1-12-3747/14 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

1 Ärakiri

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 18. veebruar 2013, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-12-3747 (11240104563) Kohtunik

Kohtuistungi sekretär

Prokurör Heli Väinaste

Enjar Malm

Sirje Merilo Kriminaalasi F.O süüdistuses KarS § 121 järgi

Süüdistatav

F.O, isikukood xxx, Eesti Vabariigi

kodanik, keskharidus, elukoht xxxx, xxxx xxxx, varem kriminaalkorras ja väärtegude toimepanemise eest karistamata, tõkend elukohast lahkumise keeld

Kaitsja

vandeadvokaat Jaan Tedder

RESOLUTSIOON: Juhindudes 318, 319 koh

KrMS § 306, 309, 310, 313, 315, us

otsustas:

Süüdi tunnistada F.O KarS § 121 järgi ja karistada teda rahalise karistusega 40 (nelikümmend) päevamäära, s.o summas 166,40 (ükssada kuuskümmend kuus eurot ja 40 senti) eurot.

Rahaline karistus tuleb tasuda 1 kuu jook

sul kohtuotsuse jõustumise hetkest

Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011 SEB Pangas või nr

221023778606 Swedbankis, viitenumbri 4100065064 ning selgituse. Kui märkides ära

2

rahaline karistus pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Tõkend elukohast lahkumise keeld F.O suhtes tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

Välja mõista F.O-lt 14,17 (neliteist eurot ja 17 senti) eurot E A (arvelduskonto nr xxxx) kasuks tsiviilhagi katteks.

KrMS § 175 lg 1 p 9, 179 lg 1 p 2 alusel välja mõista F.O-lt menetluskuluna sundraha 480 (nelisada kaheksakümmend) eurot riigituludesse.

KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista F.O-lt menetluskuluna kaitsjatasu 99,53

(üheksakümmend üheksa eurot ja 53 senti) eurot -adv. Jaan Tedderi poolt kohtueelses v. menetluses osutatud õigusabi eest.

KrMS § 175 lg 1 p 5 alusel välja mõista F.O-lt

menetluskuluna kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulud 0,45 eurot riigituludesse.

F.O tasuda väljamõistetud summad

Rahandusministeeriumi arvelduskontole SEB

Pangas nr 10220034796011 või Swedbankis nr 221023778606. Maksekorraldusele märkida

viitenumber 2800049900 ning selgitus. Menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud,

suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Kohtuotsuse peale on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioon Tartu

Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu. Apellatsiooniõigusest loobumine kantakse

kohtuistungi protokolli. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Viru Maakohtule kirjalikult 2013 (seega hiljemalt 25. seitsme päeva jooksul alates 19. veebruarist

veebruariks 2013 av ). Apellatsiooniõiguse kasutamisel on kohtuotsus tutvumiseks kättesaad

maakohtu kantseleis alates 12. märtsist 2013 eale võib apellatsiooniõiguse . Kohtuotsuse p

kasutamise soovist teatanud kohtumenetluse pool esitada kirjaliku apellatsiooni Tartu

Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates 13. märtsist 2013 (seega hiljemalt 27. märtsiks 2013).

SÜÜDISTUS

F.O on kohtu alla antud süüdistatuna selles, et tema 03.09.2011 kella 12.00 paiku

xxxx maja taga asuvate garaa A žide juures peksis käte ja jalgadega lapseealist E (sündinud

xxxx mitut kehapiirkonda ) pähe ja kehasse, põhjustades lapsele valu ja tervisekahjustuse – haaravad pindmised vigastused, kehapiirkondade muid kombinatsioone haaravad pindmised vigastused.

Seega F.O, tekitades teisele inimesele kehalise väärkohtlemisega valu ja kahjustades kannatanu tervist, pani toime KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

TÕENDID

Süüdistatav F.O ennast üüdistuses süüdi ei kohtuistungil temale esitatud s tunnistanud. F.O ütlustest nähtub, et 03.09.2011 oli ta koeraga õues jalutamas, see oli ennelõunane aeg. Kõik tunnistajad, välja arvatud vanemad poisid, olid tänaval ühe xxxx

3

trepikoja ees. Ta möödus neist. Nad olid väljakutsuva käitumisega. Tal on nende poistega

kõikidega konflikte olnud suusõnalisel tasandil, ta on neid korduvalt korrale kutsunud, sest nad on rünnanud tema pere liikmeid. Vimm oli nagu õhus. Ta läks poistest mööda, E tatistas maha. Nad itsitasid, neil o d li käed taskus. Mitte küll kõik poisid, vaid 2 neist. E oli üks neist

ja E A teine. Ta tegi neile märkuse, et miks nad niimoodi väljakutsuvalt käituvad. Enne

märkuse tegemist näitas E talle keskmist sõrme. F.O leiab, et po A isid provotseerisid teda. Ta viis koera tuppa tahtis ise natuke rahuneda, , sest koer oli närviline ja ta

mõeldes, et mida nüüd teha. Ta tundis, et tema kodaniku kohus on midagi ette võtta, sest

kuidagi peab reageerima. t seletust, et miks nad F.O oma sõnul soovis poistel

niimoodi käituvad. Ta üritas neile eelnevalt seletada, kuhu see kõik võib viia ja kas see on normaalne nende arust. Eesmärk oli minna sinna, et rääkida poistega ja nende vanematega.

