase karistamiseks nimetatud sätte järgi peab seega olema täidetud kaks eeldust – esiteks peab olema tuvastatud, et isikul ei ole seaduslikku alust Eestis töötamiseks ning teiseks, et isik on vaatamata vastava õiguse puudumisele Eestis töötanud.

Kohtuväline menetleja on leidnud, et kaebajal puudus seaduslik alus Eestis viibimiseks pärast 09.02.2012 ning seega puudus tal ka seaduslik alus siin töötamiseks.

Asja materjalidest nähtuvalt lõppes kaebaja tähtajaline elamisluba 08.02.2012. Kaks kuud enne seda, so 08.12.2011, esitas ta taotluse uue tähtajalise elamisloa saamiseks senisest erineval alusel. Kuivõrd tegemist ei olnud senise elamisloa pikendamise taotlusega vaid uue elamisloa taotlusega, ei laienenud kaebajale VMS §-st 130 tulenevat õigust viibida taotluse menetlemise ajal Eestis. Seega puudus kaebajal õigus Eestis viibimiseks tähtajalise elamisloa alusel. Kaebajale tehti 13.02.2012 ettekirjutus Eestist lahkumiseks hiljemalt 11.03.2012 ning 22.02.2012 peatas halduskohus esialgse õiguskaitse kohaldamise korras ettekirjutuse täitmise.

Riigikohtu halduskolleegium on 27.09.2007 kohtuotsuses nr 3-3-1-71-07 märkinud, et VSS § 8 lg 2 sätestab, et ilma viibimisaluseta Eestis viibivale välismaalasele, kelle elamisluba on tunnistatud kehtetuks või kelle elamisluba on lõppenud, tehtud lahkumisettekirjutus kuulub sundtäitmisele alates

60. päevast ettekirjutuse tegemise päevast arvates. Seega on VSS § 8 lg 2 järgi lahkumisettekirjutuse sundtäitmine võimalik, kui isik on nimetatud tähtaja jooksul jätnud täitmata tal lasuva kohustuse lahkuda Eestist. Samas on VSS § 8 lg-l 2 kahesugune tähendus. See säte paneb isikule kohustuse lahkuda Eestist 59 päeva jooksul, kuid annab talle samas ka õiguse viibida Eestis veel 59 päeva. Nimetatud otsuses viidatud väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 8 on küll 24.12.2010 tunnistatud kehtetuks, kuid kehtivas õiguses sisaldub analoogne põhimõte VSS § 7 lg-s 2, 72 lg-s 1 ja 73 lg-s 1 üksnes selle erinevusega, et enam ei näe seadus ette konkreetset sundtäitmisele pööramise tähtaega, vaid see määratakse igal konkreetsel juhul lahkumisettekirjutuses VSS § 72 lg-s 4 ette nähtud piirmäärasid arvestades. Eeltoodust järeldub, et kuigi isikule on tehtud lahkumisettekirjutus seoses Eestis viibimisega ilma seadusliku viibimisaluseta, siis ettekirjutuses antava vabatahtliku täitmise ajaga, antakse talle õigus viibida Eestis kuni selle tähtaja lõpuni. Kõne all oleval juhul oli ettekirjutuse kohaselt kaebajal õigus viibida Eestis kuni 11.03.2012 ja kuna halduskohus peatas ettekirjutuse täitmise, siis see tähtaeg pikenes kuni halduskohtu määruses nimetatud ajani ehk kohtuvaidluse lõpuni. VMS § 43 lg 1 p 5 kohaselt loetakse välismaalase Eestis ajutise viibimise seaduslikuks aluseks muu hulgas ka vahetult seadusest, kohtulahendist või haldusaktist tulenev õigus või kohustus Eestis viibida. Kaebajale PPA poolt tehtud lahkumisettekirjutus on haldusakt HMS § 51 lg 1 tähenduses ning seega oli kaebajal lahkumisettekirjutuses märgitud tähtaja lõpuni seaduslik alus Eestis viibimiseks. Kuivõrd ettekirjutuse täitmine peatati, pikenes Eestis viibimise õiguse tähtaeg. Arvestades, et väidetava väärteo toimepanemise ajal so 17.07.2012 ja ka otsuse tegemise ajal (24.08.2012) oli lahkumisettekirjutuse täitmine kohtu poolt peatatud, oli kaebajal seaduslik alus viibida sel ajal Eestis.

