1-11-13709/18 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

1(4) Toimik nr 1-11-13709

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 05.märtsil Jõhvi 2013 kohtumajas Kohtuasja number 1-11-13709 Kohtukoosseis Kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuistungi sekretär Merike Erisalu Kohtuasi Viru Vangla materjalid R.M-i tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks Asja läbivaatamise kuupäev 05.03.2013 avalikul kohtuistungil Süüdimõistetu R.M, isikukood xxx, kannab karistust Viru Vanglas Kaitsja Vandeadvokaat Lembit Nirgi RESOLUTSIOON

Kohus, juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384, määras:

Jä tingimisi enne tähtaega vabastamata. tta R.M vangistusest

Rahuldada vandeadvokaat Lembit Nirgi rata tema poolt R.M-ile osutatud taotlus ja mää

õigusabi tasu suuruseks kohtulikus menetluses osalemise eest 96 eurot (s.h kohtulikus kriminaalmenetluses osalemise eest 80 16 eurot). eurot, ning käibemaks

Välja mõista R.M-ilt kriminaalmenetluse kulud: 96

eurot kaitsjatasu osutatud õigusabi eest.

R.M tasuda kaitsjatasu 30 päeva jooksul alates kohtumääruse jõustumise tähtajast

Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB Pank või arveldusarvele nr

221023778606 Swedbank või arveldusarvele Danske Bank AS Eesti filiaal 333416110002 viitenumber 2800049900. Maksekorraldused tuleb teostada oma nimelt, näidata ära kohtuotsuse number ja makse liik.

Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile Täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada.

2(4) Asjaolud

Viru Vangla esitas 14.02.2013 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava R.M-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks.

Pärnu Maakohtu 16.01.2012 süüdi KarS § kohtuotsusega tunnistati R.M 199 lg 2 p 7,9

järgi ning KarS § 65 lg 2, § 74 lg 5 alusel mõisteti liitkaristuseks 1 aasta 11 kuud 26 päeva vangistust. Karistuse algus 17.10.2011 ja lõpp 13.10.2013.

Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 14.02.2013.

Kinnipidamisasutusest R.M-i kinnipeetaval

kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et on 1 kehtiv distsiplinaarkaristus. Vabanedes asub elama vanemate juurde aadressile xxx, kus elas ka enne vangistust. Kinnipeetaval on põhiharidus. Ametlik ja püsiv töökogemus isikul puudub, omab kogemusi põllumajanduses ja autoremondis. Vanglas on töötanud majandustöödel. Vabanemisel

töökoht puudub. Isik tarvitas enne kinnipidamist 3 kuu jooksul vähemalt kolm korda nädalas

amfetamiini. Narkootikume tarvitas koos alkoholiga. On läbinud sõltuvuse tarvitamise

muutumisele suunatud sotsiaalprogrammi „ “. Joobeseisundis ei kontrolli isik oma käitumist, xxx

mille tagajärjel on pannud toime vägivallaga kuritegusid. Isik pani uue kuriteo toime olles

katseajal. Kriminaalkorras karistatud 2- - l korral ja väärteokorras 36 l korral. Isik on väidetavalt

vabanemisel nõus kriminaalhoolduse nõudeid täitma. Mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus on kahe aasta jooksul 81% ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus on kahe aasta jooksul 58%.

Kriminaalhooldaja andmete kohaselt soovib kinnipeetav vabaneda vanemate juurde aadressile xxx. Tegemist on perekonnale kuuluva eramajaga, kus kinnipeetav elas ka enne vangistust. Perekond

on majanduslikult toimetulev, kinnipeetava vanemad töötavad. Ametlik ja püsiv töökogemus

kinnipeetaval puudub. Isiku kriminaalset käitumist iseloomustavad peamiselt varavastased

kuriteod ja väärteod, mis on toime pandud alkoholijoobes ja grupis. On alkoholijoobes käitunud

vägivaldselt, pannes toime röövi. Väärteokorras on karistatud ka alkoholijoobes juhtimise eest.

Varasema käitumise põhjal võib eeldada, et alkoholi tarvitamise ja kriminaalkorras karistatud isikutega suhtlemise jätkamine on peamiseks uue kuriteo sooritamise riskideks vabaduses. Tallinna

Vangla riskihindamise andmete järgi on R.M hakanud alkoholi tarvitamise probleemi

tunnistama. R.M on tunnistanud ka narkootikumite tarvitamist enne vangistust. R.M-ile on antud varasemalt ühel korral võimalus kanda oma karistus ära vabaduses, määrates

ta käitumiskontrollile. R.M jätkas ka ka õigusrikkumiste toimepanekut, kannab tseajal käesolevat vangistust katseajal toimepandud kuritegude eest.

