4-13-791/6 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 8. märtsil 2013 Tallinnas, Liivalaia kohtumajas Väärteoasja number 4-13-791 Kohtunik Anne Rebane Väärteoasi Vaidlustatud otsus

Kaebuse esitaja

R.B väärteoasi KarS § 218 lg 1 järgi

Politseija Piirivalveameti Põhja Prefektuuri 24.01.2013 kiirmenetluse otsus väärteoasjas nr 2316,13,000387

R.B (isikukood: XXX, elukoht: XXX; kodakondsus: Eesti Vabariigi kodanik, töökoht: puudub)

RESOLUTSIOON Juhindudes V™S §-st 120 lg 1, §-st 132 p 2 kohus otsustas:

1. Rahuldada R.B kaebus.

2. Tühistada Politseija Piirivalveameti Põhja Prefektuuri 24.01.2013 kiirmenetluse

otsus väärteoasjas nr 2316,13,000387 täies ulatuses.

3. Teha uus otsus, millega karistada R.B KarS § 218 lg 1 järgi arestiga 3

(kolm) päeva.

4. KarS § 69 lg 1, 3, alusel asendada määrata arest, s.o 3 päeva, üldkasuliku tööga 6

(kuus) tundi, mis tuleb R.B teostada hiljemalt 15. aprilliks 2013.

5. Määrata R.B üldkasuliku töö tegemise ajaks Politseija Piirivalveameti

Põhja Prefektuuri järelevalve alla.

6. Kui R.B hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, võib kohus politseiasutuse

taotluse alusel pöörata temale määratud aresti täitmisele.

Edasikaebamise kord

Kaebuse esitaja advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal

on õigus esitada kassatsioonikaebus Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul

alates päevast, mil kohtuotsus on pooltele tutvumiseks kättesaadav. Käesolev põhjendatud kohtuotsus on pooltele tutvumiseks kättesaadav alates 7. märtsist.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA Menetluse käik ja asjaolud

Politseija Piirivalveameti Põhja Prefektuuri 24.01.2013 kiirmenetluse otsusega väärteoasjas nr 2316,13,000387 karistati R.B KarS § 218 lg 1 järgi rahatrahviga 40 eurot selle eest, et tema möödus 24.09.2012 kell 14.25 Tallinna Kaubamaja AS-i kaupluse kassast, jättes tasumata sea sisefilee eest maksumusega 2,79 eurot ja sea seljatüki lõigu eest maksumusega 1,56 eurot, kokku summas 4,35 eurot.

08.02.2013 saabus Harju Maakohtusse R.B kaebus, milles kaebaja avaldas, et on pikaajaline töötu, mistõttu pole võimalik rahatrahvi tasuda. R.B leiab, et arvestades asjaolusid, oleks põhjendatud olnud määrata karistuseks arest ning asendada see üldkasuliku tööga.

Kohtu põhjendused ja seisukoht

Käesolevas asjas puuduvad väärteomenetlust välistavad asjaolud V™S § 29 järgi. Väärteomenetlus ei kuulu lõpetamisele V™S § 30 ega V™S § 133 p 9 alusel.

Vastavalt KrMS §-le 60 lõikele 2 on tõendatus kohtul tõendamise tulemusena kujunenud veendumus, et tõendamiseseme asjaolud on olemas või puuduvad. KrMS § 61 lõigete 1 ja 2 kohaselt ei ole ühelgi tõendil kindlaksmääratud jõudu. Kohus hindab tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt.

Kohus jätab arvesse võtmata R.B kiirmenetluse otsuses väärteo kohta antud ütlused

ja kahtlustatavana ülekuulamisel antud ütlused selle kohta, et ta korvi jäänud lihatüki eest

meelega maksmata ei jätnud, mis pärast Tallinna Kaubamaja Toidumaailma turvaväravaid avastati. R.B kommetest annab aimu see, et ka varasemalt on teda KarS § 218 lg 1

alusel karistatud. Tunnistaja JR ütlustest nähtub, et ta nägi videoperaatorina tööl olles liha peale toidukoti panemist, mis annab aluse kahelda R.B tahtes liha eest maksta.

Kuna KarS § 218 on viiteline koosseis, siis antud juhul tuleb kontrollida teo toimepanemist KarS § 199 järgi. KarS § 199 lg 1 kohaselt karistatakse võõra vallasasja äravõtmise eest selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil.

24.09.2012 R.B poolt Tallinna Kaubamaja AS-i kaupluse kassast ja turvaväravatest väljumine tasumata sea sisefilee ja sea seljatüki lõigu eest, on tõendatud:

kahtlustatava ülekuulamise protokolliga, millest nähtub, et 24.09.2012 Tallinna Kaubamaja

Toidumaailmas möödus R.B kassast, turvatöötaja peatas ta ning leidis tema ostukorvist ja jope taskust kaks lihatükki, mille peale kutsuti politsei;

tunnistaja JR ütlustega, mille kohaselt olles 24.09.2012 kell 14.25 paiku tööl Tallinna Kaubamajas videooperaatorina, nägi ta, kuidas Tallinna Kaubamaja Toidumaailma osakonnas

võttis üks meesterahvas, kellel oli seljas must sviiter, sinised teksapüksid, kaasas punane

kilekott, riiulist kaks pakitud lihatükki ja liikus väljapääsu poole, möödudes kassast ja turvaväravatest toidu eest maksmata;

