1-11-3040/69 · Tartu Ringkonnakohus

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 11. märts 2013, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-11-3040 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja) 28. jaanuari 2013 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Süüdimõistetu I.V kaitsja vandeadvokaat Kaarel Kaisi määruskaebus

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS §-st 390, § 337 lg 1 p-st 4 ja §-st 424 ringkonnakohus määras:

1. tühistada Viru Maakohtu 28. jaanuari 2013 määrus täies ulatuses;

2. I.V tasuda temalt Viru Maakohtu 21.12.2012 otsusega välja mõistetud

rahaline karistus 11 268 eurot osade kaupa kuue kuu jooksul, tasudes: XXX eurot hiljemalt 31.03.2013, XXX eurot hiljemalt 30.04.2013, XXX eurot hiljemalt 31.05.2013, XXX eurot hiljemalt 30.06.2013, XXX eurot hiljemalt 31.07.2013, 1268 eurot hiljemalt 31.08.2013;

3. rahuldada süüdimõistetu I.V kaitsja vandeadvokaat Kaarel Kaisi

määruskaebus.

Edasikaebamise kord

KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu

Ringkonnakohtule kümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. süüdi KarS § 300¹ lg

Viru Maakohtu 21.12.2012 kohtuotsusega tunnistati I.V

1 järgi ja teda karistati rahalise karistusega 100 päevamäära, s.o 11 268 eurot. Kohtuotsus jõustus 08.01.2013.

2. kaitsja vandeadvokaat Kaarel Kais esitas 23.01.2012 maakohtule taotluse,

I.V

milles palub võimaldada I.V-le Viru Maakohtu 21.12.2012 kohtuotsusega mõistetud rahalise karistuse 11 268 eurot tasumist osade kaupa kuue kuu jooksul.

2

Taotluse kohaselt ei ole I.V majanduslikult võimalik tasuda korraga talle rahalise

karistusena mõistetud summat 11 268 eurot, mistõttu ta palub võimaldada talle mõistetud

rahalise karistuse tasumist osade kaupa kuue kuu jooksul. Mõjuvaks põhjuseks rahalise karistuse osade kaupa täitmiseks on eelkõige rahalise karistuse suurus võrrelduna I.V sissetulekutega käesoleval ajal. Päevamäära suurus, mille alusel rahalise karistuse summa on

arvutatud, on seaduse kohaselt leitud I.V 2009. aasta sissetulekutest lähtuvalt. Käesoleval ajal ei ole I.V sissetulekud ligilähedaseltki sama suured. I.V töötab XXX juhatuse liikme ametikohal, kus talle igakuiselt väljamakstav tasu on XXX eurot. Samas tuleks arvestada, et I.V peab üleval alaealiste lastega peret.

3. kaitsja taotlus rahuldamata. Oma Viru Maakohtu 28.01.2013 määrusega jäeti I.V seisukohta põhjendas maakohus järgmiselt.

3.1 XXX juhatuse liikme ametikohal, kus tema igakuine

Taotluse kohaselt töötab I.V

töötasu on XXX eurot. Äriregistri teabesüsteemi väljavõttest nähtuvalt on I.V lisaks XXX AS asutaja ja nõukogu liige, OÜ XXX juhatuse liigeXXX OÜ osanik, AS XXX liige,

XXX juhatuse liige, OÜ XXX Arenduskeskuse juhatuse liige, MTÜ XXX juhatuse liige,

MTÜ XXX juhatuse liige, XXX Liidu juhatuse liige, MTÜ XXX juhatuse liige ja MTÜ XXX juhatuse liige. Kohus märkis, et mitte kõik loetletud äriühingutest ei too kasumit, samas aga on nende hulgas majandustegevuses mõõdukalt edukalt tegutsevaid ettevõtteid. Näiteks

AS XXX on kasumis tegutsev äriühing, mille aktsionär on I.V osalusega 145 000 krooni. Kinnistusraamatu väljavõtte kohaselt on I.V kantud kinnistusraamatusse kahe kinnisasja kaasomanikuna ja ühe kinnisasja ainuomanikuna. Näiteks on I.V omandis ¼ 29,9 ha suurusest põllumajandus- ja metsamajandusmaast.

3.2 majanduslikku olukorda tervikuna, leidis maakohus, et puuduvad

Hinnates I.V

mõjuvad põhjused taotluse rahuldamiseks. Äriregistri teabesüsteemi väljavõtte kohaselt on I.V mitmete äriühingute juhatuse liige, mis teenivad kasumit. Tähelepanuta ei saa jätta

ka seda, et I.V on ühe kinnisvara ainuomanik ja kaks kinnisvara on kaasomandis.