F.O sõnul hakkas tema suhtes see poistekamp provotseerivalt käituma peale seda,

kui E A laskis pihlaka laskis püssiga tema koera ja viskas kiviga või kivipüssiga tema elukaaslast. Ka varem on olnud väga tõsised provotseerimised.

F.O ütlustest nähtub, et d garaažis autot. Noortest poistest, vanemad poisid remontisi kes seal

, E ja A garaažide juures olid, teadis F.O nimetada E . Nad olid ringis ümber garaaži ukse. Ta tahtis nendega vestelda, tahtis, et nad viiksid teda oma vanemate juurde. Ta võis kiirema sammuga tulla, oli ärritatud, solvatud ja pahandatud. E oli E natuke maad eemal. Kõik toimus väga kiiresti. Ta lähenes E suhteliselt lähedale jõudnud. selja tagant. Ta oli E E hüüdis E , et näe Janek tuleb.

E jaoks tuli see ootamatult, ta vaatas korra tema poole, ehmatas ära Ta nägi, et E . oli hirmunud. E oli kaksiratsi ratta peal, visates ise ratta maha. E viskas end või koperdas hakates käte ja jalgadega siplema, olles kuidagi, kukkudes pikali maha ning šoki kohale, küsides, et mis sul viga on. E s. Ta kummardus E oli kaitsereaktsioonis, arvates, et ta hakkab teda peksma. E on arvatavasti harjunud, et teda pekstakse. E siputas kätega. Ta ütles mitu korda, et tõuse üles. Tema palumise peale E püsti ei tõusnud. Ta ei näinud, kui E

püsti tõusis, sest oli keeranud viimasele selja. F.O sõnul E kadus tema selja tagant.

vahepeal oli R - See situatsioon oma küsimusega, võib olla oli ka mingit sõnavahetust. ehmatas ka teda, ta ei vastu. oodanud sellist reaktsiooni. Ta ei saa väita, et ta ei puutunud E

J

ärgmisena nägi ta E siis, kui viimane oli emaga temani jõudnud. E ema jõudis temani 5 minuti pärast, kui nad olid jõudnud teise maja ette. E ema sõimas teda, oli hüsteerias, et miks

sa peksad minu last. Ta ütles E oli ratta seljas, sõites neist emale, et ma pole peksnud. E mööda, lubades neid kõiki kasti lüüa. Tema vaatas küsivalt E poole ja viimane ütles, et

ema E

ta on mul puudega laps. F.O jäi selle juurde, et ta ei ole E suhtes vägivalda A

tarvitanud. Kuna F.O vanaema elab A vastaskorteris, siis F.O teab, et

aastaid tagasi vanemad üritasid seda keerulist poissi kasvatada, kasutades tema kallal

vägivalda. F.O väitel läheb E järjest nahaalsemaks, ei karda mitte kedagi, tundes

end karistamatuna, süüdimatuna. Tema ei lahenda seda probleemi.

F.O tunnistas, et ta ei arvanud, et tal õnnestub nende poistega vestelda. See oli kindlasti mõtlematu tegu. Tema mõte oli, et ta läheb sinna ja nendega koos minnakse nende vanemate juurde. Kuna E ema E ja tema vanaema vahel on probleemid, siis ta ei lootnud, et

E ema E -olla oleks ta saanud E ta ära kuulab. F.O arvas, et võib isaga rääkida. F.O väitel läks ta ütlema seda, et see pole õige, mida nad teevad. Tal ei olnud mõtet minna sinna kaklema. F.O sõnul ei olnud ta enne seda sündmust teadlik kannatanu E

A tervislikust seisundist. F.O tunnistas, et sinna garaažide juurde tagasiminemise põhjus ei peitunud üksnes E A , vaid ka E A . Kui oli see provotseerimine, siis oli ka palju muid asju, mida E s tagasi. E ütles ja see tegi poistele nalja. See ongi põhjus, miks ta läk ütles talle, et kui sa meiega jamad, me paneme su vangi. Ta ei saa täpselt öelda, mida ja kuidas ta E ütles, aga E saatis ta sinna ära. See tegi poistele nalja. Nende kehakeel andis talle mõista, et

4 sa ei saa meile midagi teha, et mitte keegi ei saa meile midagi teha. Sellepärast ta läks sinna tagasi.

Kannatanu E A kinnitas kohtuistungil, et ta ei tunne F.O, kuid on teda eelnevalt näinud. Ta oli maja ees, kui F.O läks mööda. E sõnul vaatas ta F.O xxxx A poole, mispeale viimane küsis, et mis sa vahid. Selle peale ütles tema, et kas ei või või. F.O ütles talle selle peale, et ei või jah. sõnul oli F.O minema läinud. E E A A ütlustest nähtub, et ta läks rattaga suurte poiste juurde ja rääkis juttu. Kui F.O teda nägi, siis jooksis ta sinna, lõi ta ratta seljast pikali ning hakkas teda käte ja jalgadega peksma. Seejärel tõstis F.O ta kapuutsist üles ja viskas uu väitel esti pikali, pekstes edasi. E A peksis F.O teda näkku, kätesse ja jalgadesse. Ta ei oska öelda, mitu hoopi ta F.O käest sai. Tal oli väga valus ja ta hakkas nutma. E sõnul oli tal palju sinikaid ja A nägu oli põse pealt katki. Kui F.O eemale läks, istus tema ratta peale ja läks emale

ütlema, mis juhtus. Ema läks ja otsis Janeku üles. Samal päeval läks ta arsti juurde, kes vaatas ta üle.

