1-10-1391/47 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Kriminaalasi nr 1-10-1391

Karistuse kandmisest ennetähtaegse vabastamise

M Ä Ä R U S

11.märtsil 2013.a Tartu kohtumajas Tartu Maakohtu kohtunik Anneli Tanum tõlk Alla Lašmanova sekretär Merliin Kelk juuresolekul kaitsja advokaat Anne Vissak osavõtul

arutades avalikul kohtuistungil süüdimõistetu F.J-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist,

l e i d i s :

F.J tunnistati Harju Maakohtu 13.mai 2010.a otsusega süüdi KarS § 117 järgi ja karistuseks mõisteti 3 aastat vangistust. KarS § 65 lg 1 alusel suurendati mõistetud karistust

F.J-ile Harju Maakohtu 08.jaanuari 2010.a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ning liitkaristuseks mõisteti 4 aastat 3 kuud 27 päeva vangistust, millest arvati maha eelmise kohtuotsuse järgi ärakantud karistus ja kandmisele kuuluvaks karistuseks

mõisteti 3 aastat 11 kuud 27 päeva vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud

karistust Harju Maakohtu 14.novembri 2008.a otsusega F.J-ile mõistetud

ärakandmata karistuse võrra ja liitkaristuseks mõisteti 4 aastat 2 kuud 27 päeva vangistust, mille hulka arvati eelvangistus ja kandmisele kuuluvaks karistuseks loeti 3 aastat 10 kuud 6 päeva vangistust alates 13.maist 2010.a.

Harju Maakohtu 17.mai 2010.a määrusega loeti Harju Maakohtu 13.mai 2010.a otsuses õigeks kuriteo kvalifikatsiooniks KarS § 117 lg 1 ja F.J-ile KarS § 65 lg 1 järgi mõistetud liitkaristuse kandmata osaks 3 aastat 11 kuud 22 päeva vangistust, mida KarS § 65 lg 2 alusel

suurendati Harju Maakohtu 14.novembri 2008.a otsusega F.J-ile mõistetud ärakandmata karistus võrra ja liitkaristuseks mõisteti 4 aastat 2 kuud 22 päeva vangistust, mille

hulka arvati eelvangistus ja kandmisele kuuluvaks karistuseks loeti 3 aastat 10 kuud 1 päev vangistust.

Tallinna Ringkonnakohtu 07.oktoobri 2010.a otsusega tühistati Harju Maakohtu 13.mai 2010.a otsus osaliselt, s.o F.J-i süüditunnistamises ja karistamises KarS § 117 lg 1 järgi ja temale KarS § 65 lg 1 ja § 65 lg 2 alusel liitkaristuste mõistmise osas, sealhulgas ärakantuks loetud ja ärakandmata karistuse osas ja karistuse kandmise alguse osas. Samuti tühistati Harju

Maakohtu 17.mai 2010.a määrus osaliselt, s.o F.J-ile KarS § 65 lg 1 alusel mõistetud karistusest kandmata karistuse määra, KarS § 65 lg 2 alusel mõistetud lõpliku karistuse määra ja 13.mai 2010.a seisuga ärakandmisele kuuluva karistuse määra osas. Deniss

Malõšev tunnistati süüdi KarS § 121 ja § 117 lg 1 järgi ning teda karistati KarS § 63 alusel 3- aastase vangistusega. KarS § 65 lg 1 alusel suurendati mõistetud vangistust F.J-ile

Harju Maakohtu 08.jaanuari 2010.a otsusega mõistetud karistuse võrra ja liitkaristuseks

mõisteti 4 aastat 4 kuud vangistust, millest loeti kantuks eelmise kohtuotsuse järgi 3 päeva

vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati KarS § 65 lg 1 järgi ärakandmisele kuuluvat karistust Harju Maakohtu 14.novembri 2008.a otsusega F.J-ile mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ja liitkaristuseks mõisteti 4 aastat 6 kuud 27 päeva vangistust karistuse kandmise algusega 18.augustist 2009.a. Kohtuotsus jõustus 04.novembril 2010.a.