Maakohtu hinnangul ei esine sellist takistust, mille tõttu oleks I.V kas objektiivselt

võimatu või ebamõistlikult koormav kohtuotsusega mõistetud rahalist karistust tasuda.

Kohtule esitatud materjalide ja kohtu poolt tehtud päringute kohaselt saab I.V

majanduslikku olukorda pidada heaks ja stabiilseks, mis kindlasti võimaldab tal riigi ees rahalise kohustuse täitmist.

4. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse süüdimõistetu kaitsja, taotledes määruse tühistamist ja uue määruse tegemist, millega võimaldada I.V tasuda rahaline karistus 11 268 eurot osade kaupa kuue kuu jooksul.

4.1 Kaitsja ei nõustu maakohtu seisukohaga, et rahalise karistuse võimaliku ebamõistliku koormavuse välistab asjaolu, et karistatud isikule kuulub kinnisvara ja ta kuulub juriidiliste

isikute juhtorganitesse ning omab äriühingutes osalust. Kaitsja toob välja, et XXX AS

nõukogu liikme koht ei ole tasustatav ning dividende pole see äriühing oma aktsionäridele

kunagi maksnud. Seega ei saa I.V sellest äriühingust mistahes tulu. I.V-le

kuuluvad AS-i XXX aktsiad on küll printsiibis võõrandatavad, ent nende tegelik realiseerimine oleks väga keeruline, kuna kaasaktsionärid I.V-le kuuluvaid aktsiaid osta ei soovi, kolmandatel isikutel oleks aga vaevalt huvi asuda väikeaktsionäri rolli äriühingus, kus nad teisi aktsionäre ei tunne. Isegi, kui I.V-le kuuluvatele aktsiatele õnnestuks ostja leida, oleks aktsiate müügihind kindlasti oluliselt väiksem nende nominaalväärtusest.

4.2 on tõesti OÜ XXX juhatuse liige, kuid ei saa sellest äriühingust juhatuse

I.V

liikme tasu. OÜ XXX juhatuse liikme ametikoht tuleneb ainuüksi kokkuleppest, mille kohaselt MTÜ XXX , kes on OÜ XXX ainuosanik, juhatuse liikmed on samaaegselt ka OÜ

3

XXX juhatuse liikmed. Selle kohta, et I.V saab igakuist juhatuse liikme tasu XXX

(summas XXX eurot) on kaitsja esitanud kohtule tõendi koos oma esialgse 23.01.2013

esitatud taotlusega. Sarnaselt OÜ-ga XXX on ka OÜ XXX Arenduskeskus juhatuse liikme positsioon seotud XXX juhatuse liikmeks olemisega, kuivõrd ka selle äriühingu ainuosanik on MTÜ XXX . Juhatuse liikme tasu I.V OÜ-st XXX Arenduskeskus ei saa.

4.3 I.V on tõesti XXX OÜ osanik. Samas pole nimetatud äriühing juba aastaid reaalse majandustegevusega tegelenud, mis on tuvastatav avalike registriandmete põhjal. I.V ei saa nimetatud äriühingust mistahes tulu ja talle kuuluval osal puudub väärtus. AS-ist XXX , kus I.V on nõukogu liige, saab ta nõukogu liikme tasu XXX eurot kuus (neto). MTÜ XXX juhatuse liikme staatus on seotud Rakvere linnapea ametikohaga. Kuivõrd tänaseks I.V Rakvere linnapea ei ole, on ta ka MTÜ XXX juhatuse liikme kohalt tagasi kutsutud,

kahetsusväärselt on jäänud tegemata vastav muudatus mittetulundusühingute ja sihtasutuste registris. Samas ei saanud I.V ka MTÜ XXX juhatuse liikmena mistahes tasu.

4.4 küll juhatuse liige, ent taas on tegemist mittetasustatava

MTÜ-s XXX on I.V

ametikohaga. Samuti väärib märkimist, et nimetatud mittetulundusühing ei ole tegutsenud juba aastaid. XXX Liidu juhatuse liikme ametikoht ei ole tasustatav, samuti ei ole nimetatud

ühing aktiivselt tegutsev. MTÜ XXX , kus I.V on juhatuse liige, ei ole aastaid tegutsenud ja juhatuse liikme ametikoht ei ole seal tasustatav. Täpselt sama kehtib MTÜ XXX kohta. Seega on I.V äriregistri ning mittetulundusühingute ja sihtasutuste registri järgi tõesti mitmete juriidiliste isikutega seotud, kuid enamikust neist ei saa ta üldse mingit tulu, mistõttu ei saa tema seotusest juriidiliste isikutega järeldada, et tal on piisav sissetulek korraga 11 268 euro tasumiseks.

