4-13-704/5 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1 4-13-704

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 07. märts 2013 a Tallinn Väärteoasja number 4-13-704 (2316,13,000003) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungisekretär Eda Loor Väärteoasi

V.P kaebus Põhja Prefektuuri

Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse juhi

politseimajor Oleg Lodeikini 23.01.2013 otsusele nr

2316,13,000003 V.P karistamises LS §

224 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 225 trahviühiku ulatuses, so 900 eurot ja LS § 224 lg 3 p 1 ja KarS § 50 lg 1 p 2 järgi lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 6 kuuks. Menetlusest osa võtnud isikud Kohtuvälise menetleja esindaja: Hannes Küünarpuu

Menetlusalune isik: V.P, ik: XXX, elukoht: XXX RESOLUTSIOON

1. Jätta V.P kaebus Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo

liiklusmenetlustalituse juhi politseimajor Oleg Lodeikini 23.01.2013 otsusele nr

2316,13,000003 V.P karistamises LS § 224 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 225 trahviühiku ulatuses, so 900 eurot ja LS § 224 lg 3 p 1 ja KarS § 50 lg 1 p 2 järgi lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 6 kuuks rahuldamata.

2. Jätta Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse juhi politseimajor Oleg

Lodeikini 23.01.2013 otsus nr 2316,13,000003 V.P karistamises LS § 224 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 225 trahviühiku ulatuses, so 900 eurot ja LS § 224 lg 3 p 1 ja KarS § 50 lg 1 p 2 järgi lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 6 kuuks muutmata ja tühistamata.

3. Määratud lisakaristuse, so sõiduki juhtimise õiguse äravõtmise 6 kuuline tähtaeg algab

kohtuotsuse jõustumisest ning lõpeb 6 kuulise tähtaja möödumisel.

4. Vastavalt LS § 127 sätetele tuleb pärast otsuse jõustumist viie tööpäeva jooksul juhiluba

loovutada Maanteeametile.

2 Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema

advokaadist esindaja esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse

kuulutamisest või otsuse kohtus tutvumiseks kättesaadavuse päevast. Kassatsiooniõiguse

soovist tuleb 7 päeva jooksul kirjalikult teatada Harju Maakohtule alates kohtuotsuse

kuulutamisest. Kohtuotsus on Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleis Liivalaia 24 tutvumiseks kättesaadav alates 07.03.2013. Kui kassatsiooniõiguse soovist 7 päeva jooksul ei teatata, jõustub kohtuotsus 15.03.2013. Kassatsiooniõiguse soovist 7 päevase teatamistähtaja jooksul teatamise korral on kassatsioonkaebuse esitamise viimane tähtaeg 08.04.2012. Kui

kassatsioonkaebuse esitamisest teatamise järgselt kassatsioonkaebust ei esitata, jõustub kohtuotsus 09.04.2012.

Kaebuse läbivaatamisel kohus tuvastas:

Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse juhi politseimajor Oleg Lodeikini 23.01.2013 otsusega nr 2316,13,000003 karistati V.P LS § 224 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 225 trahviühiku ulatuses, so 900 eurot ja LS § 224 lg 3 p 1 ja KarS § 50 lg 1 p 2 järgi lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 6 kuuks

selles, et menetlusalune isik 01.01.2013 kell 03.03 Filmi tänaval Tallinnas juhtis

mootorsõidukit juhile keelatud seisundis, kui ühes liitris juhi väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus 0,68 +/- 0,05 mg mg, millega rikkus LS § 69 lg 5 nõudeid ja pani toime LS § 224 lg 2 ettenähtud väärteo.

Otsusele esitas menetlusalune isik kaebuse, milles paluti jätta lisakaristus kohaldamata. Kaebuse kohaselt oli selline juhtum kaebuse esitajal esimest korda elus ja ta väga kahetseb tegu. Otsib tööd ja vaatab ka selliseid kohti, kus on vaja juhiluba. Teises kaebuses on taotletud määratud rahatrahvi ositi tasumisele määramist.

