1-12-4001/36 · Tallinna Ringkonnakohus

1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 12. märts 2013, Tallinn Kriminaalasja number 1-12-4001 Kohtukoosseis Eesistuja Ivi Kesküla, liikmed Meelika Aava ja Malle Preimer Kohtuistungi sekretär Kea Lemming Kohtuistungi toimumise aeg ja koht 05. märts 2013, Tallinn Kriminaalasi M.N süüdistuses KarS § 423 lg 1 järgi Apelleeritud kohtuotsus Pärnu Maakohtu 10. detsembri 2012 otsus üldmenetluses

Apellatsiooni esitaja

Kaitsja, kannatanute esindaja Prokurör Ringkonnaprokurör Merike Lugna Süüdistatav

M.N, ik: XXX, varem kriminaalkorras karistamata, vahi all ei viibinud. Kaitsja Vandeadvokaat Matti Reinsalu Kannatanute esindaja Vandedavokaat Andres Simson

RESOLUTSIOON

1. Jätta Pärnu Maakohtu 10.detsembri 2012. a otsus kriminaalasjas nr 1-12- 4001 M.N süüdistuses KarS § 423 lg 1 järgi muutmata ja esitatud apellatsioonid rahuldamata.

2. Välja mõista M.N-ilt Eesti Vabariigi kasuks 280,32 eurot( kakssada kaheksakümmend eurot ja kolmkümmend kaks senti) määratud kaitsjale makstud tasu katteks.

Kaitsjatasu kuulub tasumisele Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Pangas

XXXXXXXXXXXXXX või Swedpangas nr XXXXXXXXXXXXXX, viitenumber

2

XXXXXXXXXX (selgitusse märkida lahendi number ning isik, kelle eest tasutakse ning nõude liik)

Edasikaebamise kord

Kohtuotsust on võimalik vaidlustada kassatsiooni korras Riigikohtus 30 päeva jooksul

Tallinna Ringkonnakohtu kaudu. Süüdistataval on kassatsiooni esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatada ringkonnakohtule kirjalikult 7 päeva jooksul.

SÜÜDISTUS:

1. M.N süüdistatakse selles, et 30.09.2011.a. ajavahemikul kella 21.00 – 21.20

paiku Türi vallas Imavere-Viljandi-Karksi-Nuia tee 15 km-l juhtis kainena talle kuuluvat mootorsõidukit Ford Mondeo reg. nr XXX XXX. Olles peateel ning sooritades vasakpööret Türi suunas, ei veendunud ta manöövri ohutuses, rikkudes sellega Liiklusseaduse § 33 lg 2 p 8

nõudeid – enne paigalt liikuma hakkamist, manöövri või sõiduki seismajäämise alustamist peab juht veenduma, et see on ohutu ega takista või ohusta teisi liiklejaid ning teel töötajaid.

Ta sooritas vasakpöörde ning ei andnud teed peateel otse Viljandi suunas liikunud

mootorrattale Yamaha FZ6-N reg. nr XXXX, mida juhtis juhtimisõigusega E. H, millega

rikkus Liiklusseaduse § 17 lg 5 p 3 nõudeid – juht peab andma teed vasakule või tagasi

pöörates vastutulevale liiklejale ja temast möödasõidul olevale juhile, kui

liikluskorraldusvahendid ei määra teisiti. Liiklusõnnetuses sai vigastada kaassõitja D. L, mootorratast juhtinud E. H suri 04.10.2011.a. haiglas.

Mootorsõiduki juhina Liiklusseaduse § 33 lg 2 p 8 ja § 17 lg 5 p 3 rikkumisega ettevaatamatusest, millega põhjustas E. H surma, pani M.N toime KarS § 423 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

PÄRNU MAAKOHTU OTSUS:

2. Maakohus tunnistas M.N süüdi KarS § 423 lg 1 järgi ja mõistis karistuseks 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuud vangistust.