4.5 kuuluvate kinnisasjadega seoses märgib kaitsja, et I.V-le kuuluv I.V-le korteriomand Rakveres (XXX ), mis on I.V ja tema pere koduks, on koormatud kahe hüpoteegiga kogusummas XXX krooni ehk XXX eurot. Hüpoteegid tagavad I.V ja AS

SEB Pank vahel sõlmitud laenulepingust nr XXX ja selle lisakokkulepetest tulenevaid kohustusi. Laenulepingu alusel maksab I.V igas kuus AS-ile SEB Pank 408 eurot. Kuna

nimetatud kinnisasi kuulus I.V ja ta endise abikaasa ühisvara hulka, on I.V-le ühisvara jagamisel pandud kohustus tasuda korteriomandi müügi korral pool müügist saadud rahast oma eksabikaasale. Antud asjaoludel on Rakveres XXX asuva korteriomandiga seotud kohustused samas suurusjärgus kui rahasumma, mille I.V selle müügi korral saaks, kuna hüpoteekide kustutamiseks tuleks ennetähtaegselt tagastada AS-ilt SEB Pank võetud laenud ning eksabikaasale tuleks tasuda pool müügihinnast. Ka ei oleks mõistlik ja tema pere suhtes õiglane, kui I.V-le määratud rahalise karistuse täitmiseks tuleks müüa I.V ja tema pere kodu.

4.6 kuuluv mõtteline osa Tallinnas XXX asuvast kinnistust on samuti

I.V-le

koormatud hüpoteegiga summas XXX eurot. Nimetatud asjaolu on tuvastatav avalikest kinnistusregistri andmetest. Hüpoteek tagab laenu tagasimaksmise kohustust, mis tuleneb №rdea Bank Finland Plc Eesti filiaali ja I.V vahel sõlmitud laenulepingust nr XXX ,

mille alusel I.V tasub praegu igakuiselt pangale 268 eurot. Nähtuvalt viidatud laenulepingust on see sõlmitud 16.11.2012 ja selle alusel väljastati I.V-le laenusummana XXX eurot, mis läks aga tervikuna varasemate laenulepingute refinantseerimiseks. Juhul kui I.V-le kuuluv kaasomandiosa praegu müüdaks, tuleks kogu müügist saadav raha maksta

laenuandjast pangale, et kustutada kaasomandiosa koormav hüpoteek. Samuti on üldteada asjaolu, et kaasomandis oleva kinnisasja mõttelist osa kolmandale isikule müüa on üldjuhul

väga keeruline, kuna ükski mõistlik isik ei taha saada kinnisasja kaasomanikuks koos talle võõra isikuga. Igal juhul vähendab kaasomand omandivormina kinnisasja ja seega ka iga selle mõttelise osa väärtust.

4

4.7 Pärandvarana saadud põllumajandus- ja metsamajandusmaa XXX vallas, millest I.V-le kuulub kaasomandina ¼ mõttelist osa, on küll hüpoteekidega koormamata, kuid seda mõttelist osa müüa oleks peaaegu võimatu, kuna taolise kaasomandis oleva mõttelise osa vastu puudub turul nõudlus. I.V tädil, kes on 80-aastane, ja vennal, kes on sama kinnistu teised kaasomanikud, ei ole vahendeid I.V-lt tema osa ostmiseks. Seega ei ole I.V tegelikkuses vara, mida oleks võimalik kiiresti võõrandada selliselt, et pärast seda koormavate kohustuste tasumist jääks müügist raha üle.

4.8 saab lisaks juba nimetatud tasudele (XXX juhatuse liikmena XXX eurot kuus,

I.V AS-i XXX liikmena XXX eurot kuus) tasu ainult SA-st XXX , kus ta töötab koolitusjuhina brutopalgaga XXX eurot. Seega on kogu tema igakuine tulu pärast maksude mahaarvamist

vähem kui XXX eurot. Arvestades igakuiseid laenukohustusi (408 eurot AS-ile SEB Pank, 268 eurot №rdea Bank Finland Plc Eesti filiaalile) ja tema kohustusi oma ülalpeetavate ees, on ilmselge, et säästude puudumisel ei ole I.V sellisest sissetulekust võimalik riigile

korraga tasuda 11 268 eurot. Lisaks nähtub Maksu- ja Tolliameti andmetest, et I.V kannab arvestatavaid koolituskulusid, tasudes oma tütre D.J. õppemaksu.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

5. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus ei ole seaduslik ega põhjendatud ning

kuulub seetõttu täies ulatuses tühistamisele. Oma seisukohta põhjendab kohtukolleegium järgnevalt.