Harju Maakohtu 22.märtsi 2011.a ja Tartu Maakohtu 17.jaanuari 2012.a määrustega jäeti F.J temale mõistetud vangistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata.

F.J-i karistuse kandmise aeg lõpeb selle täielikult ärakandmisel 17.märtsil 2014.a.

F.J-i on varem kriminaalkorras karistatud:

1. Tallinna Linnakohtu 16.novembri 2001.a otsusega KrK § 197 lg 2 p 1, 2 ja § 139 lg 2 p

1, 3 - § 15 lg 2 alusel 1-aastase vabadusekaotusega tingimisi 1 aasta 6 kuu pikkuse katseajaga;

2. Tallinna Linnakohtu 04.novembri 2002.a otsusega KrK § 139 lg 2 p 1, 2 ja § 197 lg 2 p

1, 2 alusel 8-kuulise vangistusega ning KrK § 204 lg 3 alusel 50 päevamäära suuruse rahalise karistusega;

3. Tallinna Linnakohtu 27.septembri 2004.a otsusega KarS § 215 lg 2 p 1 ja § 424 alusel

2-aastase vangistusega, millest KarS § 74 alusel kuulus koheselt ärakandmisele 6 kuud

vangistust ja 1 aasta 6 kuu pikkune vangistus jäeti tingimisi 2-aastase katseajaga

täitmisele pööramata, lisakaristusena mõisteti mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 6 kuuks;

4. Harju Maakohtu 14.novembri 2008.a otsusega KarS § 121, § 120 ja § 424 alusel 1

aasta 3 kuu pikkuse vangistusega, mida vähendati lühimenetluse kohaldamise tõttu 10- kuuliseks vangistuseks, mille hulka arvati eelvangistus ja kandmisele kuuluvast 9 kuust 29 päevast vangistusest pöörati KarS § 74 alusel kohesele täitmisele 6 kuud 29 päeva

vangistust ning ülejäänud 3-kuud vangistust jäeti tingimisi 18-kuulise katseajaga

täitmisele pööramata, lisakaristusena mõisteti mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 2 aastaks;

5. Harju Maakohtu 08.jaanuari 2010.a otsusega KrK § 115 lg 1 alusel 2-aastase

vangistusega, mida vähendati lühimenetluse kohaldamise tõttu 1 aasta 4 kuu pikkuseks vangistuseks, mille hulka arvati eelvangistus ja kandmisele kuuluvaks karistuseks loeti 1 aasta 3 kuud 27 päeva vangistust.

Väärteokorras on F.J-i karistatud korduvalt.

Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt on F.J uue mittevägivaldse kuriteo

toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 27% ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 33%. Seksuaal- ja vägivallakuriteo toimepanemise tõenäosus 5 aasta jooksul on 41- 62%. Vangla ei toeta tema tingimisi ennetähtaegset vabastamist.

Kriminaalhooldaja arvamusest nähtuvalt on süüdimõistetul vabanemisel võimalik asuda elama oma endise abikaasa juurde tema pereliikmetele kuuluvasse korterisse, kus on täidetud ja kõik

nõuded elektroonilise järelevalve kohaldamiseks ja olemas vajalikud nõusolekud. Süüdimõistetu endine abikaasa on valmis teda vabanemisel ka igakülgselt toetama ning samuti on süüdimõistetul olemas kindel töökoht.

F.J kinnitas kohtuistungil, et soovib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt

vabaneda ning on nõus võtma endale ka elektroonilisele valvele allumise lisakohustuse. Ta

asuks elama enda lahutatud abikaasa juurde, kellega neil suhted on oluliselt paranenud.

Süüdimõistetu sõnul on tal võimalus asuda tööle enda endise klassivenna juurde firmasse.