Kannatanu E A ei mäleta küll, et oleks F.O-le midagi muud või midagi roppu öelnud, aga ta võis öelda seda peale peksmist. ei tea, miks F.O talle kallale tuli. E A E A

tunnistas, et vahel käitub ta küla vahel hästi ja vahel halvasti ka.

Kannatanu E A kinnitas kohtuistungil, et E A on tema poeg ja F.O tunneb ta kui

kohalikku elanikku, kellele on ta enne 03.09.2011 ainult tere öelnud. Arutatava sündmuse kohta väitis E , et lõuna paiku pani ta parasjagu pesu nöörile, kui A A A tuli tema juurde ja ütles, et üks suur koeraga mees peksab E . Paar asja oli tal veel nöörile panna. Kui ta lõpetas,

siis tuli E

, kes nuttis, oli täielikus šokis, nägu oli katki põse pealt. E ütles, et koeraga mees tuli talle kallale. Tema sai loomulikult aru, kellest jutt on, sest koertega jalutajaid ei ole just palju. E A

ütlustest nähtub, et ta läks kohe Janekut otsima, et rääkida, mis tegelikult juhtus.

Nad said kokku xxxx

ees. Ta ütles Janekule, et mis õigusega viimane tema last lõi. Janek vastas talle selle peale, et E stama, kuidas tema pole üldse laps. Janek hakkas hoopis süüdi poeg käitub, samuti sõimas ka teda väga inetute sõnadega. E oma sõnul ütles A , et kutsub politsei, mispeale Janek e, et sel juhul teie xxxx ütles tall enam elada ei saa. Ta läks tuppa ja

kutsus politsei. E riidest lahti ta ei võtnud, aga viimane kurtis valu jalgades, kaela ümber. Politsei soovitas neil minna traumapunkti. Samal päeval läksid nad traumapunkti. Seal tehti E riidest lahti ja tal oli hulk sinikaid. E A kinnitas, et E on raske puudega laps. E on diagnoos pandud ja seda teab kogu kohalik rahvas See

, sealhulgas ka F.O. on psüühikahäire. E on tähelepanuhäire, hüperaktiivsus väidetavalt mittevastuvõetavat

ja autism. E A seostab E

käitumist tema tervisehäirega. väitel oli E E A talle avaldanud, et ta oli vaadanud F.O poole, mispeale viimane ütles talle, et mis sa vahid. Siis E läks tiged

aks ja oli F.O-le

vist midagi öelnud. E teadis aleviku inimeste valda pöördumisest seoses tema A pojaga, kuid need on enamus lapsevanemad, kes ei oska ise käituda, kes norivad ka E , kuna E ärritub ja neile hirmsasti meeldib, kui läheb endast välja. See on seotud selle diagnoosiga. E E

võib lüüa, võib rääkida ebatsensuursete sõnadega. Inimesed ei pruugi kõik seda teada, et see on tervisehäire. Ta on rääkinud lapsevanematega olitusest, et nad õpiksid E käituma, aga ko

kedagi see ei huvita. E A juba enam kui aasta koolis, ta on erivajadustega. Neil sõnul ei käi E

on Tartusse erikooli (Herbert Masingu kool) koht saadud, kuid neil ei ole Tartus elamist.

Probleemid E svavad. E puhul on tegemist Aspergeri avaldusid juba sünnist ja need ju ka sündroomiga. väitel on E oma loomult poiss, kes räägib tõtt. E A

Tunnistaja A A kinnitas kohtuistungil, et kannatanu E A on tema sõber, kuid süüdistatavat F.O ta ei t ži ees, kui see asi juhtus. unne. Nad olid xxxx garaa Jalgratastega oli tema, E , T ja E . Janek tuli sinna joostes. A A oma sõnul nägi, kuidas Janek läks E

juurde, kes sel

5

hetkel seisis

pikali, mispeale tema ratta kõrval püsti ja lükkas viimase käega sõitis rattaga minema, et öelda E oli pikali lükatud Sel päeval olid nad eelnevalt Janekut küla emale, et E . peal näinud. E vaatas koera ja Janek ütles E

, et mida sa vahid. A A ei tea, kas E ka midagi ütles. Ta nägi sel päeval veel E , kellel oli põse peal sinikas ja kes nuttis, öeldes talle, et Janek

lõi teda. A väitel lõi Janek aasta enne seda juhtumit teda prügikotiga, mispeale ta jooksis A

siis minema ja rääkis sellest emale. E ei käitu vahel korralikult, öeldes kellelegi halvasti. E A

räägib rumalasti vaid siis, kui nad on omavahel, mitte vanemate inimestega. Ta ise ka vahel ütleb kellelegi halvasti, kuid kui Janek teda prügikotiga lõi, siis ta Janekule midagi halvasti ei öelnud.