Ajutiselt Eestis viibiva välismaalalse Eestis töötamise lubatavus on reguleeritud VMS kolmanda jao esimeses jaotises. Kuivõrd nii kaebaja enda sõnul kui ka kohtuvälise menetleja poolt tuvastatud asjaoludest nähtuvalt seisnes kaebaja Eestis töötamine Eestis registreeritud Xxxjuhatuse liikmena tegutsemises, siis on antud juhul asjakohane VMS § 105 lg-s 3 sätestatu, mis reguleerib muu hulgas ka välismaalaste töötamist juriidilise isiku juhtorgani liikmena. VMS § 105 lg 3 kohaselt võib Eestis ajutiseks viibimiseks seaduslikku alust omav välismaalane Eestis viibida Eestis registrisse kantud juriidilise isiku või välismaa äriühingu filiaali juhtimisvõi järelevalvefunktsiooni täitmise eesmärgil kuni kuus kuud aasta jooksul. See tähendab, et neil isikutel on õigus Eestis täita juhtimisvõi järelevalvefunktsiooni kuni kuus aasta jooksul ning tulenevalt kõnealuse paragrahvi pealkirjast loetakse seda VMS tähenduses töötamiseks. Seega omades Eestis viibimiseks seaduslikku alust ning olles samal ajal Eestis registreeritud juriidilise isiku juhatuse liige, oli kaebajal õigus viibida Eestis ning täita oma juhtumisja järelevalvefunktsiooni kuni kuus kuud aasta jooksul.

Väidetava väärteo toimepanemise aeg on kohtuvälise menetleja 24.08.2012 otsuses määratletud ebaselgelt. Otsuse sissejuhatavas osas on väärteo toimepanemise ajaks ärgitud 17.07.2012. Väärteo kirjelduses on aga märgitud, et Seega töötab Servet Satan Eestis ilma seadusliku aluseta alates 09.02.2012 aastast 6 kuud 16 kalendripäeva… Kuigi otsuses ei ole märgitud teo toimepanemise lõpu kuupäeva, võib oletada, et menetleja on pidanud selleks otsuse tegemise kuupäeva so

24.08.2012. Arvestades põhimõtet, et kõik ebaselgused tuleb tõlgendada menetlusaluse isiku kasuks, asub kohus seisukohale, et otsuses kirjeldatud väärteo toimepanemise ajaks tuleb lugeda 17.07.2012. Kaebaja ühepäevane Eestis töötamine jääb VMS § 105 lg-s 3 sätestatud piirmääradesse ega ole seega ebaseaduslik.

Samas peab kohus vajalikuks märkida, et isegi juhul, kui lähtuda otsuse kirjeldavas osas märgitud väidetavast väärteo toimepanemise ajast so alates 09.02.2012, ei ole otsuses kirjeldatud väärteo tunnuste esinemine tuvastatud. Seda järgmistel põhjustel. Otsuses on märgitud, et otsust tehes on tuginetud järgnevatele tõenditele: menetlusaluse isiku ülekuulamise protokoll 26.07.2012, PPA Ida prefektuuri 13.02.2012 ettekirjutus Eestist lahkumiseks nr 1020501065, MTA väljavõte, Äriregistri väljavõte ja PPA Ida prefektuuri 17.07.2012 kontrollkäigu protokoll.

Olles tutvunud nimetatud tõenditega, jääb kohtule arusaamatuks, millele tuginedes sai väärteomenetleja teha järelduse, et isik töötas ka veebruaris ja augustis 2012. Maksuja Tolliameti andmeid nimetatud perioodide kohta ei ole. Samuti ei ole menetlusalune isik oma ütlustes öelnud, millal ta täpselt töötas. Ta on üksnes väitnud, et omab seaduslikku alust töötamiseks. Lisaks sellele on kaebaja kuulatud üle juulis 2012, mistõttu ei saa nendest ütlustest kuidagi järelduda, et isik võis töötada ka augustis. Seega puudusid igasugused andmed, mis viitaksid kaebaja töötamisele veebruaris ja augustis 2012.