6. KrMS § 424 annab täitmiskohtunikule võimaluse süüdimõistetu taotlusel pikendada või

ajatada kuni ühe aasta võrra rahalise karistuse tervikuna või ositi tasumise tähtaega või

määrata selle tasumise kindlaksmääratud tähtaegadel osade kaupa. Taotluse rahuldamiseks

peavad esinema mõjuvad põhjused. Riigikohtu praktikas on asutud seisukohale, et mõjuva

põhjusena, mis takistab kriminaalasjas kohtu määratud tähtajaks rahaliste sissenõuete

tasumist, tuleb käsitada sellist takistust, mille tõttu on isikul kas objektiivselt võimatu või ebamõistlikult koormav kohtu määratud rahalisi kohustusi tähtaegselt täita (vt RKKKm 3-1-1- 2-12 ja 3-1-1-57-12). Erinevalt maakohtust on ringkonnakohus seisukohal, et ehkki I.V

poolt temale Viru Maakohtu 21.12.2012 kohtuotsusega mõistetud rahalise karistuse 11 268

euro tasumine ei ole objektiivselt võimatu, on see siiski ebamõistlikult koormav. Seega on

kohtukolleegiumi hinnangul olemas mõjuv põhjus I.V taotluse võimaldada rahalise karistuse tasumist kindlaksmääratud tähtaegadel osade kaupa rahuldamiseks.

7. Oma taotlust rahalise karistuse ositi tasumiseks on I.V põhjendanud rahalise karistuse suurusega võrrelduna tema sissetulekutega käesoleval ajal. I.V väidab, et tema

sissetulek ei võimalda tal tasuda korraga talle rahalise karistusena mõistetud summat, s.o

11 268 eurot. Ringkonnakohus leiab, ei üksnes nimetatud asjaolu ei ole iseenesest rahalise

karistuse ositi tasumise võimaldamise aluseks. Nii on Riigikohus selgitanud, et hinnates KrMS § 424 järgi mõjuva põhjuse olemasolu, tuleb arvesse võtta isiku varanduslikku seisu

tervikuna. Seega olukorras, kus isikul on muud vara, mille arvelt tal on võimalik rahalist

karistust tasuda, ei anna ainuüksi sissetulekute vähesus alust rahalise karistuse ositi

tasumiseks. Samas leiab ringkonnakohus, et juhul, kui isikul on küll muud vara, mille

võõrandamine võimaldaks tal rahalist karistust tasuda, kuid selle vara realiseerimine on

raskendatud või ebamõistlik, võib KrMS § 424 kohaldamine ja rahalise karistuse ositi tasumise võimaldamine olla põhjendatud.

8. Antud juhul ongi ringkonnakohtu hinnangul tegemist eelkirjeldatud juhtumiga – maakohus on iseenesest põhjendatult leidnud, et I.V majanduslik olukord tervikuna on hea ja võimaldab tal oma kohustust riigi ees täita, kuid kohus ei ole hinnanud, kas I.V oleks reaalselt võimalik oma vara võõrandada. Samuti ei ole maakohus arvestanud, et ehkki

5

I.V on seotud mitmete äriühingutega, ei tähenda see veel, et ta neist ka reaalset tulu teeniks.

8.1 enamikust temaga seotud äri- Kaitsja määruskaebusest nähtub, et tegelikkuses I.V ja mittetulundusühingutest tulu ei saa ning seega ei mõjuta seotus juriidiliste isikutega tema

võimet rahalist karistust tasuda. Nii ei ole XXX AS nõukogu liikme koht tasustatav ning dividende pole see äriühing oma aktsionäridele kunagi maksnud. I.V-le kuuluvad AS-i XXX aktsiad on küll printsiibis võõrandatavad, ent nende tegelik realiseerimine oleks väga keeruline ning aktsiate müügihind oleks kindlasti oluliselt väiksem nende nominaalväärtusest. I.V on küll OÜ XXX ja OÜ XXX Arenduskeskus juhatuse liige, kuid ei saa nendest

äriühingutest juhatuse liikme tasu. XXX OÜ, mille osanik I.V on, pole juba aastaid

reaalse majandustegevusega tegelenud ning seega ei saa I.V nimetatud äriühingust mistahes tulu ja talle kuuluval osal puudub väärtus. MTÜ-s XXX on I.V küll juhatuse

liige, ent taas on tegemist mittetasustatava ametikohaga. XXX Liidu juhatuse liikme ametikoht ei ole tasustatav, samuti ei ole nimetatud ühing aktiivselt tegutsev. MTÜ XXX , kus

I.V on juhatuse liige, ei ole aastaid tegutsenud ja juhatuse liikme ametikoht ei ole tasustatav. Täpselt sama kehtib MTÜ XXX kohta.