KarS § 74 lg 1, 2 alusel jättis mõistetud vangistuse osaliselt täitmisele pööramata. Koheselt ärakandmisele kuuluvaks luges 4 (neli) kuud vangistust ning 1 (ühe) aasta ja 2 (kahe) kuulise

vangistuse jättis täitmisele pööramata, kui M.N ei pane 2 (kahe) aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab KarS § 75 sätestatud käitumiskontrolli nõudeid. Katseaja alguseks luges 10.12.2012.a.

Maakohus mõistis M.N-ilt KrMS § 310 lg 1 alusel kuriteoga tekitatud mittevaralise kahju katteks M. H kasuks 15 000 € ja D. L kasuks 10 000 €.

APELLATSIOONID:

3 3. Kaitsja märgib, et M.N on ennast selles süüdistuses süüdi tunnistanud, kahetseb siiralt toimepandut ning on andnud ka omapoolsed selgitused selle kohutava õnnetusega seoses. M.N saab aru, et on ettevaatamatusest toime pannud kuriteo ning selle kuriteo tagajärjel kaotas elu üks inimene ning sai raskelt vigastada teine inimene.

Arkma teerist asub hästi pikal ja sirgel teelõigul ning valgel ajal on nii pöörde sooritajale kui

ka otseliikujale ideaalne nähtavus. Samas puudub sellel teeristil pimedal ajal igasugune

valgustus. Seega pimedal ajal peab pöörde sooritaja koondama suurema osa tähelepanust pöörde suunale ning jälgima pingsalt ohutussaarte betoonääri. Tema tähelepanu on seetõttu olude sunnil hajutatud.

Enne vasakpöörde sooritamist vahetas M.N kaugtuled lähituledele. Nimetatu oli

vajalik otsesuunas liikujate pimestamise vältimiseks, kuid samas vähendas see oluliselt pöörde sooritaja nähtavust otsesuunas.

Liikluses osaleja peab olema seadusekuulekas ning täitma nõuetekohaselt kõiki eeskirju. Liikluses osalejal on samuti õigustatud ootus, et seadusekuulekad on ka kõik teised liikluses osalejad. Surnu ekspertiisiaktis nr. 331 on märgitud, et E. H veres leiti 0,18 promilli alkoholi. Ekspert I.

D märkis kohtuistungil E. H veres leiduva alkoholi kohta, et tõenäoliselt oli E. H alkoholi

tarvitanud, aga kui palju ka kui kaua aega tagasi, seda ei osanud ekspert öelda. Alkoholi sattumist vereproovi meditsiinitoimingute käigus pidas ekspert vähetõenäoliseks.

Kui palju selline kogus alkoholi hukkunu veres võis mõjutada tema juhtimisvõtteid, reaktsiooni, on raske öelda. Samas on selge, et alkoholi oli ta tarvitanud ning seetõttu poleks ta tohtinud sellises olekus liikluses osaleda.

Karistuse osas palub võimalust karistada süüdistatavat kogu karistuse ulatuses tingimusliku

karistusega. M.N on kogu oma senise elu elanud seaduskuulekana, temale

süükspandav kuritegu on toime pandud ettevaatamatusest. Seetõttu on karistuse eesmärgid saavutatavad ka väljaspool vanglat. Ka lühikeseks ajaks vanglasse sattumine tähendab M.N jaoks reaalselt töökoha kaotust, mis omakorda teeb võimatuks rahaliste nõuete täitmise.

M.N praegu küll töötab, kuid tema töötasu on hästi minimaalne so ca 300 eurot kuus.

Kohus on rahuldanud hagid summades 15 000 eurot ja 10 000 eurot. Samas on kohus

märkinud, et mittevaralise kahju hüvitist välja mõistes peab kohus olema veendunud, et väljamõistetava hüvitise sissenõudmine ei too kaasa kahju tekitanu ja tema perekonna heaolu olulist langust.