Kohtuistungil märkis kohtuväline menetleja, et töötamise perioodi määratlemisel on tuginetud eelkõige Maksuja Tolliameti andmetele, millest nähtuvalt on isikule makstud juhatuse liikme tasu ning lisaks sellele 17.07.2012 kontrollkäigu andmetele. Erinevalt kohtuvälisest menetlejast on kohus seisukohal, et asjaolu, et isik on saanud Eestis registreeritud äriühingult juhatuse liikme tasu, ei kinnita, et isik on ka reaalselt Eestis VMS § 105 tähenduses tööd teinud. Esiteks, arvestades olemasolevaid telekommunikatsioonivahendeid on juhatuse liikme funktsioone võimalik täita ka väljaspool Eesti territooriumi (nt esitada Maksuja Tolliametile maksudeklaratsioone e-maksuameti kaudu ükskõik millisest riigist vms).

Teiseks, igakuiselt juhatuse liikme tasu saamine ei kinnita, et isik on ka iga kuu reaalselt juhatuse liikmena mingeid ülesandeid täitnud (nt võib nende täitmine olla edasi volitatud mõnele teisele isikule, samuti võib äriühingu tegutsemisvaldkonnast lähtuvalt olla äriühingu aktiivne tegevus hooajaline jne). Ainus tõend, mis kinnitab kaebaja poolt reaalselt Eestis töö tegemist, on 17.07.2012 teostatud kontrollkäigu protokoll ning sellele lisatud Veterinaarja Toiduameti 06.07.2012 otsus ning 05.07.2012 kontrollakt. Nimetatud tõendist lähtuvalt on võimalik teha tõsikindel järeldus, et kaebaja on Eestis töötanud vähemalt ajavahemikul 03.07.2012 kuni kõnealuse protokolli koostamiseni so 17.07.2012.a.

Kuigi kohtuistungil viitas kohtuvälise menetleja esindaja korduvalt, et restoran, milles kaebaja töötas, avati 10.06.2012, siis kontrollkäigu protokollist nähtuvalt oli avamise kuupäevaks 10.07.2012. Eeltoodust lähtuvalt on kohus seisukohal, et vaidlustatud otsuses märgitud kohtuvälise menetleja järeldused ning väärteo kirjeldus kaebaja töötamise osas ajavahemikel 02-06.2012 ja 08.2012 on põhjendamatud, kuivõrd need ei olnud millegagi tõendatud.

Kohtuistungil on kaebaja öelnud, et OÜ-le Ertem Project kuuluv restoran oli avatud kolm kuud ning tema tegutses seal aktiivselt juulis ja augustis 2012. Nimetatud ütlusi ning 17.07.2012 kontrollkäigu protokolli arvestades on kohtu hinnangul tuvastatud, et kaebaja täitis äriühingu juhtimisfunktsiooni Eestis 2012.a juulis ja augustis so ligikaudu kaks kuud. Sellega ei ole ta aga ületanud VMS § 105 lgs 3 sätestatud piirmäärasid. Kohtuvälise menetleja otsuses märgitud ülejäänud perioodil töötamise kohta ei ole kohtule tõendeid esitatud ega viidatud ka taoliste tõendite olemasolule.

Kõike ülalöeldut arvestades leiab kohus, et kaebaja tegevuses ei ole tuvastatud VMS §-s 303 sätestatud väärteo objektiivsete tunnuste esinemist – so välismaalasena Eestis töötamist omamata selleks vajalikku seaduslikku alust. Seega tuleb VTMS § 29 lg 1 p-st 1 juhindudes lõpetada kaebaja suhtes alustatud vääteomenetlus seoses väärteo tunnuste puudumisega.

( allkirjastatud digitaalselt )

Astrid Asi Kohtunik