Vangistuse ajal on ta muutunud usklikuks ja soovib seda teed jätkata ka vabaduses. Ta on

mõistnud enda väärkäitumist ja teinud viimasest pikaaegsest vangistusest oma järeldused tulevaks eluks.

Kaitsja toetas süüdimõistetu ennetähtaegset vabastamist ja leidis, et süüdimõistetule tuleks anda võimalus ennast vabaduses seadusekuulekana tõestada.

Prokurör kohtule esitatud kirjalikus arvamuses F.J-i ennetähtaegset vabastamist ei toeta.

KarS § 76 lg 1 p 2 alusel võib kohus teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui 6 kuud.

Käesolevaks ajaks on F.J ära kandnud enam kui poole temale mõistetud liitkaristusest ning rohkem kui 6 kuud, seega on formaalne alus tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks olemas.

KarS § 76 lg 3 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest

vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat

elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

F.J-i on kriminaalkorras karistatud kokku 6 korral, sealhulgas korduvalt reaalse

vangistusega ning temale mõistetud karistust on jäetud ka tingimisi katseajaga täitmisele pööramata. Ka käesoleva vangistuse aluseks olevad teod on tal osaliselt pandud toime eelmise

kohtuotsusega määratud katseajal. Kuna kuritegude toimepanemisel on süüdimõistetu

kasutanud ka vägivalda, siis tuleb kohtul tema järjekordset usaldamist ja ennetähtaegset

vabastamist kaaluda eriti põhjalikult ning vaadata ka seda, et vabastamise puhul ei saaks liigselt riivatud ühiskonna õiglustunne.

F.J on praeguseks jäänud temale mõistetud 4 aasta 7 kuu pikkusest karistusest kanda ligikaudu aasta. Vangistusest ei ole tal ühtegi kehtivat distsiplinaarkaristust. Ta on

tegelenud riigikeele omandamisega, töötanud majandusabitöödel, osalenud suitsetamisest

loobumise nõustamisel ja suitsetamisest ka loobunud. Samuti on ta läbinud

sotsiaalabiprogrammid „Agressiivsuse asendamise treening“ ja „Usk ja teadmine“. Seega on

näha, et süüdimõistetul on olemas motivatsioon oma elukvaliteedi muutmiseks ning ta on

asunud selle nimel ka vangistuses reaalselt tegutsema. Ta on teinud endale vabanemiseks

reaalsed ja positiivsed tulevikuplaanid ning on mõistnud alkoholi rolli oma õigusvastase

käitumise mõjutajana, mistõttu kavatseb sellest edaspidiselt loobuda. Samuti on tal olemas

kindel elu- ja töökoht ning igakülgselt toetavad lähisuhted, mis aitavad omakorda kaasa

kuriteoriskide maandamisele ja edukale taasühiskonnastumisele. Kinnipidamiskohas on ta

pöördunud usu poole ja leidnud, et see on talle olnud suureks toeks ja abiks enesega tegelemisel ning muutmisel. Usuga soovib ta kindlasti ka peale vabanemist jätkata.

Eeltoodud asjaoludel leiab kohus, et F.J-i katseajaga tingimisi enne tähtaega

vabastamine on põhjendatud, kuna on alust arvata, et käesolev karistus on tema puhul oma

eesmärgi täitnud. Samuti ta omab piisavaid tagatisi, et asuda vabaduses seadusekuulekalt

elama. On ilmne, et süüdimõistetu on kantud karistusaja jooksul teinud muudatused enda

suhtumisse ja asunud paranemise teele. Ta on seadnud endale elus uued ja realistlikud

eesmärgid. Kohtunik leiab, et F.J-i

ennetähtaegne vabastamine ja

kriminaalhooldusele allutamine annaks tema edaspidisel mõjutamisel seaduskuulekusele rohkem tulemusi kui karistuse täielik ärakandmine kinnipidamiskohas. Tema puhul on oluline,

et vabanemisel oleks tal olemas teiste isikute toetus ning järelevalve, mida võimaldab

kriminaalhooldus. Samuti aitab uute kuritegude toimepanemise riski maandada ja süüdimõistetut distsiplineerida temale vajalike lisakohustuste määramine ning vastavalt tema

enda nõusolekule elektroonilisele järelevalvele allutamine. Seadusest tulenevad nõuded elektroonilise järelevalve kohaldamiseks on tema puhul täidetud.

