4-13-714/9 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

Väärteoasi nr 4-13-714

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 25.02.2013.a, Tallinn (Liivalaia kohtumaja) Väärteoasja number 4-13-714 Kohtukoosseis Kohtunik Anne Rebane Kohtuasi

Vaidlustatud lahend SK väärteoasi LS § 242 lg 1 järgi

PPA, Liiklusbüroo liiklusjärelevalve talituse kiirmenetluse otsus 10220122334181 (2230,13,002466)

Menetlusalune isik SK(isikukood XXX) Kohtuväline menetleja Istungile ei ilmunud Asja läbivaatamise kuupäev 25.02.2013.a

Menetluse liik istungimenetlus

RESOLUTSIOON

Juhindudes VTMS § 126 lg 3; § 133 p 8, § 109-111; § 132 p 3 ja § 30 lg 1 p 1 kohus otsustas:

Tühistada Politseija piirivalveameti korrakaitseosakonna liiklusbüroo liiklusjärelevalve talituse kiirmenetluse otsus 23.01.2013.a nr 2230,13,002466 ja lõpetada väärteomenetlus otstarbekuse kaalutlusel VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib menetlusalune isik edasi kaevata Riigikohtule advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja, teatades kirjalikult kassatsiooni esitamisest Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest (25.02.2013.a) ning esitades kassatsiooni 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kättesaadav Liivalaia kohtumaja kantseleis (Tallinn, Liivalaia 24). Otsus on kättesaadav kantseleis 15 päeva möödumisel kassatsiooniteate esitamisest. Kassatsiooniteate mitteesitamise korral kohtuotsuse motiive ei koostata.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA Menetluse käik ja asjaolud

Kohtuvälise menetleja 23.01.2013 kiirmenetluse otsusega väärteoasjas nr 2230,13,002466 karistati SK rahatrahviga 100 eurot LS § 42 lg 1 nõuete rikkumise eest, mis kvalifitseeriti LS § 242 lg 1 järgi. Asjaolude kohaselt juhtis SK 23.01.2013 kell 17.49 ajal Tallinn-Võru- Luhamaa tee 42. kilomeetril mootorsõidukit, millel sõidu ajal, hea nähtavuse tingimustes põlesid udutuled koos lähituledega.

06.02.2013 saabus Harju Maakohtusse SK kaebus temale mõistetud karistuse vähendamiseks või asendamiseks hoiatusega. Kaebuse kohaselt olid teeoludeks talvine märg asfalt ning väljas oli pime, mistõttu võttis ta appi udutuled – seega ei olnud kaebuse esitaja arvates rikkumine suur. Võrreldes rikkumise tõsidusega on määratud rahatrahv kaebuse esitaja arvates ebaproportsionaalselt suur.

Kohtu põhjendused ja seisukoht

Kohus leiab, et VTMS § 133 p 8, § 132 p 3 ning § 30 lg 1 p 1 järgi tuleb väärteomenetlus lõpetada otstarbekuse kaalutlusel.

Väärteomenetluse lõpetamine VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel eeldab, et menetlusalusele isikule omistatav tegu on nii koosseisupärane, õigusvastane kui süüline, kuid tema vähese süü ja avaliku menetlushuvi puudumise tõttu otsustab menetleja väärteomenetluse siiski lõpetada (Riigikohtu lahend nr 3-1-1-50-08).

SK poolt 23.01.2013 kell 17.49 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa tee 42. kilomeetril mootorsõiduki juhtimine eesmiste udutuledega, kui põlesid ka lähituled, on tõendatud eelkõige kohtuistungil SK enda ütlustega, milles ta tunnistab rikkumist.

LS § 42 lg 1 kohaselt võivad eesmised udutuled põleda sõidu ajal koos esituledega udust või sajust põhjustatud halva nähtavuse korral.