Tunnistaja T P kinnitas kohtuistungil, et ta tunneb kannatanu E A tavat F.O , kuid süüdista on ta varem küla peal näinud. garaažide ees Nad olid neljakesi xxxx ratastega. Peale tema olid seal veel R , A ja E . T P

väitel jooksis Janek E juurde ja lükkas ta pikali, pekstes

teda käte ja jalgadega. Seejärel oli Janek öelnud E , et viimane püsti tõuseks. Janek lõi E

uuesti pikali ja tiris teda riietest ka. T P

väitel E õiendas enne Janekuga, öeldes, et mis sa

käpid, sest viimane puutus E venna autot. Janek oli koos koeraga. Janek tookord E õiendamisest välja ei teinud ja läks minema. täpsustas eelnevalt antud ütlusi, kinnitades, T P et p E

aari minuti pärast tuli Janek jooksuga tagasi. Janek enne lõi vist näkku ja siis lükkas E

pikali. Kui E oli kukkunud, siis peksis Janek teda käte ja jalgadega, käskides püsti tõusta. Hoope oli kindlasti üle 10. Janek tiris E püsti ja vahepeal E ise tõusis. käte ja

Janek peksis E jalgadega, ta peksis teda näkku, kõhtu ja kehapiirkonda. Tema oli neist paari meetri kaugusel. Keegi kutsus E peksti, siis ta nuttis ka. Tavaliselt ta ei nuta kunagi. ema ja siis oli kõik. Kui E

Uuesti nägi ta E sama päeva õhtul, mingeid vigastusi tal näha ei olnud. Tema nägi seda

sündmust algusest lõpuni pealt ja see sündmus võis olla enam kui aasta tagasi 03.09.2011 kella 12 paiku. Tema ei saa E hästi läbi, sest viimane õiendab kogu aeg ja vahel kasutab ka inetuid sõnu. E on temaga ka kakelnud, tulles talle kallale.

Tunnistaja E A kinnitas kohtuistungil, et kannatanu E A at on tema sõber, kuid süüdistatav F.O ta isiklikult ei tunne, aga teab teda. 03.09.2011 oli ta xxxx garaažide ees. Peale tema olid seal veel T , A , E ja R . E A

arvates sattus F.O sinna põhjusel, et E ütles talle, et mine putsi. E A , et mis sa vahid. E täpsustas, et Janek ütles E ütles Janekule, et ei või võ ütles, et ei või jah. Siis ütles E , et mine putsi, mispeale nad panid kõik jooksu, i. Janek

sest Janek hakkas koeraga liginema. Sõnavahetust alustas Janek ja seda kõike poleks olnud,

kui Janek , et mis sa vahid. Enne seda ei olnud E poleks öelnud E jõudnud Janekule veel midagi öelda. Nad jooksid garaažide ette, hakates R juttu rääkima. Janek käis vahepeal umbes

5- ei n 10 minutit ära, tulles üksi ilma koerata sinna. Nemad nägid seda, aga E äinud, sest oli seljaga Janeku poole ja rääkis R oma sõnul karjus E . E A 2 korda, et vaata selja taha, aga E vist ei kuulnud. Seejärel Janek lõi E kõigepealt rusikaga näkku vist 3 korda ja siis lõi jalaga,

mispeale E

, kes oli E kukkus. Janek tõstis E kratist püsti ja viskas uuesti maha, küsides R kõrval, ütles, et ei ole. Seejärel Janek karjus, et neist et kas sul on mingi probleem, mispeale R kõikidest saavad pederastid sõjaväes. E väitel nägi tema peksmist oma silmaga pealt, olles A umbes 30 m kaugusel. Kui E oli mitu korda rusikaga saanud, siis hakkas ta nutma. Sellest poiste pundist läks garaažide juurest esimesena ära A Lugu lõppes sellega, et Janek tuli tema . juurde ja viskas suure kiviga tema ratast. Janek oli öelnud talle, et sina lased pihlaka püssiga minu koera ja mina viskan suure kiviga sinu ratast, et see on põhimõtteliselt sama. väitel E A oli tal olemas pihlaka püss ja ta laskis sellega, aga ta ei lasknud sellega Janeku koera. Ta läks koju, nähes aknast E ema Janekuga rääkimas. Tema E vigastusi ei näinu

d.

Tunnistaja R M kinnitas kohtuistungil, et tunneb nii kannatanu E A kui ka süüdistatavat F.O. R väitel olid nad 03.09.2011 sõbraga viimase garaažis M xxxx. E oli seal koos teiste poistega. F.O tuli kiiruga ja suure kisaga aiamaade poolt, suundudes E poole,

6

öeldes viimasele, et kuradi poiss. Talle jäi mulje, et poiss sai millegagi hakkama ja Janek järgnes talle, sest poiss tuli enne sinna ja natukese aja pärast tuli kõrval oli jalgratas Janek. E

pikali.

