1-11-11437/19 · 1-11-11437/19 · Tartu Ringkonnakohus

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 11. märts 2013, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-11-11437 Kohtukoosseis Paavo Randma, Mati Kartau, Tiit Lõhmus Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja) 18. veebruari 2013 määrus vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu R.U (R.U) määruskaebus RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS §-st 390 jätta Tartu Maakohtu 18. veebruari 2013 määrus muutmata ning süüdimõistetu R.U määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord

Määruse peale võib KrMS § 384 lg 2 alusel advokaadi vahendusel Tartu

Ringkonnakohtu kaudu esitada määruskaebuse Riigikohtule kümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud

1. temale Tartu Maakohtu Tartu Maakohtu 18.02.2013 määrusega jäeti R.U 31.10.2011 otsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega vabastamata. R.U tunnistati süüdi Tartu Maakohtu 31.10.2011 otsusega KarS § 266 lg 2 p 1, KarS

§ 213 lg 1 järgi KarS § 64 lg 1 alusel 4 kuu vangistusega. KarS § 65 lg 2 alusel mõisteti

liitkaristus 17.08.2010 ja 23.11.2010 kohtuotsustega mõistetud karistustega ning lõplikuks karistuseks mõisteti 2 aastat 1 kuu 15 päeva vangistust. Karistuse kandmise aja algus oli 19.12.2011 ja lõpp on 03.02.2014.

Esimese astme kohtu määruse sisu

2. tingimisi ennetähtaegne vangistusest vabastamine ei ole Maakohus leidis, et R.U põhjendatud.

2.1 on kriminaalkorras karistatud 9 korda, esimene Maakohus tuvastas, et R.U

süüdimõistev kohtuotsus oli 1992. a. Sellele järgnevalt on R.U suhtes kasutatud

erinevaid meetmeid – rahalisi karistusi, tingimisi vangistusi, sealhulgas koos

- 2 -

kriminaalhooldusega, ning ka reaalseid vangistusi, kuid siiski on R.U jätkanud vabaduses viibides uute kuritegude toimepanemist. 2.2 on varasemalt ka tingimisi ennetähtaegselt vangistuse kandmiselt vabastatud, R.U

kuid soovitud efekti see ei avaldanud, kuna R.U ei suutnud kriminaalhooldusega

kaasnevaid nõudeid täita ja kandmata karistus pöörati R.U suhtes uuesti täitmisele.

Tähtaegselt vangistuse kandmiselt vabanemise järgselt jätkas R.U uute kuritegude

toimepanemist, milliste eest teda karistati tingmisi katseajaga koos kriminaalhooldusega.

Olles aga tingimisi katseajal kriminaalhooldusel, jätkas R.U uute kuritegude

toimepanemist, milliste eest ta käesolevat vangistust kannab. Kohtuistungil avaldas

R.U, et kuritegude jätkumise põhjuseks on olnud alkohol ja sõbrad. Seega, lähtudes

sealhulgas ka R.U varasemast elukäigust, ei pidanud maakohus põhjendatuks R.U tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastada.

2.3 osalenud sotsiaalprogrammides Maakohus arvestas, et vangistuses olles on R.U

„Usk ja teadmine“ ja „Viha juhtimine“ ning töötanud majandusabitöödel. R.U on distsiplinaarkorras karistatud 1 kord. 2.4 võimalik Maakohus märkis, et kuni vangistusest tähtaegse vabanemiseni on R.U tegeleda endas positiivsete käitumisjoonte kinnistamisega, et vabadusse naastes oleksid uue

kuriteo toimepanemise riskid väiksemad. Olukorras, kus varasemad kriminaalhooldused on jäänud soovitud tulemusteta ja osutunud R.U suhtes mittekohaseks meetmeks, ei piisa

R.U ennetähtaegseks vangistusest vabastamiseks üksnes mõnes taasühiskonnastavas programmis osalemisest.

Määruskaebuses esitatud taotluste sisu 3. , kes taotleb maakohtu määruse Maakohtu määrusele on esitanud määruskaebuse R.U tühistamist ning tema vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist.

3.1 märgib, et tunnistab oma kuritegusid ning kahetseb nende toimepanemist. R.U R.U leiab, et tema kuriteod ei ole väga tõsised. R.U viitab teisele isikule, kes on

seotud röövide ja psühhotroopsete ainetega, kuid kellele anti võimalus tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabaneda. R.U leiab, et tegemist on ebaõiglase olukorraga. 3.2 väidab, et on aru saanud, et peab oma eluviisi muutma ning tahab loobuda oma R.U

kuritegelikust eluviisist. Seda näitab asjaolu, et ta on vangistuses olles osa võtnud sotsiaalprogrammidest ning majandusabitöödest. Ta on 38 aastat vana ning soovib saavutada

elus teatud eesmärgid. Ta soovib tõestada oma emale, et ta on muutunud. R.U on vajadusel nõus vabanema tingimisi ennetähtaegselt ka elektroonilise valve alla.

Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

4. Ringkonnakohus, tutvunud maakohtu määruse ja määruskaebusega, nõustub maakohtu põhjendustega ja leiab samuti, et R.U vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole põhjendatud. 4.1 puhul õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg-s 3 sätestatud Maakohus on R.U

asjaolusid. Maakohtu sellekohased põhistused on veenvad ja ringkonnakohus nõustub nendega. Täiendavalt märgib ringkonnakohus järgnevat.

KarS § 76 lg 3 kohaselt arvestab kohus isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning

käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

4.2 on Positiivseks saab ringkonnakohtu hinnangul lugeda asjaolusid, et R.U

vangistuses läbinud sotsiaalprogramme, osalenud majandusabitöödel ning pidanud vestlusi

- 3 - alkoholi tarvitamisest loobumise teemadel. Samas tuleb KarS § 76 lg-s 3 toodud asjaolusid hinnata kogumis, mistõttu ringkonnakohus leiab, et R.U varasem elukäik ei võimalda teda vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. 4.3 on oma käitumise ja suhtumisega näidanud, Ringkonnakohus on seisukohal, et R.U

et tema suhtes rakendatud karistused ei ole täitnud oma eesmärki. Teda on 9 korda

kriminaalkorras karistatud. Vanglakaristust kannab ta kolmandat korda. Karistusregistrist

nähtuvalt on R.U toime pannud varavastaseid kuritegusid – teda on muuhulgas

karistatud omavolilise sissetungi, arvutikelmuse, kelmuse, varguse ning asja omavolilise

kasutamise eest. Kuigi R.U märgib määruskaebuses, et tegemist ei ole raskete

kuritegudega ning ta on toime pannud valdavalt II astme kuritegusid, märgib kohtukolleegium, et sellele vaatamata iseloomustab R.U suutmatus õigusrikkumistest hoiduda ning õiguskaitseasutustel ei ole õnnestunud teda mõjutada seadusekuulekalt elama.

R.U on karistatud eriliigiliste karistustega – rahaliste karistustega, tingimisi

vangistusega katseaja kohaldamisega, korduvalt reaalse vangistusega –, kuid R.U on

jätkanud kuritegude toimepanemist. Sellest järeldab ringkonnakohus, et R.U-le

eelnevalt mõistetud karistused ei ole täitnud oma eesmärki – motiveerinud teda kuritegude toimepanemisest hoiduma.

4.4 Kohtukolleegium on seisukohal, et tingimisi ennetähtaegse vangistusest vabastamise

puhul on oluline kohtu siseveendumuse kujunemine, et süüdimõistetu suhtes on võimalik

tulemuslikult kohaldada kriminaalhooldust ja katseaega. Arvestades R.U varasemat

elukäiku ringkonnakohtul sellist veendumust ei teki. Nimelt vabastati R.U Tartu

Maakohtu 30.06.2006 määrusega talle Põlva Maakohtu 16.10.2003 otsusega mõistetud vangistusest tingimisi enne tähtaega. Sellele vaatamata pöörati karistus uuesti täitmisele Tartu

Maakohtu 03.05.2007 määrusega, kuna R.U ei täitnud kriminaalhooldusel olles

käitumiskontrollinõudeid ning rikkus keeldu mitte tarvitada alkoholi ja mitte suhelda

kriminaalkorras karistatud isikutega. Samuti on R.U-le mõistetud karistuseks

vangistust, mis on jäetud täitmisele pööramata tingimusega, et R.U ei pane katseajal

toime uusi kuritegusid ning järgib talle kehtestatud kohustusi. Siiski ei suutnud R.U

läbida katseaega positiivselt ning pani katseajal toime uusi kuritegusid. Sellest järeldab

ringkonnakohus, et R.U-le on juba korduvalt antud võimalusi kanda oma karistusi

vabaduses ning käituda seadusekuulekalt, kuid ta on suhtunud talle antud võimalustesse

hoolimatult. Kuigi määruskaebuse kohaselt on R.U motiveeritud elama

seadusekuulekalt, ei teki kohtukolleegiumil veendumust, et seekord suudab R.U

tingimisi ennetähtaegsel vangistusest vabastamisel hoiduda õigusrikkumistest ning läbida tulemuslikult kriminaalhoolduse.

4.5 Ringkonnakohus rõhutab, et kuigi seadus võimaldab süüdimõistetuid ennetähtaegselt karistuse kandmisest vabastada, ei ole tegemist olukorraga, kus isiku võiks vabastamata jätta üksnes erandlikel juhtudel. Vastupidi, karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Käesoleval ajal ei esine ringkonnakohtu

hinnangul selliseid erandlikke asjaolusid, mis võimaldaksid R.U vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. 4.6 Eelnevast lähtuvalt jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.

Paavo Randma Mati Kartau Tiit Lõhmus