Heaolust M.N materiaalsete võimaluste puhul ilmselt rääkida ei saa. Kui puudub heaolu, siis ei ole võimalik ka enam kuhugi langeda. Saab öelda ainult seda, et praktiliselt ei

suuda M.N tasuda menetluskulusid ning ei suuda heastada ka tsiviilhagidega

väljamõistetud summasid. Ta suudaks midagigi teha kannatanute heaks siis kui ta oleks vabaduses ja töötaks.

Võttes aluseks eeltoodut ning juhindudes KrMS §-st 337 lg.1 p. 4; 338 p.3,4; 339 lg.1 p.7,8

kaitsja palub tühistada kohtuotsus osaliselt mõistes M.N-ile tema poolt toimepandud kuriteo eest kergem karistus ning vähendada tsiviilhagidega väljamõistetud summasid.

4. Kannatanute esindaja vaidlustab kohtuotsuse selle motiivide ja tuvastatud tehiolude osas,

samuti tsiviilhagide väljamõistmata osade suhtes. Selgitab, et kannatanud on kohtuotsusega nõus isiku süüdimõistmise ja karistuse osas.

4 Esindaja tuues ära kannatanu M. H poolt kohtule esitatud seisukohad märgib, et kannatanu M.

H on esitanud kohtule enda kirjaliku seisukoha, milles on toonud välja põhjendused ja

tehiolud, kuidas süüteo toimepanemine aset on leidnud, kohus nende suhtes otsuses seisukohta ei ole võtnud.

Kohus on jätnud kannatanu M. H seisukoha asja tehiolude suhtes arvestamata, piirdudes

pelgalt eksperdi arvamuse kinnitamisega, et auto peale avariid ei liikunud, ilma kannatanu seisukoha suhtes täiendavaid põhjendusi esile toomata.

Ekspert L. T arvamus selles osas, et auto sündmuskohal hiljem ei liikunud, ei ole õige ja

põhjendatud. Kannatanu on esitanud kirjaliku dokumendina ka endapoolse seisukoha L. T ekspertiisi osas ning leiab, et kohus peaks neid seisukohti arvestama.

Menetluskulude osas märgib, et kuna süüdistatav avaldas istungil, et ta ei suuda ega soovi neid täies ulatuses hüvitada, siis palub kannatanu õigusabikulud osaliselt jätta KrMS § 180 lg 3 alusel riigi kanda.

Tühistada Pärnu Maakohtu 10.12.2012.a otsus kriminaalasjas M.N süüdistuses KarS § 423 lg 1 osaliselt. Teha uus otsus, millega mõista välja M. H kasuks 30 000 eurot ja D. L-a kasuks 20 000 eurot ning muuta kohtuotsuse motiive kaebuses toodud asjaoludel.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS:

5. Süüdistatav toetab kaitsja poolt esitatud apellatsiooni ja palub see rahuldada. Väljendab kahetsust toimepandu pärast. Kaitsja-apellant toetab apellatsiooni ja palub selles esitatud taotlused rahuldada. Kannatanute esindaja apellatsiooni palub jätta rahuldamata.

Kannatanute esindaja-apellant toetab esitatud apellatsiooni ja palub kohtuotsuse osalist tühistamist ja esitatud taotluste rahuldamist. Kaitsja apellatsiooni palub jätta rahuldamata.

Prokuröri arvamuse kohaselt on kohtuotsus seaduslik ja põhjendatud. Palub jätta otsuse muutmata ja esitatud apellatsioonid rahuldamata.

KRIMINAALKOLLEEGIUMI PÕHJENDUS JA JÄRELDUS:

6. Kriminaalkolleegium, tutvunud toimiku materjalidega, apellatsioonide sisudega, ära

kuulanud menetlusosalised leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonide alusel tühistamisele ei kuulu.