Kohtuistungil selgitas V.P, et soovib juhtimisõiguse allesjätmist ning oleks

nõus ka trahvi suurendamisega. Süüteo toimepanemise kohta selgitas, et oli vana aasta ära saatnud ja tahtsid minna abikaasaga tuttavate juurde Kaera tänavale. Taksot oli raske saada, läksid autoga. Kahetseb toimepandut. Kui juhtimisõiguse osas otsust ei tühistata, siis taotleb lisakaristuse tähtaja vähendamist.

Kohtuväline menetleja asus seisukohale, et nõustub kaebuse osaga, mis puudutab trahvi

tasumist osade kaupa. Lisakaristuse osas aga nõustuda ei saa. Tegemist on tahtliku teoga,

vahetult pärast alkoholi tarvitamist asus juhtima mootorsõidukit. On koolituse läbinud ja teadlik sellise käitumise keelatusest. Tegu on ka ohtlik. Alkoholi lubatud piirmäära ületamine

muudab inimese käitumist, mis põhjustab ohu liikluses. Õiguskorra kaitsmise osas on Riigikohus asunud seisukohale, et juhul, kui mingi rikkumine muutub massiliseks, siis tuleb

kas karistusliiki muuta või kohaldada lisakaristust. Politsei on valinud kergema tee, ei ole koheselt karistusena aresti taotlenud ja kohaldati lisakaristust.

Kohus, tutvunud esitatud kaebusega ja selle lisadega, kuulanud ära menetlusaluse isiku selgitused ja kohtuvälise menetleja arvamuse, tutvunud kohtule esitatud väärteoasja kirjalike materjalidega, asub alljärgnevatele seisukohtadele.

Vastavalt LS § 224 lg 2 sätetele karistatakse mootorsõiduki juhtimise eest isikut, kelle ühes

grammis veres on alkoholisisaldus 0,50 – 1,49 milligrammi või ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25 – 0,74 milligrammi rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, so kuni

1200 eurot või arestiga kuni 30 päeva või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega kuni 12 kuuni. Sama paragrahvi lõike 3 p 1 kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada LS § 224 sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist kolmest kuust kuni üheksa kuuni, kui isikut ei ole varem LS § 224 sätestatud süüteo eest karistatud.

3 Vaidlustatud otsusest nähtuvalt karistati menetlusalust isikut LS § 224 lg 2 järgi rahatrahviga

225 trahviühiku ulatuses, so 900 eurot ja LS § 224 lg 3 p 1 ja KarS § 50 lg 1 p 2 alusel

juhtimisõiguse äravõtmisega 6 kuuks. Seega on põhikaristus määratud LS § 224 lg 2 ettenähtud sanktsiooni 2/3 määra mõningal määral ületavas määras ja lisakaristus ettenähtud

sanktsiooni keskmises määras. Väärteoasja materjalidest nähtuvalt tuvastati menetlusaluse

isiku väljahingatava õhu liitri kohta alkoholisisaldus 0,68 +/- 0,05 mg, kusjuures

laiendmääramatus 0,05 mg arvestatakse isiku kasuks, vähendades mõõtetulemust

laiendmääramatuse võrra. Seega on lõplikuks näiduks, millest lähtutakse süüteo

kvalifitseerimisel, loetud alkoholisisaldus 0,63 mg väljahingatava õhu liitri kohta. Selline

piirmäär ületab oluliselt sätestatud rikkumise keskmist määra ja on suhteliselt sätestatud piirmäära ülemmäära lähedane, mille eest on isikut veel võimalik väärteokorras karistada.

Vastavalt KarS § 56 lg 1 sätetele on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid

asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja

õiguskorra kaitsmise huvisid. Käesoleval juhul võib alkoholipiirmäära ületamise määra arvestades öelda, et menetlusaluse isiku süü LS § 224 lg 2 mõttes on suur. See aga omakorda tingib ka karistuse ranguse. Süü kõrval arvestatakse ka karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu. Kohtuväline menetleja ei ole karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid tuvastanud. Kohtuistungil on kaebuse esitaja toimepandud süütegu kahetsenud ja kohus peab seda kahetsust võimalikuks arvestada karistust kergendava asjaoluna.

