Legislator Case Law & Legislation
4-13-543/5 AI generated

4-13-543/5 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

Case Number 4-13-543/5
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

1 4-13-543

Legislator headnote

AI generated

4-13-543/5 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja: 1 4-13-543

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

1 4-13-543

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 07. märts 2013. a Tallinn Väärteoasja number 4-13-543 (2316,13,000318; 2316,13,000755; 2317,12,007903) Kohtunik Märt Toming Tõlk Maksim Tšurkin Väärteoasi Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 151 ettenähtud väärtegu Menetlusalune isik U.B, ik: XXX, elukoht: XXX Kohtuvälise menetleja esindaja Terle Keskküla, Põhja Prefektuuri Kesklinna Politseijaoskond, Ivo Tamla, Põhja Prefektuuri Lõuna politseijaoskond RESOLUTSIOON

1. U.B süüdi tunnistada NPALS § 15

1

ettenähtud väärteo toimepanemises ja karistada teda arestiga 18 (kaheksateist) päeva.

2. Mõistetud arest 18 (kaheksateist) päeva kuulub ärakandmisele Põhja Prefektuuri

arestimajas Rahumäe tee 6 Tallinnas ning aresti ärakandmist arvestada alates menetlusaluse isiku suhtes kriminaalmenetluses valitud tõkendi vahistamine muutmisest, tühistamisest või mõistetava vangistuse ärakandmisest.

3. U.B-lt välja mõista riiklikul ekspertiisiasutusel joobeekspertiisi tegemisel

tekkinud kulu 105 (ükssada viis) eurot, mis tuleb 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pank

või nr 221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena: „U.B, 4-13-543, joobeekspertiis“.

4. Menetluskulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju Maakohtu

Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia 24 Tallinnas. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord

Kohtumenetluse pooltel on õigus 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, esitada otsusele apellatsioon, mille

kasutamise õigusest peab kohtumenetluse pool kirjalikult teatama kohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kättesaadav alates kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 07.03.2013 V™S § 199 lg 3 sätete kohaselt kohtuotsus aresti mõistmise kohta jõustub selle tegemisest.

Väärteoasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas:

2

11.01.2013 koostatud väärteoprotokollist nähtuvalt koostati väärteoprotokoll nr AB 1344313 selles, et 11.01.2013 kella 21.25 ajal peeti Lootsi 7 juures kinni U.B, kellelt

võetud proovimaterjalis tuvastati EKEIs läbi viidud uuringu tulemusel fentanüüli sisaldus, mistõttu koostati väärteoprotokoll selles, et menetlusalune isik on toime pannud NPALS § 151 ettenähtud väärteo, kuivõrd tarvitas narkootilist ainet arsti ettekirjutuseta.

22.01.2013 koostatud väärteoprotokollist nähtuvalt koostati väärteoprotokoll nr AB 1344690 selles, et 22.01.2013 kella 19.25 ajal peeti Lootsi 7 juures kinni U.B, kellelt

võetud proovimaterjalis tuvastati EKEIs läbi viidud uuringu tulemusel fentanüüli sisaldus, mistõttu koostati väärteoprotokoll selles, et menetlusalune isik on toime pannud NPALS § 151 ettenähtud väärteo, kuivõrd tarvitas narkootilist ainet arsti ettekirjutuseta.

26.02.2013 koostatud väärteoprotokollist nähtuvalt koostati väärteoprotokoll nr AB

1329277 selles, et 28.06.2012 kella 20.53 ajal peeti Mustamäe tee 137a juures kinni U.B

, kellelt võetud proovimaterjalis tuvastati EKEIs läbi viidud uuringu tulemusel fentanüüli, metamfetamiini ja amfetamiini sisaldus, mistõttu koostati väärteoprotokoll selles, et

menetlusalune isik on toime pannud NPALS § 151

ettenähtud väärteo, kuivõrd tarvitas narkootilist ainet arsti ettekirjutuseta.

Kohtuistungil menetlusalune isik selgitas, et esimest episoodi mäletab, teisi enam ei mäleta. Liikus Lootsi tänava piirkonnas seoses sellega, et enne elas seal läheduses. Sooviks kergemat karistust kui taotles kohtuväline menetleja.

Kohtuvälise menetleja esindajad leidsid, et kuivõrd isikut on varem samalaadsete väärtegude toimepanemise eest karistatud, trahvid on jäetud tasumata, teda on karistatud ka arestidega, siis

tuleks mõista karistuseks 7 päeva aresti iga väärteo eest, so 21 päeva, mille ärakandmist

arvestada valitud tõkendi tühistamisest või vangistuse ärakandmisest.

Kohus, kontrollinud väärteoprotokollides antud menetlusaluse isiku selgitusi, kohtuistungil

antud selgitusi, joobeseisundi tuvastamise uuringuakte, asub seisukohale, et menetlusaluse isiku

poolt väärtegude toimepanemine on uuringuaktides tuvastatuga tõendamist leidnud, kuivõrd menetlusalune isik oli tarvitanud arsti ettekirjutuseta narkootilist ainet fentanüüli kolmel korral,

samuti metamfetamiini ja amfetamiini, milliste ainete käitlemine on NPALS § 3 lg 1 sätete kohaselt keelatud, mistõttu on tema käitumine õigesti kvalifitseeritud NPALS § 151 ettenähtud väärteona.

Karistuse liigi valikul lähtub kohus menetlusaluse isiku isikust, millest nähtuvalt on

menetlusalust isikut korduvalt karistatud samalaadsete ja teiselaadsete väärtegude

toimepanemise eest rahatrahvidega, millised on jäetud tasumata. Samuti on teda korduvalt

karistatud varavastaste kuritegude toimepanemise eest ning käesoleval ajal on ta taas kinni

peetud varavastaste kuritegude toimepanemise kahtlustusega. Arvestades taolisi karistusandmeid ja inkrimineeritud väärtegude rohkust asub kohus seisukohale, et rahatrahv kui karistusliik on end ammendanud, kuivõrd määratud rahatrahvid ei ole menetlusalusele isikule oodatud mõju avaldanud ja jäetakse rahaliste vahendite puudumisel tasumata. Seejuures ei teki

menetlusalusel isikul rahalisi vahendeid ka eelvangistuses viibides. Seetõttu leiab kohus, et

menetlusaluse isiku suhtes tuleb kohaldada aresti, kuivõrd rahatrahvid ei ole sundinud

menetlusalust isikut loobuma uute väärtegude toimepanemisest. Sellest tulenevalt kohus, juhindudes V™S §dest 107 lg 1 p 1, 111 p 8, asub seisukohale, et menetlusalune isik tuleb

süüdi tunnistada temale inkrimineeritud väärtegude toimepanemises ja temale tuleb mõista

karistusena arest, mõistes temalt välja ka joobe tuvastamisega tekkinud kulu täies ulatuses. Arvestades seda, et menetlusalust isikut süüdistatakse kolme väärteo toimepanemises, peab kohus vajalikuks mõista karistuseks aresti üle sanktsiooni keskmise määra.

Märt Toming kohtunik