6.1. Kaitsja apellatsioonis on vaidlustatud mõistetud karistust ja nimelt vangistuse osaliselt täitmisele pööramist. Karistuse määra ja liiki ei ole apellatsioonis vaidlustatud.

Riigikohus on oma lahendis 3-1-1-99-06 sedastanud, et karistuse kandmisest osalise

vabastamise instituudi eesmärk on üksnes nn šokivangistus, mida tuleb sisustada

eripreventiivselt kui isiku tõsist hoiatamist lühiajalise - s. o mõnekuulise vangistusega

Osalisel karistusest tingimuslikul vabastamisel tuleb kohesele ärakandmisele määratavat

karistust käsitada igal juhul vaid kuudes vältava lühivangistusena. Selline lühivangistuse

5

määramine võib kõne alla tulla siis, kui kohus pärast seda, kui on kirja pannud veenvad

põhjendused isiku tingimuslikult karistusest vabastamiseks, leiab siiski, et katseaja toime

võiks sellele konkreetsele isikule mõjuda oluliselt distsiplineerivamalt, kui ta on vahetult kogenud, mida kujutab endast ja milliste tegelike vabadusepiirangutega on vangistus seotud.

Maakohus on ülaltoodut järginud ning on põhjendanud miks ta leiab, et mõistetud vangistus tuleb osaliselt täitmisele pöörata. Koheselt täitmisele pööratud vangistuse tähtaeg, 4 kuud, on

kooskõlas nii Riigikohtu poolt sedastatuga kui ka kohtupraktikaga. Kolleegium nõustub

maakohtuga selles, et karistuse mõistmisel tuleb arvestada muuhulgas kuriteoga tekitatud

tagajärjega. Antud juhul on tagajärjeks ka ühe inimese surm, seega on tegemist raske

tagajärjega, mis annab seadusliku aluse range karistuse mõistmiseks. Samas on maakohus

seaduslikult arvestanud ka süüdistatava isikuga, mis karistusest tingimisi vabastamise küsimuse lahendamisel on olulise tähtsusega. M.N näol on tegemist isikuga, kes on varem kriminaalkorras ja ka väärteokorras karistamata ja kes toimepandut siiralt kahetseb.

Kaitsja apellatsioonis väidetu töökoha kaotamise osas pole asjaolu, mis tooks kaasa muudatusi süü suuruses ja kuriteo tehioludes, mis olid aluseks maakohtule osaliselt karistuse täitmisele pööramiseks.

Kaitsja apellatsioonis esitatud asjaolud ristmiku eripärast, lähituledele ümberlülitamisest ei

õigusta süüdistatava tähelepanematut käitumist ja raske liiklusõnnetuse põhjustamist. Hukkunud E. H käitumisele liikluses ei ole midagi ette heita. Tema veres leitud 0,18 promilli etanooli jääb alla LS § 69 lg 5 ettenähtud alkoholi 0,20 mg alammäära.

Kohtukolleegium leiab, et maakohtu poolt mõistetud karistuse ja ka karistusest tingimisi

vabastamise ja vangistuse osaliselt täitmisele pööramise osas on maakohtu otsus kooskõlas seadusega, piisavalt põhistatud ning selle tühistamiseks alused puuduvad.

6.2 Kohtuotsust on vaidlustatud väljamõistetud tsiviilhagide summade osas. Kaitsja on

leidnud, et KrMS § 310 lg 1 alusel mittevaralise kahju katteks väljamõistetud summad on

liialt suured. Kannatanu esindaja aga vastupidiselt, et väljamõistetud summad on liialt väikesed.

Maakohus on otsuses esitanud materiaalõiguslikud alused millest kohus lähtus tsiviilhagide väljamõistmise küsimuse lahendamisel.

