4-12-6629/7 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

22.veebruaril 2013 Harju Maakohtu kohtunik Liina Pohlak sekretäri Thea Tikenberg Tõlk Ilja Malštšukov juuresolekul Kohtuvälise menetleja Maksuja Tolliamet esindaja Andres Kudrjavtsev kaebuse esitanud isik I.Z Isikukood xxx Elukoht: XXX Esindaja Tanel Mällas

arutas avalikul kohtuistungil 24.01.2013 ja 15.02.2013 I.Z kaebust Maksuja

Tolliameti juriidilise osakonna väärteomenetluse talituse vaneminspektor Andres Kudrjavtsev 23.11.2012 otsuse väärteoasjas nr 930012001068/16 tühistamiseks.

Maksuja Tolliameti juriidilise osakonna väärteomenetluse talituse vaneminspektor Andres Kudrjavtsev 23.11.2012 otsuse väärteoasjas nr 930012001068/16 kohaselt I.Z OÜ

GI juhatuse liikmena kasutades fiktiivseid arveid deklareeris maksuhaldurile esitatud 2011.a

detsembrikuu käibemaksudeklaratsioonis teadvalt valeandmeid (sisendkäibemaks summas 18 950 eurot) tagastusnõude suurendamise eesmärgil. Maksudeklaratsioon oli esitatud 20.01.2012.a. Teo toimepanemise koht on Maksuja Tolliameti Põhja maksuja tollikeskus (Endla 8, Tallinn) Väärteomenetluse ja maksumenetluse käigus kogutud tõendite kohaselt ei ole sõiduautode müüki Prantsusmaa äriühingule SAS BA toimunud ja seega on OÜ GI alusetult deklareerinud 2011.a detsembrikuus 0% määraga käivet summas 101 310 eurot. Käibemaksuseaduse (edaspidi KMS) § 4 lg 1 p 1 kohaselt tekib käive kauba võõrandamisest ja teenuse osutamisest ettevõtluse käigus. KMS § 7 lg 1 kohaselt on kauba

ühendusesisene käive kauba võõrandamine teise liikmesriigi maksukohustuslasele või

piiratud maksukohustuslasele koos selle toimetamisega Eestist teise liikmesriiki, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhtudel.

KMS § 15 lg 3 p 2 kohaselt on käibemaksumäär null protsenti järgmiste kaupade

maksustatavast väärtusest: kaup, mille võõrandamist ja teise liikmesriiki toimetamist või ilma võõrandamata teise liikmesriiki toimetamist käsitatakse kauba ühendusesisese käibena.

Kuna kontrolli käigus ei leidnud kinnitust sõidukite müük ja toimetamine teise liikmesriigi

maksukohustuslasele, kuulub OÜ GI 0% määraga käive vähendamisele 2011.a detsembrikuus 101 310 euro võrra.

OÜ GI on küll müünud suhkrut OÜ-le O , kuid mitte OÜ-lt M soetatud suhkrut. Seega on OÜ

GI soetanud suhkru tundmatult kolmandalt isikult, kelle kohta ei saa eeldada, et ta on

käibemaksukohustuslane, mistõttu puudub OÜ-l GI suhkru soetuse kohta raamatupidamise

algdokument, mille alusel tekkis käibemaksu mahaarvamuse õigus 2011.a detsembrikuus

summas 3 552 eurot. Sisendkäibemaksu mahaarvamise juures on oluline just ostutehingu

vastamine sisendkäibemaksu mahaarvamise eeldustele. Eeltoodud asjaoludest nähtub, et kuna OÜ M suhkru müügiarve oli fiktiivne ja suhkur pärineb tundmatult kolmandalt isikult, siis ei olnud OÜ-l GI õigust sisendkäibemaksu maha arvata.

Väärteoasi nr. 4-12-6629

2

KMS § 24 kohaselt peab maksukohustuslane registreerimise päevast alates täitma

maksukohustuslase kohustusi, sealhulgas lisama võõrandatava kauba või osutatava teenuse

maksustatavale väärtusele käibemaksu, arvutama tasumisele kuuluva käibemaksusumma nimetatud seaduse §-s 29 sätestatud korras ning tasuma käibemaksu §-s 38 sätestatud korras.

KMS § 29 lg 1 kohaselt on maksukohustuslase poolt tasumisele kuuluv käibemaksusumma maksustamisperioodil käibemaksuseaduse § 3 lõikes 4 nimetatud tehingutelt või toimingutelt arvestatud käibemaks, millest on maha arvatud maksustatava käibe tarbeks, samuti ettevõtlusega seotud käibemaksuseaduse § 4 lõikes 2 nimetatud tehingute või toimingute, välja

arvatud maksuvaba käibena käsitletavad tehingud (§ 16), tarbeks kasutatava kauba või teenuse sama maksustamisperioodi sisendkäibemaks. KMS § 29 lg 3 p 1 alusel on sisendkäibemaks maksukohustuslase poolt teiselt maksukohustuslaselt soetatud või saadud kauba või teenuse eest tasumisele kuuluv käibemaks. KMS § 31 lg 1 sätestab, et teiselt maksukohustuslaselt kauba soetamise või teenuse saamise

korral arvatakse sisendkäibemaks maha sama seaduse §-s 37 sätestatud nõuete kohase arve alusel.