Janek lähenes poisile, haarates tal pusast kinni ja raputades teda. Raputamise käigus

küsis ta poisilt, et kas saatsid mind putsi ja kas julged mind veel kuhugi saata. Kogu selle tegevuse vältel pildus poiss roppusi jätkuvalt. Midagi nad seal karjusid. Janek oli vihane ja

karmi käega raputas poissi kõvasti. Ta nägi, et poiss oli pikali ja nuttis. Seda, kuidas poiss

pikali sai, ta ei näinud. Peksmist tema ei näinud. Ta nägi, et Janek võttis kivi maast ja viskas

selle vastu E jalgratta kodarat, sest viimane oli midagi vahele rääkinud. R sõnul oli M E Janekuga seal ka korraks mingi sõnelus, mispeale öelnud, et talle aitab, et ta läheb A poiss oli kutsub oma is a.

Tunnistaja Y S kinnitas kohtuistungil, et tunneb nii kannatanu E A kui ka süüdistatavat

F.O. Y sõnul käis ta 03.09.2011 oma aiamaal. Kuskil tema aiamaalt 50 m S

kaugusel garaa gi, et midagi seal žide juures olid mingid poisid ja Janek seisis seal. Ta nä vaieldi ja seal oli mingi tüli. Naabripoiss, kelle all Y S pidas silmas E A , oli pikali maas,

vehkides käte ja jalgadega. Seda, et F.O oleks naabripoissi käte ja jalgadega peksnud, tema ei näinud. väitel on E huligaan, kes võib iga inimesega riielda. Y S A

Tunnistaja R R ei tea teab kannatanu E A anda ütlusi arutatava kuriteosündmuse kohta. Ta

seoses sellega, et viimane piinab nende lapsi majade vahel, kuid tema muretseb oma laste turvalisuse pärast. sõnul on E teda väga koledate sõnadega sõimanud, tema peale R R A

tatistanud, rögastanud. märkusi, kuid sel Ta on teinud E A lest ei ole kasu. Samuti on ta püüdnud rääkida E väitel keegi midagi ette ei võta ja A emaga, kuid ema vaid karjub. R R

nad ei ole abi saanud. Seda, et E A on meditsiiniline oma pöördumistega seoses kuskilt diagnoos, tema ei teadnud.

Tunnistaja M A ei tea anda ütlusi arutatava kuriteosündmuse kohta. väitel suhtub E M A A

temasse väga ebaviisakalt. Ta teab F.O kui viisakat inimest, kes alati teretab, kui

vastu tuleb. Tal on tõsine mure lapse tervise pärast, sest igalt poolt, kuhu nad seoses E A on pöördunud, öeldakse, et nad ei saa aidata. Seda, et E A on meditsiiniline diagnoos seoses psüühikahäirega, tema ei teadnud.

Kohtueelses men

etluses kriminaalasjas kogutud tõenditest avaldati kohtulikul uurimisel:

- AS Rakvere Haigla EMO patsiendikaart nr R198794 03.09.2011 kannatanu E A kohta,

mille kohaselt patsient tuli ise kell 16.05 sooviga vigastusi fikseerida. Anamnees/lokaalne

leid: pekstud käte ja jalgadega täiskasvanu poolt, paremal põsel marrastused ja hematoom;

seljal, kätel ja jalgadel pindmised värsked hematoomid, lisaks esineb ka vanemaid hematoome (kukkumistest). Diagnoos mitut kehapiirkonda haaravad pindmised vigastused, –

kehapiirkondade muid kombinatsioone haaravad pindmised vigastused. Edasine raviplaan –

külma lioton 1000 hematoomidele, vajadusel ibuprofeen 200 mg. Lahkus 03.09.2011 kell 16.18.

- koopia pensionitunnistusest kannatanu E A kohta, millest nähtub, et talle on määratud puudega lapse toetus alates 01.10.2010 kuni 31.10.2012.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

KrMS § 63 lg 1 sätestab, et tõend on kahtlustatava, süüdistatava, kannatanu, tunnistaja või

asjatundja ütlus, ekspertiisiakt, eksperdi antud ütlus ekspertiisiakti selgitamisel, asitõend,

uurimistoimingu, kohtuistungi ja jälitustoimingu protokoll või muu dokument ning foto või

film või muu teabetalletus. KrMS § 60 lg 2 kohaselt on tõendatus kohtul tõendamise

tulemusena kujunenud veendumus, et tõendamiseseme asjaolud on olemas või puuduvad ja

7

KrMS § 61 lg 1 järgi ühelgi tõendil ei ole ette kindlaksmääratud jõudu ning lg 2 kohaselt

kohus hindab tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt. Tõendite hindamine

nende kogumis tähendab muuhulgas seda, et erinevatest tõenditest tulenevad andmed asetatakse omavahelisse konteksti.

Kohus, hinnanud kõiki tõendeid kogumis oma siseveendumuse kohaselt, leiab, et süüdistatava F.O süü temale esitatud süüdistuses on tõendatud.