Peale selle tuleb karistuse valikul lähtuda ka võimalusest, et karistus sunnib isikut edaspidi loobuma uute süütegude toimepanemisest. Väärteoasjas leiduvatest karistusregistri andmetest

nähtuvalt ei ole menetlusalust isikut karistusregistrisse kantud, mistõttu võiks asuda seisukohale, et menetlusalune isik on suutnud liikluses käituda õiguskuulekalt. Samas ei takistanud selline õiguskuulekus menetlusalust isikut toime panemast menetlusesemeks olevat

ohtlikku väärtegu ja menetlusalune isik suutis tõestada, et vaatamata varasemate karistuste puudumisele on ta liikluses siiski ohtlik.

Peale eelmärgitu tuleb karistuse määramisel lähtuda ka õiguskorra kaitsmise huvidest ning

kohtu arvates kuulub õiguskorra alla ka liikluskord. Liikluses on aga suurima ohu allikaks teistele liiklejatele mootorsõidukid, millede juhtidelt eeldatakse nii liikleja kohustuste täitmist kui ka juhi kohustuste täitmist ja kes neid täita ei soovi või ei suuda. Seejuures on juhil ka

kohustus enne sõitma asumist veenduda, et tema tervislik seisund lubab sõidukit juhtida.

Väärteoasja materjalidest nähtuvalt saab järeldada, et menetlusalune isik veendus enne

sõiduki juhtimisele asumist ja aastavahetust tähistades selles, et ta on viinud ennast seisundisse, milline on juhile keelatud ja sellele vaatamata pidas vajalikuks sõidukit juhtida,

seades ohtu nii ennast, kaasreisijat, kui ka kõiki teisi, kes tema teele satuvad. Kohus peab seejuures oluliseks ka asjaolu, et tegemist oli aastavahetusega, mille puhul liigub tänaval palju inimesi, kes võivad olla alkoholi tarvitanud ning kelle käitumine tänaval võib olla hoolimatu

ja ettearvamatu, mis peab sõiduki juhte liikluses sundima erilisele ettevaatusele. Selline

kaebuse esitaja käitumine aga näitab kaebuse esitanud isiku üleolevat suhtumist liiklusohutusse ja juhi kohustustesse.

Lisakaristuse kohaldamise või kohaldamata jätmise osas peab kohus vajalikuks rõhutada, et

senise kohtupraktika kohaselt kohaldatakse taolise iseloomuga süüteo toimepanemise eest üldjuhul lisakaristust ning sellise süüteo toimepanemisel võib lisakaristuse jätta kohaldamata vaid erandlikel asjaoludel. Väärteoasja materjalidest ei ilmne selliseid erandlikke asjaolusid, mis võiks tingida sõiduki juhtimise õiguse äravõtmise kohaldamata jätmise. Peale selle ei ole menetlusaluse isiku puhul tegemist isikuga, kes kasutab mootorsõidukit liikumispuude tõttu,

milline asjaolu välistaks mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmise. Arvestades senist

karistuspraktikat leiab kohus, et vaidlustatud otsusega lisakaristuse kohaldamine oli täiesti

põhjendatud ja seaduslik ning lisakaristuse kohaldamata jätmine olnuks ilmselgelt põhjendamatu ja vastuolus väljakujunenud karistuspoliitikaga.

4

Kaebuses esitatud väite kohaselt otsib menetlusalune isik tööd, mille tegemiseks on vajalik

juhtimisõiguse olemasolu. Kohus leiab, et taolise töökoha otsimine ei välista süüteo