01.06.2012.a esitas OÜ GI 2011.a detsembrikuu käibedeklaratsiooni paranduse, millega vähendas sisendkäibemaksu OÜ M arvete osas kokku 18 902 eurot.

Eeltoodut arvestades esitas OÜ GI 2011.a. detsembrikuu käibedeklaratsioonis (vorm KMD) teadlikult valeandmeid tagastusnõude suurendamise eesmärgil 18 902 euro võrra.

Seega I.Z kuulub vastutusele võtmisele MKS § 153 2 lg 1 alusel.

I.Z karistati MKS § 153 2 lg 1 järgi rahatrahviga 225 trahviühikut s.o 900 eurot.

I.Z vaidlustas 23.11.2012 otsuse väärteoasjas nr 930012001068/16 osaliselt

paludes tühistada kohtuvälise menetleja otsus osas, milles kohtuväline menetleja on rikkunud

karistust raskendava asjaolu kahekordse arvestamise keeldu ja milles I.Z-ile on määratud rahatrahv 225 trahviühikut ehk 900 eurot ning teha karistuse määramise osas uus otsus, millega kergendatakse I.Z-ile määratud karistust. Kaebust põhjendatakse sellega, et otsuse punktis 10 on arvestatud karistust raskendava asjaoluna omakasu motiivi KarS § 58 p 1 järgi. Arvestades seda, et süüdistus on esitatud ja otsus on tehtud MKS § 153" lg 1 järgi, on tegu KarS §-s 59 sätestatud karistust raskendava asjaolu kahekordse

arvestamise keelu rikkumisega. Omakasu motiiv tähendab seda, et isik püüab süüteo

toimepanemisega mis tahes ainelist kasu saada. Korduvarvestuse keeld ei hõlma vaid kitsalt

koosseisulist, vaid ka süüteo olemusest tulenevat tunnust. Kaebuse esitaja on seisukohal, et omakasu motiiv on maksukelmuse olemusest tulenev tunnus. Seetõttu on kohtuväline menetleja rikkunud KarS §-i 59 ja selles osas tuleb kohtuvälise menetleja otsus tühistada.

Otsuse punktis 11 on kohtuväline menetleja kaebuse esitajat karistanud 225 trahviühikuga,

põhistamata sellise sanktsioonimäära kohaldamist. Sellega on kohtuväline menetleja eiranud karistuse kohaldamise aluseid KarS § 56 lg-s 1, sh süü suurust, eri-ja üldpreventiivsed kaalutlusi.

225 trahviühikut on oluliselt üle keskmise sanktsioonimäära (s.o 150 trahviühikut) ja selle

kujunemist oleks kohtuväline menetleja pidanud eraldi põhjendama. Praegu ei ole kaebuse

esitajale kohtuvälise menetleja siseveendumuse kujunemine jälgitav ja on sellisena ka põhjendamatu.

Eeltoodut arvestades ja juhindudes Väärteomenetluse seadustiku §dest 132 p 2, 133, 134,

Otsustas 1. Rahuldada I.Z-i kaebus osaliselt

2 Tühistada Maksuja Tolliameti juriidilise osakonna väärteomenetluse talituse

vaneminspektor Andres Kudrjavtsev 23.11.2012 otsus väärteoasjas nr 930012001068/16 osaliselt, so karistuse mõistmise osas.

3

3. Määrata I.Z-ile Maksukorralduse seaduse § 153 2

lg 1 sätestatud väärteo eest karistuseks rahatrahv 150 trahviühikut s.o 600 eurot. KarS § 66 lg 2 alusel määrata rahatrahvi tasumine ositi 6 kuu jooksul, kohustusega tasuda iga kuu 10ndaks kuupäevaks vähemalt 100 eurot. 4. Kaitsja taotlus õigusabikulude hüvitamiseks jätta rahuldamata

Rahatrahv tasuda Maksuja Tolliameti SEB panga arvelduskontole nr 100 520 31 000 004,

Swedbank arvelduskontole nr 22 101 326 4447, №rdea panga arvelduskontole nr 1700

2872 300 või Sampo panga arvelduskontole nr 333 49999 0003, märkides viitenumbriks 000324631388. Tasumisel märkida maksekorraldusele selgituste lahtrisse käesoleva otsuse number, menetlusaluse isiku nimi ning isikukood.

Kassatsiooniõiguse kasutamise soovil tuleb sellest kirjalikult Harju Maakohtule teatada seitsme

päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamisest. Otsusele võib esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva

jooksul kohtuotsuse kohtumenetluse pooltele kättesaadavaks tegemise päevast Riigikohtule

Harju Maakohtu kaudu. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isikul advokaadist esindaja vahendusel, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. Kohtunik Liina Pohlak

Kohtuotsus on menetlusosalistele kättesaadav 11.märtsil. 2013