Süüdistatav F.O eitas kannatanu E suhtes vägivalla tarvitamist F.O ei A . eitanud seda, et ta oli 03.09.2011 kella 12.00 paiku Rakvere vallas xxxx maja taga asuvate

garaažide juures. F.O ütlustest nähtub, et ta lähenes

E A selja tagant, olles

viimasele suhteliselt lähedale jõudnud. E A jaoks tuli see ootamatult, mispeale viimane ehmatas ja A viskas olles kaksiratsi ratta peal, viskas ise ratta maha. F.O väitel E end või koperdas hakates käte ja jalgadega siplema, olles kuidagi, kukkudes pikali maha ning šokis. F.O oli oma sõnul öelnud mitu korda E , et viimane üles tõuseks, kuid tema A palumise peale E A püsti ei tõusnud. F.O on öelnud, et see situatsioon ehmatas ka teda, ta ei oodanud sellist reaktsiooni. Seda ei saanud F.O väita, et ta ei puutunud E A vastu.

Süüdistatava F.O ütlused, et ta E suhtes vägivalda ei , on ümber lükatud A tarvitanud

kannatanu E A ütlustega, kelle sõnul F.O jooksis tema juurde, lõi ta ratta seljast pikali ning hakkas teda käte ja jalgadega peksma. Seejärel tõstis F.O ta kapuutsist üles ja viskas uuesti pikali, p väitel peksis F.O teda näkku, kätesse ekstes edasi. E A ja jalgadesse. Tal oli väga valus ja sõnul oli tal palju sinikaid ja nägu ta hakkas nutma. E A oli põse pealt katki. ütlused on kannatanu E ütlustega kooskõlas selles Tunnistaja A A A

osas, et F.O läks E juurde ja lükkas viimase käega pikali. Rohkemat sellest A kuriteosündmusest ta ei näinud, sest ta sõitis rattaga minema E emale ütlema, et E A A oli

pik Tunnistaja A A A ali lükatud. oma sõnul nägi sel päeval veel E , kellel oli põse peal sinikas ja kes nuttis, öeldes talle, et F.O lõi teda. Seda, et süüdistatav F.O kannatanu E A T P suhtes vägivalda tarvitas, tõendavad tunnistaja ütlused, kes kinnitas, et paari A A minuti pärast tuli F.O jooksuga tagasi, lõi E vist näkku ja siis lükkas E pikali, pekstes teda käte ja jalgadega, käskides püsti tõusta. Hoope oli kindlasti üle 10. F.O tiris E püsti ja vahepeal viimane tõusis ise püsti. F.O peksis E käte ja A A jalgadega näkku, kõhtu ja kehapiirkonda. Kui E A peksti, siis ta nuttis ka, tavaliselt ta ei nuta

kunagi. Tunnistaja T P on öelnud, et ta oli neist paari meetri kaugusel. Tema nägi seda

sündmust algusest lõpuni pealt. Seda, et süüdistatav F.O kannatanu E A suhtes

vägivalda tarvitas, tõendavad tunnistaja E ütlused, kes kinnitas, et F.O käis A vahepeal umbes 5- A E A 10 minutit ära. E sõnul lõi F.O kõigepealt rusikaga näkku vist 3 korda ja siis lõi jalaga, mispeale E kukkus. F.O tõstis E kratist püsti ja A A viskas uuesti maha. E A väitel nägi tema peksmist oma silmaga pealt, olles umbes 30 meetri kaugusel. Kui E A oli mitu korda rusikaga saanud, siis hakkas ta nutma. Tunnistaja R M ütlustega on tõendatud see, et F.O tuli kiiruga ja suure kisaga aiamaade poolt. R M sõnul F.O lähenes E , haaras viimasel pusast kinni ja karmi käega raputas poissi

A kõvasti. Ta nägi, et poiss oli pikali ja nuttis. Seda, kuidas poiss pikali sai, ta ei näinud, samuti

ei näinud ta peksmist. sõnul kuskil tema aiamaalt 50 meetri kaugusel Tunnistaja Y S garaažide juures olid mingid poisid ja F.O seisis seal. Y ütlustega on tõendatud, S et E A A oli pikali maas, vehkides käte ja jalgadega. Seda, et F.O oleks E käte ja jalgadega peksnud, tema ei näinud. Tunnistajad R ei teadnud anda ütlusi arutatava R ja M A kuriteosündmuse kohta.

8 Kannatanu E A

nnistajate T P ütlustega ning kuriteosündmust algusest lõpuni pealt näinud tu

ja E A ütlustega loeb kohus kokkuvõtvalt tõendatuks selle, et süüdistatav F.O süüdistuses tähendatud ajal ja kohas peksis käte ja jalgadega E pähe ja kehasse. A Tekitatud

vigastused (mitut kehapiirkonda haaravad pindmised vigastused, kehapiirkondade muid

kombinatsioone haaravad pindmised vigastused) on fikseeritud AS Rakvere Haigla EMO patsiendikaardil nr R198794 03.09.2011 E A kohta. A Seda, et F.O lükkas E käega pikali, n pealt tunnistaja A A . Kannatanu E A on tunnistanud seda, et A A tuli talle ägi ütlema, et üks suur koeraga mees peksab E ütlustega on tõendatud see, et kui ta pesu . E A kuivama panemise lõpetas, siis tuli tema , kes nuttis, oli täielikus šokis, nägu oli katki poeg E

põse pealt. E väitel E ütles talle, et koeraga mees tuli talle kallale A

ja kuna koertega jalutajaid ei ole just palju, siis sai ta aru, et jutt käib F.O. Tunnistaja R M , kes oli