õigusvastasust ja väärteokoosseisu olemasolu menetlusaluse isiku käitumises. Kaebuse esitajale oli alkoholi tarvitades ja juhile keelatud seisundis sõidukit juhtima asudes teada, et talle võib oma elu korraldamiseks juhtimisõiguse säilimine vajalikuks osutuda. See asjaolu ei

saanud ilmneda kaebuse esitaja jaoks ootamatult ja alles pärast vaidlustatud otsuse kättesaamist. Kaebuse esitaja objektiivsest käitumisest saab järeldada, et kaebuse esitaja jaoks oli alkoholi tarvitamine ja juhile keelatud seisundis sõiduki juhtimine ning sellises seisundis

sõidukit juhtides pidutsemise jätkamiseks tuttavate juurde sõites esikohal ning kõik muud asjaolud olid muutunud teisejärgulisteks. Kohus asub seisukohale, et kaebuse esitanud isiku juhtimisõiguse saamise eelduseks on liiklusnõuete tundmine ning juhtimisõiguse saamine peaks näitama seda, et isik on need teadmised omandanud. Seega on juhtimisõiguse saanud isik teadlik nii liiklusnõuetest kui karistustest nende nõuete rikkumiste eest. Kaebuse esitanud isiku seisund mootorsõiduki juhtimisel aga viitab sellele, et kaebuse esitanud isik on end ise

teadlikult viinud sellisesse seisundisse ja teadlikult ning tahtlikult rikkunud liikluskorda, teades ka sellise süüteo toimepanemise eest määratavate karistuste liike ja määrasid. Seega on ta teadlik selles, et tema enese väär käitumine liikluses põhjustab suuremaid rahalisi kohustusi määratava rahatrahvi näol ja tema suhtes piiranguid sõiduki edaspidisel juhtimisel ning isik

peab piisava hoolsuse ülesnäitamisel tegema kõik enesest oleneva, et tema olukord ei halveneks ja senine mugav elulaad säiliks. Kohtu arvates tuleb sellise süüteo toime pannud

isik lisakaristust kohaldades liiklusest kõrvaldada. Kaebuse esitajale määrati lisakaristusena

sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 6 kuuks, so ettenähtud sanktsiooni keskmises määras ning kohus asub seisukohale, et lisakaristuse määra valikul on põhjendatult lähtutud sellest, et menetlusalust isikut ei ole varem liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest karistatud, kuigi

alkoholipiirmäära ületamise määra arvestades olnuks põhjendatud ka rangema lisakaristuse määramine. Kohus leiab, et arvestades isikul tuvastatud alkoholipiirmäära ületamise määra ja tema isikuandmeid, on kohaldatud lisakaristuse määr põhjendatud ning igasugune alus selle

lisakaristuse kergendamiseks või otsuse tühistamiseks lisakaristuse osas puudub. Mis

puudutab põhikaristust, siis on põhikaristus määratud ettenähtud sanktsiooni 2/3 ületavas ulatuses, kusjuures menetlusaluse isiku süü alkoholipiirmäära ületamise määra arvestades on

suur. Sellest tulenevalt leiab kohus, et ka määratud põhikaristus vastab isiku süüle ja isikuandmetele. Kohus arvestab küll karistust kergendava asjaoluna kaebuse esitaja kahetsust, pidades seda suhteliselt siiraks, kuid kohus ei pea selle kergendava asjaolu tõttu võimalikuks

kergendada juba niigi leebet põhivõi lisakaristust. Kaebuse esitaja on kohtule esitanud ka taotluse määrata rahatrahvi tasumine ositi. Vastavalt KarS § 66 lg 2 sätetele võib kohus või

väärtegu menetlev kohtuväline menetleja mõjuvatel põhjustel määrata rahatrahvi tasumise ositi. Seega peab menetlusalune isik esitama kohtule või kohtuvälisele menetlejale tõendid,

mille pinnalt saaks tuvastada põhjused ning neid tõendeid kogumis hinnates otsustada, kas

põhjused on ka mõjuvad. Kaebusele ei ole lisatud ühtegi tõendit. Seega ei saa kohus teha

mingeid järeldusi isiku majandusliku olukorra kohta, mistõttu ei ole kohtule esitatud põhjendusi, mida saaks hinnata mõjuvatena ja otsustada selle pinnalt trahvi tasumist ositi.

Eeltoodust lähtudes asub kohus seisukohale, et esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata ning vaidlustatud otsus muutmata ja tühistamata.

Märt Toming Kohtunik