1-12-6875/25 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Kriminaalasi nr 1-12-6875 kokkuleppemenetluses

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

Kriminaalasi

Prokurör T.J süüdistuses KarS § 121 järgi kokkuleppemenetluses

Toomas Liiva

Süüdistatav ja kaitsja T.J elukoht XXXX isikukood XXX kriminaalkorras karistatud, karistatus kustumata, ühtegi kandmata karistust ei ole tõkendiks elukohast lahkumise keeld kaitsja advokaat Roman Levin riigi õigusabi osutamise korras

RESOLUTSIOON KrMS § 248 lg 1 p 5, KrMS §249, KrMS § 239 lg 4, KrMS § 306, KrMS § 309 lg 3, KrMS § 311, KrMS § 313 alusel:

Süüdi tunnistada T.J KarS § 121 järgi ja karistuseks mõista 1 (üks) aasta vangistust.

KarS § 74 lg 1,3 alusel ei pöörata 1 aastat vangistust täielikult täitmisele, kui T.J ei pane 18 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja

täidab talle käitumiskontrolli ajaks pandud KarS § 75 lõikes 1 sätestatud kontrollnõudeid:

• elab kohtu määratud alalises elukohas

• ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, Kohus Tartu Maakohus Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht 12.märts 2013.a, Tartu Tartu kohtumaja Kriminaalasja number

1-12-6875 kohtueelses menetluses 12260100545 Kohtunik Heli Sillaots Kohtuistungisekretär Tõlk Kaija Sõster Anna Jänes

2 2

• allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta,

• saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15-ks päevaks,

• saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks.

KarS § 78 p 1 alusel hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest.

Kohtuotsuse koopia saata täitmiseks süüdistatava elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale.

T.J-i suhtes kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld – kaotab kehtivuse kohtuotsuse kuulutamisest.

KrMS § 180 lg 3 alusel jätta 90% ulatuses töövõimetu süüdistatava

menetluskuludest, kelle ainukeseks sissetulekuks on napp töövõimetuspension

(173 eurot kuus), sundrahast 400 eurot ja kohtumenetluses kaitsjatasust 500 eurot riigi kanda.

KrMS § 180 lg 1,3 alusel välja mõista T.J-ilt riigituludesse menetluskuludena: • 61 eurot ekspertiisikulu (I,22; KrMS § 175 lg 1 p 3), • 61 eurot ekspertiisikulu (III,7; KrMS § 175 lg 1 p 3),

• 115 eurot 20 eurosenti määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu (I,55-57; KrMS § 175 lg 1 p 4),

• 191 eurot 20 eurosenti määratud kaitsjale kohtumenetluses makstud tasu (KrMS § 175 lg 1 p 4);

• 45 eurosenti (I,54; KrMS § 175 lg 1 p 5),

• 80 eurot sundraha (KrMS § 175 lg 1 p 9, KrMS § 179 lg 1 p 2).

KrMS § 180 lg 3 alusel võimaldada 90% ulatuses töövõimetul T.J,

kelle ainukeseks sissetulekuks on napp töövõimetuspension, menetluskulusid

(kokku 508.85 eurot) tasuda ositi – kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust

alates tasuda 12 kuu vältel iga kuu 25.-ks kuupäevaks vähemalt 42.40 eurot kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.

Menetluskulu tuleb tasuda Rahandusministeeriumile (makse saaja) pangakontole

nr 10220034796011 AS SEB Pank, viitenumber 2800049874 või pangakontole

nr 221023778606 Swedbank AS, viitenumber 2800049874 või pangakontole

nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, viitenumber 2800049874,

selgituseks märkida: „ , 1-12-6875, menetluskulu 12.03.2013.a süüdistatava nimi Tartu Maakohtu, Tartu kohtumaja kohtuotsuse alusel“.

Menetluskulu riigituludesse sissenõudmisel kohaldatakse KrMS § 423, KrMS

§ 417 lg 2 ja KrMS § 412 lg 3 – menetluskulu tasumata jätmisel saadetakse kohtuotsuse ärakiri kohtutäiturile.

Süüdistatava kaitsja advokaat Roman Levini taotluse alusel välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Advokaadibüroo Advoctus kasuks 691 eurot 20 eurosenti (summa on koos käibemaksuga, käibemaks 115,20

eurot) advokaat Roman Levini süüdistatav T.J-i kaitsjana riigi

3 3

õigusabi korras osutatud õigusabi eest (kohtusse saabus menetlemiseks kriminaalasi üldmenetluses ja I astme kuriteo süüdistuses KarS § 118 p 1 järgi).

KOHTUOTSUSE KOOPIA KÄTTEANDMINE

KrMS § 317 lg 1 alusel võib pärast kohtuotsuse kuulutamist või teatavaks

tegemist sellega tutvuda kohtus. Kohtumenetluse poole soovil antakse talle kohtuotsuse koopia. KrMS § 423 ja KrMS § 417 lg 1 alusel edastada kohtuotsuse jõustumise järgselt

kohtuotsuse koopia rahaliste riiginõuete osas Rahandusministeeriumi haldusalas olevale Riigi Tugiteenuste Keskusele.

EDASIKAEBAMISE KORD KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel on kohtumenetluse poolel kohtuotsuse peale õigus esitada

apellatsioon ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise

peale või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise korral KrMS § 339 lõike 1

tähenduses. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud

kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole

kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või

KrMS 15.peatüki sätete kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses (KrMS § 189 lg 3).

KrMS § 319 lg 2 alusel esitatakse apellatsioon otsuse teinud kohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega.

12.03.2013.a SÕLMITUD KOKKULEPPES KAJASTATUD

SÜÜDISTUS, MILLISES KOHUS SÜÜDISTATAVA SÜÜDI MÕISTAB, JA KOKKULEPPE SISU (KrMS § 249) Kriminaalasjas esitatakse T.J-ile süüdistus selles, et tema 09.02.2012 kella

20:00 paiku Tartumaal XXX vallas XXX alevikus XXX maja juures tungis kallale B.B. `ile keda lõi mitmel korral rusikaga vastu pead, mille tagajärjel viimane kukkus

pikali. Peale kallaletungi talutas süüdistatav B.B. `i eelpool nimetatud majja, kus viimane komistas ja kukkus peaga vastu tooli, seejärel tõusis püsti ja kukkus peaga

vastu ahju. Samal päeval kella 21:30 paiku saabus kiirabi, kes toimetas raskes

seisundis B.B.`i SA Tartu Ülikooli Kliinikumi erakorralise meditsiini osakonda. 09.03.2012 B.B. suri ajupõrutuse ja näokoljuluude hulgimurdude tagajärjel tekkinud

tüsistusse. Teise inimese tervise kahjustamisega, samuti löömisega, pani T.J toime KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Tsiviilhagi esitatud ei ole. Konfiskeerimist ei ole.

KarS § 121 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale T.J´ile 1 aasta vangistust.

KarS § 74 lg.1 alusel määrata, et 1 aasta vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui T.J 18 kuu pikkuse katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu ja

täidab talle KarS §-s 75 lg 1 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid:

• Elab kohtu määratud alalises elukohas;

4 4

• Ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemiku järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

• Allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

• Saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

• Saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks.

Heli Sillaots kohtunik