03.09.2011 sõbraga viimase garaažis , nägi pealt seda, kuidas F.O raputas xxxx kõvasti E , samuti nägi ta seda, kuidas E A A oli pikali maas ja nuttis. Tunnistaja Y S , kes käis 03.09.2011 oma aiamaal, mis on garaažidest kuskil 50 meetrit eemal, nägi, et E A oli pikali maas, vehkides käte ja jalgadega. Tunnistajad R teadnud anda ütlusi selle M ja Y S ei kohta, kuidas E A pikali sai. Need tunnistajad on andnud ütlusi vaid selle kohta, mida nemad

muu tegevuse käigus nägid. ütlusi ega Kohtu arvates ei ole alust seada kannatanu E A

ka

tunnistajate T P ja A A st on alla 14 aastaste ütlusi kahtluse alla põhjusel, et tegemi alaealistega, keda ei hoiatata teadvalt vale ütluse andmise eest. Andmeid selle kohta, et

kannatanu E A oleks vahetult enne seda või pärast seda kuriteosündmust rattaga sõites kukkunud ja sel moel mingil muul moel need vigastused saanud, mida ta 4 tundi hiljem või AS Rakvere Haigla EMO- d T P ja E A s fikseerimas käis, kohtul ei ole. Asjaolu, et tunnistaja kannatanu E A

vigastusi ei näinud, ei tähenda seda, et neid poleks olnud. Kohus ei nõustu kaitsjaga selles, nagu poleks kannatanul tuvastatud selliseid vigastusi, mis on iseloomulikud käte ja jalgadega peksmisele.

Süüdistatav F.O põhjendas mõne aja pärast toast õue žide juurde

garaa minemist sellega, et rääkida poistega ja nende vanematega. Samas ta ei arvanud, et tal õnnestub nende

poistega vestelda. Samuti ei lootnud ta, et E A ema E A ta ära kuulab, kuivõrd tema

vanaema ja E A vahel on probleemid. Kohtulikul uurimisel leidis tuvastamist see, et

süüdistataval F.O oli eelnevalt tänaval sõnavahetus kannatanu E xxxx A , kes väljendus F.O aadressil ebatse puudega, süü nsuurselt. Seda, et E A on raske distatav

F.O väidetavalt ei teadnud. Kohtu arvates ei õigusta lapseealise kannatanu E A

eelnev käitumine tema suhtes vägivalla kasutamist, sest ühelt poolt oli tegemist 10 aastase halvasti käituva poisikesega, teiselt poolt aga täiskas

vanud mehega, kes oleks pidanud suutma

ennast valitseda ja asjad suusõnaliselt selgeks rääkida. Seda, et F.O k

aotas enesevalitsuse, tõendavad ütlused, kes kinnitas, et F.O viskas suure ka tunnistaja E A

kiviga tema ratast. Samuti seda tunnistaja R M tõendavad ütlused, kes kinnitas, et F.O võttis maast kivi ja viskas selle vastu E A jalgratta kodarat.

Kehalise väärkohtlemisega rünnatav õigushüve on inimese tervis. Nimetatud kuriteo objektiivne koosseis sisaldab tervise kahjustamist, samuti löömist, peksmist või valu tekitanud muud kehalist

väärkohtlemist. Subjektiivsest küljest eeldab antud kuritegu tahtlust. KarS § 16 lg 1 kohaselt tahtlus on kavatsetus, otsene ja kaudne tahtlus. KarS § 16 lg 2 sätestab, et isik paneb teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. Kohtu arvates on F.O teo toime pannud

kogutud süüstavatest tõenditest tulenevalt kavatsetult. KarS § 27 sätestab, et õigusvastane on tegu, mis vastab seaduses sätestatud süüteokoosseisule ja mille õigusvastasus ei ole välistatud käesoleva seadustiku, muu seaduse, rahvusvahelise konventsiooni või rahvusvahelise tavaga.

9

KarS § 121 näeb ette vastutuse teise inimese tervise kahjustamise eest, samuti löömise,

peksmise või valu tekitanud muu kehalise väärkohtlemise eest. Kohus leiab, et süüdistatava

F.O käitumises esinevad KarS § 121 järgi kvalifitseeritava süüteokoosseisu objektiivsed ja subjektiivsed tunnused, õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad.

KarS § 121 järgi kvalifitseeritud kuritegu on teise raskusastme kuritegu, mille eest nähakse karistusena ette rahaline karistus või kuni kolmeaastane vangistus.

KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise alus ennekõike isiku süü. Eeltoodu tähendab seda, et

karistust mõistes tuleb esmajoones lähtuda toimepandud teost. Karistuse mõistmisel kohtu

poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, mis on otseselt seaduses välja toodud, samuti muid süü suurust mõjutavaid objektiivseid ja subjektiivseid teo toimepanemist

iseloomustavaid asjaolusid. Kohus süüdistatava F.O karistust kergendavaid

asjaolusid ei leia, -s 5 samuti puuduvad tema käitumises KarS § 8 sätestatud karistust raskendavad asjaolud.