Nagu maakohus on märkinud võib hüvitamisele kuuluv kahju VÕS § 128 lg 1 järgi olla varaline või mittevaraline, millest viimane hõlmab VÕS § 128 lg 5 järgi eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi. Antud juhul pole vaidlustatud maakohtu järeldust, et esineb VÕS § 134 lg 3 ettenähtud nii isiku surma põhjustamise kui raske tervisekahjustuse tekitamisega tekitatud kahju hüvitamise kohustus, mis andis võimaluse mittevaralise kahju nõudmiseks. Kohus on VÕS § 130 lg 2 tulenevalt mittevaralise kahju hüvitise suuruse otsustanud vastavalt

siseveendumusele. Võtnud arvesse nii kuriteo tehiolusid, üldist heaolu taset kui ka kannatanute üleelamisi ja tervislikku seisundit pärast õnnetust. On lähtunud mõistlikkuse põhimõttest.

Kolleegium nõustub maakohtu põhjendatud järeldustega ja kannatanute poolt esitatud

mittevaralise kahju osalise rahuldamisega ja süüdlaselt väljamõistmisega ning leiab, et apellatsioonide väited ei sea maakohtu seisukohta kahtluse alla ega anna alust KrMS § 310 lg 1 alusel väljamõistetud summade muutmiseks.

6

6.3 Vaidlustamata apellatsioonis süüdistatava teole antud kvalifikatsiooni, on kannatanute esindaja poolt tehtud etteheide, et maakohus ei ole võtnud seisukohta kannatanu M. H poolt kohtule esitatud arvamuse osas ning on need uuesti esitanud apellatsioonis ja kohtuistungil.

Kolleegium peab vajalikuks märkida, et kannatanu M. H ei näinud sündmusi vahetult pealt ja

pole sellest tulenevalt tõendiallikaks, kes saab anda ütlusi liiklusõnnetuse toimumise tehiolude kohta.

Kannatanu seisukohad ja hinnangud erinevate tõendite osas olid maakohtule teada ning

vastupidiselt apellandi arvamusele on maakohus kannatanu ütluste oluliste momentide osas oma hinnangu andnud ja seda läbi vahetult kohtuistungil uuritud tõendite, eelkõige ekspertide selgituste. Kolleegium leiab, et maakohus on seaduslikult sündmuste toimumise asjaolude kohta võtnud

aluseks maakohtu istungil vahetult uuritud tõendid, sealhulgas isikuliste tõenditena nii

süüdistatava, kannatanu kui tunnistajate ütlused, kirjalike tõenditena sündmuskoha

vaatlusprotokolli ja ekspertiisiaktid, samuti ekspertide poolt antud ütlused ekspertiisiakti selgitamisel. Kolleegiumil puudub alus seada kahtluse alla maakohtu poolt tõendite kogumile, sealhulgas

liiklustehnilise ekspertiisi aktile antud hinnangut ja neile tuginevat järeldust sellest, et süüdistatav, liikudes peateel alustas vasakpööret veendumata selle ohutuses. Nägi vastusõitva sõiduki tulesid, teadis, et peab andma teed, kuid lootis, et jõuab manöövri lõpetada enne kui

vastutulev sõiduk ristmikuni jõuab. Mõlema liiklusõnnetuse osapoole juhitud sõidukite

liikumiskiirus jäi lubatu piiridesse ja õnnetus toimus kohas, kus sõiduauto Ford kokkupõrkejärgselt seisis, olles küll pärast kokkupõrget veidi liikunud. Samuti pole alust seada kahtluse alla ekspertiisiaktis nr 331 antud arvamust ja ekspert I. D-i

poolt antud selgitust sellest, et hukkunud E. H kõik vigastused on saadud liiklusõnnetuse tagajärje ja autoga ülesõidule viitavaid vigastusi ei tuvastatud.