SK kohtuistungil antud ütluste kohaselt pani ta udutuled põlema 30 km/h piirkiirusega alas teeremondi lõigul halva nähtavuse tõttu talvisel pimedal ajal, kuna eessõitvatelt autodelt pritsis märjalt teelt sodi, kuid unustas need hiljem, see on pärast selle teelõigu läbimist, uuesti välja lülitamata.

Seega rikkus SKLS §-s 42 lõikes 1 sätestatut.

Vastavalt KarS §-le 18 paneb isik teo toime hooletusest, kui ta ei tea süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema. SK oleks pidanud pärast halva nähtavuse lõppemist udutuled välja lülitama, kuid unustas. Seega pani ta rikkumise toime hooletusest.

Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad, seega vastutab SKLS § 42 lg 1 rikkumise eest.

Karistamise aluseks on isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid (KarS § 56 lg 1).

Riigikohus on ma lahendis nr 3-1-1-81-06 leidnud, et väärteomenetlus ei anna menetluse lõpetamise otstarbekuse kriteeriume, kuid need võib tuletada KrMS §-st 202. Menetluse võib lõpetada juhul, kui menetlusaluse isiku süü on väike ja kui avalik menetlushuvi ei nõua asja menetlemist. Mõlema kriteeriumi puhul on tegemist määratlemata õigusmõistetega, mille sisustamine jääb kohtu kaalutlusõiguse piiresse.

SK lülitas udutuled sisse talvisel pimedal ajal teeremondil 30 km/h piirkiirusega alal, kui tee oli märg ning sellelt pritsis sodi. SK jaoks oli sel teelõigul tegemist halva nähtavusega. Kuna edasi sõites oli endiselt pime ja nähtavus seega endiselt piiratud, unustas ta udutuled välja lülitada.

Kohus leiab ka, et udutulede põlema unustamine sellises olukorras ei ole teistele liiklejatele niivõrd häiriv, et võiks eriliselt raske liiklusohtliku olukorra põhjustada. SK on tunnistanud oma rikkumist kohtuistungil ning kiirmenetluse otsusest nähtub, et isik aitas igati kaasa menetluse läbiviimisele. Kohus leiab, et antud juhul puudub ka avalik menetlushuvi, sest rikkumine ei olnud tõsine ning süü ei ole suur.

Riigikohtu lahendi nr 3-1-1-9-07 kohaselt on KrMS §-s 202 kriminaalasja menetlejale antud õigus lõpetada menetlus otstarbekuse tõttu käsitatav kaalutlusõigusena, mille eesmärk hõlmab lisaks menetlusökonoomikale ka proportsionaalsuse põhimõttest tuleneva vajaduse välistada karistuse kohaldamine juhtudel, mil see oleks teo asjaolusid silmas pidades ilmselgelt mittemõõdukas. Seda seisukohta tuleb silmas pidada ka väärteomenetluses.

Kohus leiab, et eripreventiivsetest vajadustest lähtudes oleks SK puhul piisanud vestlusest ning tema karistamine on ebaproportsionaalne võrreldes toime pandud teoga. Eesti Vabariik on riik, kus korra vastu vähesel määral eksinud inimesi on võimalik suunata seadusekuulekalt käituma ka ilma karistamata. Seda peaksid arvestama ka politseiametnikud, kes riigi teedel korda peavad. Silmas pidades karistuse nii erikui üldpreventiivseid eesmärke ei olnud kohtu arvates isiku karistamine vältimatult vajalik. SK on avaldanud, et tal on kaks ülalpeetavat. Tema karistusregistrist nähtub vaid kolm rikkumist, kusjuures kaks neist on toime pandud üle kahe aasta tagasi. Seega ei saa väita ka seda, et kaebuse esitaja näol oleks tegemist mitteseadusekuuleka isikuga, kes pidevalt rikub liiklusseadust ning ei hooli õiguskorrast üldiselt.

Seega leiab kohus, et kohtuvälise menetleja 23.01.2013 kiirmenetluse otsus tuleb tühistada ning lõpetada väärteomenetlus otstarbekuse kaalutlusel VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel.

Anne Rebane Kohtunik