8.2 kinnisvara olemasolu Ringkonnakohus leiab, et antud juhul ei välista ka I.V

KrMS § 424 kohaldamist ja rahalise karistuse ositi tasumise võimaldamist. Võttes arvesse

määruskaebuses esile toodud asjaolusid leiab ringkonnakohus, et kinnisvara võõrandamine

oleks ebamõistlikult koormav ning ostja leidmine seotud ülemääraste pingutustega.

Kinnistusraamatu andmetel kuulub I.V-le korteriomand Rakveres XXX tänaval, 8/10

mõttelist osa Tallinnas XXX asuvast kinnistust ning ¼ mõttelist osa XXX vallas asuvast põllumajandus- ja metsamajandusmaast. Nii korteriomand kui ka Tallinnas asuv kinnistu on koormatud hüpoteekidega (neist esimene kogusummas XXX eurot ja teine XXX eurot), mis

tagavad I.V laenulepingutest tulenevaid kohustusi. Kinnisasjade müügi korral tuleks

müügist saadud raha arvel esmalt täita laenulepingutest tulenevad kohustused ning alles seejärel saaks järelejäävast summast tasuda I.V-le mõistetud rahalist karistust. Arvestada tuleb sedagi, et XXX tänaval asuva korteri müügist saadavast summast pool tuleb I.V tasuda oma endisele abikaasale, kuna korteriomand kuulus nende ühisvara hulka. Kohus

nõustub kaitsja määruskaebuses märgituga, mille kohaselt on kaasomandis oleva kinnisasja

mõttelise osa võõrandamine kolmandatele isikutele raskendatud, kuna üldjuhul ei soovita

saada kaasomanikuks koos ostjale tundmatute isikutega. Senistel kaasomanikel – I.V tädil ja vennal – ei olevat aga vahendeid, et I.V kaasomandi osa osta. Eeltoodud asjaoludel on esmalt kaheldav, kas I.V üldse õnnestuks kaasomandis olevaid kinnistuid võõrandada või teha seda mõistliku aja jooksul. Rakveres asuva korteri puhul ei ole aga teada,

kui palju jääks müügist saadavast summast järgi pärast hüpoteekidega tagatud laenulepingutest tulenevate kohustuste täitmist ja I.V endisele abikaasale tema osa tasumist. Samuti leiab ringkonnakohus, et kuivõrd XXX tänava korteri puhul on tegemist I.V

ja tema pere koduga, peaks selle võõrandamine rahalise karistuse tasumiseks jääma viimaseks variandiks.

9. on seotud mitmete juriidiliste isikutega, moodustub tema Seega, ehkki I.V

igakuine sissetulek XXX juhatuse liikme tasust XXX eurot, AS XXX liikme tasust XXX eurot ja SA-st XXX e koolitusjuhi töötasust XXX eurot. Nimetatud tasudest tuleb maha arvata

maksud ning I.Vaenukohustuste (kokku 676 eurot kuus) katteks kuluvad summad.

Võttes arvesse veel I.V kohustusi oma ülalpeetavate ees, nõustub ringkonnakohus kaitsja seisukohaga, et tema igakuine sissetulek ei võimalda tal rahalise karistuse 11 268 euro korraga tasumist – see oleks ebamõistlikult koormav. Seetõttu on ringkonnakohtu hinnangul

põhjendatud võimaldada I.V tasuda rahaline karistus ositi kuue kuu jooksul

kindlaksmääratud tähtaegadel. Kohtu hinnangul ei sea taotluse rahuldamine ohtu karistuse

6

eesmärgi täitmist, ent võimaldab I.V tasuda rahalist karistust, raskendamata ülemääraselt tema ja ta perekonna toimetulekut.

10.

Eelnevast lähtudes tühistab ringkonnakohus maakohtu määruse ning rahuldab I.V taotluse võimaldada tal rahalise karistuse 11 268 euro tasumist osade kaupa kuue kuu jooksul kindlaksmääratud tähtaegadel.

Aarne Sarjas Maarika Kuusk Tiit Lõhmus