õigusrikkuja kinnipidamise aktiga nr 177/12, mille kohaselt 24.09.2012 kell 14.25 peeti

Gonsiori 2, Viru Väljak 4 asuvas Tallinna Kaubamajas JR poolt kinni R.B ning

kinnipeetu juurest leiti sea sisefilee maksumusega 2,79 eurot ning sea seljatüki lõik maksumusega 1,56 eurot;

isiku ja asjade läbivaatuse protokolliga, millest nähtub, et 24.09.2012 on Põhja Prefektuuri poolt teostatud R.B läbivaatus, mille käigus leiti temal must kampsun ja sinised

teksapüksid; JR ütlused R.B väljanägemise kohta on kooskõlas isiku ja asjade läbivaatuse protokollis märgituga;

Kaupluses olev kaup oli kaupluseomaniku valduses, seega olid lihatükid R.B jaoks võõrad vallasasjad.

Kauba väärtus oli kokku 4,35 eurot, seega on tegemist väheväärtusliku asjaga KarS § 218

mõttes. KarS § 218 lg 2 kohaselt loetakse väheväärtuslikuks asjaks või väheoluliseks

varaliseks õiguseks asja või õigust, mille rahaline väärtus ei ületa kahtekümmend

miinimumpäevamäära või mille kahjustamisel käesoleva seadustiku §-des 203, 204 ja 206

sätestatud juhtudel ei põhjustatud olulist kahju. KarS § 44 lg 2 kohaselt on miinimumpäevamäära suurus 3,20 eurot.

R.B poolt turvaväravatest ostmata kaubaga läbiminekuga murdis ta

kaupluseomaniku senise valduse ning kehtestas uue ilma senise valdaja nõusolekuta, mida

tõendab väärteomenetluse alustamise teatis. Sellest nähtub, et Tallinna Kaubamaja AS on

teinud politseile avalduse R.B teo kohta – seega ei olnud omaniku nõusolekut kauba võtmiseks. Riigikohus oma otsuses nr 3-1-1-71-01 leidnud, et vargus on lõpule viidud (valduse üleminek toimunud) valdaja kontrolli all olevast ruumist (nt kauplusest) väljumisega,

selvekaupluses turvavärava kaudu müügisaalist väljumisega. Enne seda on isikul võimalus kuriteost vabatahtlikult loobuda. R.B ei loobunud lihadest, vaid ta peeti kinni pärast turvaväravatest väljumist ja need võeti temalt ära.

Seega on täidetud KarS-i §-s 199 lõikes 1 sätestatud teo objektiivne koosseis.

R.B teadis, et lihatükid olid tema jaoks võõrad vallasasjad. Kuna ta plaanis lihad

enda kasuks realiseerida nende eest maksmata, oli R.B liha ebaseadusliku omastamise suhtes kavatsetus.

Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad.

Karistusregistri väljavõttest ja Põhja Prefektuuri kriminaalmenetluse lõpetamise määrusest

nähtub, et viimati on R.B karistatud KarS § 218 lg 1 alusel Põhja Prefektuuri 12.04.2012 otsusega pisivarguse eest.

Karistamise aluseks on isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja

raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid (KarS § 56 lg 1).

Vastavalt KarS §-le 218 karistatakse rahatrahviga kuni kolmsada trahviühikut või arestiga.

R.B on ka varem karistatud KarS § 218 alusel, kuid rahatrahviga, ning isik on

jätkanud uute süütegude toimepanemist. R.B on nõus nii aresti kohaldamisega kui ka üldkasuliku töö tegemisega.

Väärteoasja materjalidest nähtub, et sea sisefilee ja sea seljatüki lõik võeti tagasi kaubamaja poolt, tsiviilhagi ei esitatud.

Kohtuväline menetleja on KarS § 57 lg 3 järgi kergendava asjaoluna märkinud puhtsüdamliku

kahetsuse, kuna R.B on kiirmenetluse otsuses toime pandud väärteo kohta märkinud, et kahetseb.

Raskendavad asjaolud KarS § 58 järgi puuduvad.

Arvestades R.B majanduslikku olukorda ja võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid, leiab kohus, et R.B tuleb karistada arestiga 3 päeva ning R.B kaebus tuleb rahuldada, kuna on ilmne ka see, et ta ei suuda kanda rahalist karistust. Kohtuväline menetleja ei ole aresti kohaldamise vastu ja on seda avaldanud oma kirjalikus vastuses kohtule.

KarS § 69 1 kohaselt võib kohus aresti mõistes asendada selle üldkasuliku tööga. Ühele

päevale arestile või vangistusele vastab kaks tundi üldkasulikku tööd. Seega tuleb R.B teha üldkasulikku tööd 6 tundi.

KarS § 69 lg 2 kohaselt peab üldkasulik töö olema tehtud hiljemalt 15. aprilliks 2013.

Kui süüdlane või süüdimõistetu hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, süüdimõistetu ei järgi

kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus politseiasutuse taotluse või kriminaalhooldusametniku ettekande alusel pöörata süüdlasele või süüdimõistetule mõistetud aresti või vangistuse täitmisele (KarS § 69 lg 6).

Anne Rebane Kohtunik