1-13-2341/3 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Tartu kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht

11. märts 2013. a Tartus, Kalevi 1 Kriminaalasja number 1-13-2341

Kohtukoosseis kohtunik Rutt Teeveer Kohtuistungi sekretär Helju Rebane Kriminaalasi R.U süüdistus KarS § 424 järgi kokkuleppemenetluses, menetletud kiirmenetluses Prokurör Lõuna Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Evelin Merilaine Süüdistatav R.U

Eluvõi asukoht ja aadress: XXXX Isikukood või sünniaeg: XXX

Karistatus: kriminaalkorras karistatud 1-l korral, väärteokorras karistamata ( ) karistatus kustunud Tõkend: ei ole kohaldatud Kaitsja Riigi poolt määratud korras advokaat Roman Levin

RESOLUTSIOON

Süüdi tunnistada R.U KarS § 424 järgi ja mõista karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust.

KarS § 68 lg 1 alusel arvata R.U kahtlustatavana kinnipidamise aeg 9. -11. märts 2013. a s.o 3 päeva karistusaja hulka ja mõista R.U-le ärakandmisele kuuluvaks (kolm) karistuseks 5 kuud ja 27 päeva vangistust. (viis) (kakskümmend seitse) KarS § 65 lg 2 alusel suurendada käesoleva kohtuotsusega mõistetud karistust R.U-le

03.09.2012 Tartu Maakohtu kohtuotsusega nr 1-12-7286 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 3 ( ) kuud vangistust, võrra ning mõista R.U-le lõplikuks ärakandmisele kolm kuuluvaks liitkaristuseks 8 ( ) kuud ja 27 ( ) päeva vangistust. kaheksa kakskümmend seitse

KarS § 69 ja § 73 lg 4 alusel asendada R.U-le mõistetud 8 kuu ja 27 päeva pikkune vangistus üldkasuliku tööga, mis KarS § 69 lg 1 alusel ümberarvestatuna teeb 534 (viissada kolmkümmend neli kaheksateist ) tundi ( ) üldkasulikku tööd, mis tuleb ära teha 18 ( 480+54 tundi )

kuu jooksul. Üldkasuliku töö tegemisel peab süüdimõistetu järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt KarS §-s 75 sätestatule:

1) elama kohtu määratud alalises elukohas – 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

Määrata R.U

üldkasuliku töö tegemise ajaks Tartu Vangla

Kriminaalhooldusosakonna vastava talituse juhataja

poolt nimetatava kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta lisakaristusena R.U-lt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 5 . (viieks) kuuks

Lisakaristuse kandmise aeg hakkab kulgema alates kohtuotsuse jõustumisest. Juhul kui kohtumenetluse pooled ei kasuta apellatsiooniõigust, jõustub kohtuotsus 27. märtsil 2013.a. Liiklusseaduse § 127 kohaselt on isik, kelle suhtes on jõustunud juhtimisõiguse äravõtmise otsus, kohustatud 5 (viie) tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeameti liiklusregistri büroosse. KrMS §-de 175 lg 1 p 4, 9; § 179 lg 1 p 2; 180 lg 1, 3; 189 lg 2 ja 2565 lg 2 alusel mõista R.U-lt välja menetluskulu järgmiselt:

 sundraha 240 (kakssada nelikümmend) eurot;

 määratud kaitsjale väljamakstav tasu summas 57 (viiskümmend seitse) eurot 60 senti. KrMS § 180 lg 3, § 313 lg 1 p 7 alusel määrata, et R.U on õigus tasumisele kuuluv menetluskulu tasuda vabatahtlikult 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse (kaheteistkümne) jõustumisest.

Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 (SEB Pank) või 221023778606 (Swedbank) või 333416110002 (Danske Bank AS

Eesti filiaal), märkides ära Tartu Maakohtu viitenumbri 2900078538, selgitusse kriminaalasja numbri, makse nimetuse ja oma nime. Menetluskulu on võimalik vabatahtlikult tasuda kohtuotsuses määratud aja jooksul. Kui rahalised kohustused pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult

kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I Kokkuleppe sisu Kuriteo asjaolud ja süüdistus: R.U süüdistatakse selles, et tema 09.03.2013 kella 18.00 paiku Tartu linnas Mõisavahe 24 juures juhtis mootorsõidukit Renault Trafic registreerimismärgiga XXX, olles alkoholijoobes.

Sellega pani R.U toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis. Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: tsiviilhagi esitatud ei ole.

Karistuse liik ja määr: KarS § 424 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus R.U-le karistuseks 6 ( ) kuud vangistust. kuus

KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka R.U eelvangistuses viibitud aeg 09- 11.03.2013, s.o 3 ( ) päeva ja lõplikuks karistuseks mõista 5 ( ) kuud ja 27 ( kolm viis kakskümmend seitse) päeva vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust R.U-le 03.09.2012 Tartu Maakohtu kohtuotsusega nr 1-12-7286 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 3 ( ) kuud vangistust, kolm

võrra ning mõista R.U-le lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks 8 ( ) kaheksa kuud ja 27 ( ) päeva vangistust. kakskümmend seitse KarS § 69 ja § 73 lg 4 alusel asendada R.U-le mõistetud 8 kuu ja 27 päeva pikkune vangistus üldkasuliku tööga, mis KarS § 69 lg 1 alusel ümberarvestatuna teeb 534 (viissada kolmkümmend neli kaheksateist ) tundi (480+54 tundi) üldkasulikku tööd, mis tuleb ära teha 18 ( ) kuu jooksul.

Üldkasuliku töö tegemisel peab süüdimõistetu järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt KarS §-s 75 sätestatule: elab kohtu poolt määratud alalises elukohas; ilmub kriminaalhooldaja määratud ajal registreerimisele kriminaalhooldusosakonda, allub

kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab kriminaalhooldajale andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks, saab

kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks, saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta R.U-lt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 5 ( ) kuuks. viieks

II Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kokkulepe oli süüdistatavale arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokuröri abi jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri abi vahel on sõlmitud kokkulepe järgides KrMS §-de 239-245 sätteid. Kohus on veendumusel, et süüdistatav on sõlminud kokkuleppe oma tõelise tahte kohaselt. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse R.U süüdi tunnistada KarS § 424 järgi ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele.

III Kohtu seisukoht õigusabi kulude ja menetluskulu osas KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu.

Käesolevas kriminaalasjas tuleks süüdimõistetult välja mõista süüdimõistetult menetluskuluna sundraha, milline summa vastavalt KrMS §-le 179 lg 1 p 2 II astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral on 1,5 palga alammäära, s.o. 480 eurot. Samas annab KrMS § 2565 lg 2 kohtule õiguse kiirmenetluses lahendatud kriminaalasjas vähendada sundraha suurust poole võrra, so mõista välja 240 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt välja mõista süüdimõistetult määratud kaitsjatele väljamaksmisele kuuluva tasu summas 57,60 eurot. Kohus peab põhjendatuks anda juba kohtuotsuse kuulutamisel R.U-le võimaluse tasuda menetluskulu vabatahtlikult 12 kuu jooksul arvesse võttes tema igakuise sissetuleku suurust.

Rutt Teeveer Kohtunik