Kuna süüdimõistetu puhul on suureks riskiteguriks kuritegude toimepanemisel alkoholi

tarvitamine, siis peab kohus vajalikuks süüdimõistetule kriminaalhoolduse ajaks alkoholi ja narkootikumide mittetarvitamise kohustuste panemist. Samuti peab kohus oluliseks talle tööle asumise või töötuna arvele võtmise lisakohustuse panemist, et tagada seega tema majanduslik

stabiilsus ja samas tööle asumisel ka mõtestatud tegevusega hõivatus. Kuna osaliselt on süüdimõistetu pannud kuritegusid toime grupis ning praeguseks on ta mitu aastat juba vanglas

viibinud, siis võib järeldada temal ka kriminaalse taustaga tutvuste olemasolu. Välistamaks

selliste tuttavate võimalikku negatiivset mõjutamist peab kohus vajalikuks määrata süüdimõistetule katseajaks lisakohustus mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega ilma kriminaalhooldaja eelneva loata. Juhindudes KrMS § 426, 432 kohus määras:

Vabastada (IK XXX) temale Harju Maakohtu 13.mai 2010.a otsusega F.J

mõistetud ja Tallinna Ringkonnakohtu 07.oktoobri 2010.a otsusega muudetud vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega.

KarS § 76 lg 4 alusel määrata katseaeg ärakandmata karistusaja ulatuses, F.J-ile s.o kuni 17.märtsini 2014.a.

KarS § 75 lg 2 p 9 alusel määrata katseajaks lisakohustus alluda F.J-ile

elektroonilisele järelevalvele kolme (3) kuu jooksul alates päevast, mil elektroonilise järelevalve seade kinnitatakse tema keha külge.

KarS § 78 p 2 alusel hakata katseaega arvestama alates käesoleva määruse F.J-i jõustumisest.

Määrata katseajaks Tallinna Vangla Harju kriminaalhooldusosakonna F.J kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

Kohustada katseajal järgima KarS §-s 75 sätestatud kontrollnõudeid: F.J-i

1. elama kohtu määratud alalises elukohas – XXXX;

2. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda

registreerimisele;

3. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma

kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti

territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha

vahetamiseks.

6. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja

väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

KarS § 75 lg 2 p-de 2, 4, 7 alusel määrata katseajaks järgmised F.J-ile lisakohustused:

1. asuda tööle või võtta end töötuna arvele vabanemisest alates ühe (1) kuu jooksul;

2. mitte tarvitada alkoholi ega narkootikume;

3. mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega ilma kriminaalhooldusametniku

eelneva loata.

Vabastada vangistusest peale käesoleva määruse jõustumist. F.J

KrMS § 180 alusel välja mõista riigituludesse menetluskuluna kaitsjatasu F.J-ilt viiskümmend seitse (57) eurot 60 senti.

Riigituludesse väljamõistetud menetluskulud tuleb tasuda kuue (6) kuu jooksul peale

kohtumääruse jõustumist Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 SEB või arveldusarvele 221023778606 Swedbank või arveldusarvele 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, märkides viitenumbriks 2800049874. Väljamõistetud summade tasumist tõendaval dokumendil tuleb näidata kohtuasja number ning isiku nimi, kelle eest kohtukulud tasuti.

Väljamõistetud summade vabatahtlikult tasumata jätmisel määratud tähtaja jooksul peale

kohtumääruse jõustumist pööratakse kohtumäärus sundtäitmisele kohtutäituri kaudu, millega kaasnevad täitekulud.

Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Maakohtu

Tartu kohtumajale kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama.

Kohtunik