Kohtukolleegium leiab, et maakohtu otsuse põhiosa muutmiseks seaduslikud alused puuduvad, mistõttu apellandi sellesisuline taotlus rahuldamisele ei kuulu. Maakohtu otsuses põhiosas on tõendite lubatavusele ja usaldusväärsusele hinnang antud. Ära on näidatud, millised asjaolud luges kohus tõendatuks ning millistele konkreetsetele tõenditele ja miks kohus seejuures tugines. Kolleegium ei tuvastanud maakohtu otsuses vigu, mis annaks aluse tõendeid ümber hinnata, muuta või välja jätta otsuse põhiosas esitatud asjaolusid.

7. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p 1, § 342 lg 3 p 1 jätab ringkonnakohus

Pärnu Maakohtu 10. septembri 2012.a otsuse muutmata ja esitatud apellatsioonid rahuldamata.

8. Apellatsioonikohtus taotles kaitsja riigi õigusabi tasu suuruse ja kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramist. Taotluse kohaselt apellatsioonimenetluseks ettevalmistumise eest kulutas kaitsja koos apellatsiooni koostamisega 5 tundi, mistõttu taotleb 160.00 euro hüvitamist.

Apellatsioonimenetluses kohtuistungi osavõtu eest taotleb kaitsja poole tunni eest tasu hüvitamist.

Õigusabi kohta jõudmiseks kulutatud aja eest taotleb kaitsja 20.00 euro hüvitamist ja sõidukuludeks märgib kaitsja 37. 60 eurot, mille hüvitamist samuti taotleb.

„ Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatus ja kord“ / edaspidi Korra/ punktile 16 kohaselt on määratud kaitsjatasu kriminaalasja apellatsioonimenetluseks ettevalmistumise eest 16 eurot iga poole tunni kohta, kuid mitte rohkem kui 192 eurot.

7

Kolleegium leiab, et apellatsioonimenetluseks ettevalmistumise eest on taotletud tasu

mõistliku suurusega ja taotluses esitatud toimingud vajalikud ning hüvitamisele kuuluvaks tasuks on 16x10= 160,00 eurot.

Korra p 18 kehtestab, et määratud kaitsja tasu kriminaalasja kohtumenetluse istungil osalemise eest on 16,00 eurot iga poole tunni kohta, kusjuures p 19 kohaselt tasu arvestamine

toimub kohtuistungi protokollis märgitud istungi alguse ja lõpu kellaaegade järgi, kohaldatakse lähima pooltunnini ümardamise põhimõtet.

Taotletu on kooskõlas kohtuistungi protokollis kajastatuga ja hüvitamisele kuulub 16,00 eurot. Korra p 47 p 2 kehtestab, et kui riigi õigusabi osutamise koht asub advokaadibüroo, mille

kaudu advokaat õigusteenust osutab, asukohast 51-100 km kaugusel kuulub põhjendatud taotluse alusel hüvitamisele 20.00 eurot. Advokaadibüroo M. Reinsalu asub Paides, seega on taotlus põhjendatud. Korra p 54 alusel on kaitsja taotlenud sõidukulude hüvitamist 0,2 eurot iga läbitud kilomeetri kohta, ehk Paide- Tallinn- Paide, 0,2x94= 18,8x 2=37,60 eurot. Kohtukolleegium leiab, et kaitsja taotlus kuulub rahuldamisele.

Seega kokku on õigusabi tasu suuruseks ja kuulub hüvitamisele 160,00+16,00+20+37,60 = 233,60 eurot, millel lisandub 20% käbemaksu, so 46,72 eurot ja kokku 280,32 eurot.

KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on määratud kaitsjale makstav tasu menetluskulu.

KrMS § 185 lg 2 sätestab, et kui apellatsioonimenetluses jätab ringkonnakohus esimese

astme kohtuotsuse muutmata, siis jäävad menetluskulud selle isiku kanda, kellel need on tekkinud. Ringkonnakohus jättis esimese astme kohtuotsuse muutmata, mis on ette nähtud KrMS § 337 lg 1 p 1, seega jäävad M.N süüdistusasjas määratud kaitsja tasu M.N kanda.

Ivi Kesküla Meelika Aava Malle Preimer