KarS § 56 lg 1 teise lause järgi peab kohus karistuse mõistmisel arvestama ka võimalust

mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise

huvisid. Süüdistatavat F.O ei ole varem kriminaalkorras ega väärtegude

toimepanemise eest karistatud. Kohus arvestab süüdistatavale F.O-le karistuse

mõistmisel ka lapseealis enda eelnevat käitumist. KarS § 121 järgi e kannatanu E A kvalifitseeritav kuritegu võimaldab vangistuse kõrval mõista ka kõige kergeimaliigilist karistust,

s.o rahalist karistust. KarS § 56 lg 2 kohaselt võib vangistust mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. KarS § 44 lg 1 kohaselt võib kohus

kuriteo eest mõista füüsilisele isikule rahalise karistuse kolmkümmend kuni viissada

päevamäära. KarS § 44 lg 2 sätestab, et rahalise karistuse päevamäära

suuruse arvutab kohus süüdimõistetu keskmise päevasissetuleku alusel. KarS § 45 lg 1 kohaselt võib kohus kuriteo eest mõista minimaalselt kolmekümnepäevase vangistuse. Arvestades kõike eeltoodut leiab kohus, et

süüdistatava F.O puhul on võimalik karistuse eesmärke saavutada kõige

kergeimaliigilise karistusega, s.o rahalise karistusega, mõistes selle ettenähtud sanktsiooni

alammäärast veidi suuremas määras. Lisaks karistuse eripreventiivsele eesmärgile on

käesoleval juhul arvestatud ka üldpreventiivseid eesmärke.

Lapseealise kannatanu E A ema E A on esitanud tsiviilhagi varalise kahju nõudes kokku

summas 14,17 eurot, milline summa koosneb AS-le Rakvere Haigla sularahas makstud visiiditasust (AS Rakvere Haigla visiiditasuarve OA0548861 03.09.2011) summas 1,60 eurot

ja ravimite (Lioton Gel 1000, Ibuprofen-Grindeks tbl 200 mg) maksumusest (Rakvere

Pereapteegi arve nr 202668-LV902 12.09.2011) summas 12,57 eurot. Kannatanu E A

ütlustega on tõendatud, et ta ostis need rohud (ibuprofen ja Lioton 1000), mida arst neile soovitas. Õnneks olid tal need kodus olemas ja ta sai neid kohe kasutada. Asjaolu, et ravimid on apteegist ostetud alles 12.09.2011 ei tähenda kohtu arvates seda, et neid ravimeid poleks

kannatanu E A ravimiseks vaja läinud, sest eluliselt usutav on see, et selliste üldlevinud

ravimite mingisugunegi tagavara on igas kodus olemas ja neid sai koheselt 03.09.2011 kasutada.

Kohtu arvates esinevad käesoleval juhul deliktilise üldvastutuse eeldused, sest samaaegselt on

olemas: 1) õigusvastane tegu, 2) seadusega kaitstud õigushüvede rikkumise tulemusena kannatanul kahju tekkimine, 3) kahju tekkimise kausaalseos isiku õigusvastase teoga, 4) kahju tekkimise õigusvastasus, 5) kahju tekkimise süülisus.

10 VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda,

mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 127 lg 4 sätestab, et isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses,

et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). VÕS § 128 lg 1 kohaselt võib

hüvitamisele kuuluv kahju olla varaline või mittevaraline. Sama § lg 2 sätestab, et varaline

kahju on eelkõige otsene varaline kahju. VÕS § 130 lg 1 sätestab, et isiku tervise

kahjustamisest või talle kehavigastuse tekitamisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse

olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule hüvitada kahjustamisest tekkinud kulud. VÕS §

1045 lg 1 p 2 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane, kui see tekitati kannatanule

kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamisega. VÕS § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi.

Kohus peab eeltoodule tuginedes kannatanu E A tsiviilhagi varalise kahju nõudes summas

14,17 eurot põhjendatuks ja leiab, et see kuulub süüdistatavalt F.O-lt välja mõistmisele.

KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Käesolevas kriminaalasjas peab kohus põhjendatuks välja mõista süüdimõistetult

menetluskuluna sundraha, milline summa teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on 1,5 kuupalga alammäära, s.o 480 eurot. Samuti peab kohus põhjendatuks KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel süüdimõistetult välja mõista kaitsjatasu kohtueelses menetluses osutatud õigusabi eest ja KrMS § 175 lg 1 p 5 alusel kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulud.

Kohtunik

/allkirjastatud digitaalselt/

Heli Väinaste

Ärakiri õige

№oremreferent

/allkirjastatud digitaalselt/

Irina Golubev

17. 04. 2013 Tartu Ringkonnakohtu RESOLUTSIOON:

Juhindudes KrMS § 337 lg 1 p 1 jätta Viru Maakohtu 18. veebruari 2013 kohtuotsus kriminaalasjas nr 1-12-3747 muutmata ja apellatsioon rahuldamata.

24.07.2013 Riigikohtu RESOLUTSIOON:

Kriminaalmenetluse seadustiku § 349 lg s 3 märgitud alusete puudumise tõttu -

j kaitsja vandeadvokaat Jaan Tedderi kassatsioon menetlusse ätta F.O võtmata.

Kohtuotsus jõustus 30. juulil 2013.a Riigikohtu kohtumäärusega

№oremreferent

Irina Golubev