R.M taotleb . kohtult tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamist

Prokurör kirjalikult ei toeta kinnipeetava R.M-i tingimisi enne vabastamist, tähtaegset

lähtudes mh iseloomustuses uue kuriteo toimepanemise võimalikkusele ning kinnipeetava ohtlikkusele antud hinnangust.

Kaitsja toetab kaitsealust. Isikul on tugev toetus vanemate näol, mõlemad töötavad, pere on

majanduslikult rahuldavad seisundis. Süüdimõistetu ise on motiveeritud elada edaspidi seadusekuulekalt.

Kohtu põhjendused

Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ja kaitsja arvamuse ja ära kuulanud süüdimõistetu arvestades prokuröri kirjaliku seisukohta tuleb jätta tingimisi enne tähtaega , leiab, et R.M

vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest vabastamine ebaotstarbekas.

3(4)

KarS § 76 lg 3 alusel, k tähtaega atseajaga tingimisi enne vangistusest vabastamise otsustamisel

arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning

käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastam Kohus võtab ine. taotluse

läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu tema käitumise isikut iseloomustavad andmed - nii kuriteo eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele . le ajal ning sellele järgnenud perioodil

R.M on teist korda kriminaalkorras karistatud. Vanglakaristust kannab teist korda. Varasemalt on isi

k Pärnu Maakohtu 30.05.2011 otsusega süüdi tunnistatud KarS § 200 lg 2 p 7,8, § 215 lg 2 p 1,2, § 424, § 199 lg 2 p 7,8 järgi ning karistuseks mõisteti 1 aasta 11 kuud 26 päeva vangistust, millest kuulus kohesele kandmisele 6 kuud vangistust ja ülejäänud osa 1 aasta 5 kuud

26 päeva vangistust tingimisi katseajaga 2 aastat. Vangistuse algus 26.12.2010. Vabastatud

22.06.2011 seoses osalise vangistuse ärakandmisega. Käesoleval ajal kannab R.M karistust katseajal toime

pandud varguse eest grupi poolt ja süstemaatiliselt. Karistusregistri teatisest (isiklik toimik lk 6-12 et kinnipeetavat on 29 korral karistatud ) on näha,

väärt Alkoholiseaduse § 71 alusel ja 8 korra väheväärtu eokorras, nendest 13 korral l sliku asja varguse eest.

Eeltoodust nähtub, et mõistetud karistused ja kriminaalhooldus R.M-i puhul ei ole täitnud eesmärki hoiduda uute kuritegude toimepanemisest ning mingeid järeldusi ta enda - jaoks teinud ei ole. Samuti näitab see, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud reegleid ning ei ole usutav, et vabaduses hakkab ta elama õiguskuulekalt.

Vangla koostatud iseloomustusest on näha, et kinnipeetav omab ühte kehtivat distsiplinaarkaristust teavitamiskohustuse mittetäitmise eest.

Riigikohtu praktika kohaselt (lahend 3-1-1-91-06), vangistatu õiguspärane käitumine on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks. Positiivseks tuleb lugeda, et kinnipeetav on vangistuse jooksul sotsi xxx läbinud aalprogrammi „ “ ja töötanud majandustöödel.

I -kaart kehtivusega kuni 16.05.2015. sikul on isikut tõendav dokument ID

Vabanedes asub R.M elama vanemate juurde aadressile xxx. Vabanedes puudub

k kas. Kinnipeetava vanemad innipeetav kindel töökoht ja sissetulekualli töötavad ja nad on nõus kinnipeetavat vabanemise korral majanduslikult toetama.

Kohus leiab, et süüdimõistetu ei ole enda jaoks vastavaid järeldusi teinud. Arvestades R.M-i

poolt toimepandud kuritegude asjaolusid (esimesel korral karistatud röövimise, asja

omavolilise kasutamise, varguse , teisel korral ja mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest

süstemaatiliselt ja grupis toimepandud varguste äitumist eest), korduvaid karistusi, tema k

kriminaalhoolda olles (katseajal ) ja järelevalve all uus kuritegu ja väärteod , tema käitumist vangistuses (distsiplinaarkaristus) ja puudumine), ei süüdimõistetu võimalusi vabaduses (töökoha ole kohtu hinnangul kinnipeetava enne tähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud.

Isik oli juba kriminaalhooldusele allutatud, . katseaja jooksul pani süstemaatiliselt toime vargusi Seega kriminaalhooldus ei osuta R.M-ile

piisavalt mõju.

Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks

tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Ka varem oli

süüdimõistetul kindel elukoht ja vanemate toetus, kuid see ei takistanud tal uusi kuritegusid toime

panna. Alkoholi ja narkootikumide tarvitamine omakorda suurendavad uue kuriteo

toimepanemise ohtu. Kohtul ei ole veendumust, et vabaduses hakkab süüdimõistetu seadusekuulekalt elama, sest selline võimalus oli talle juba antud ja ta on oma eluga näidanud, et vabaduses jätkab kuritegude toimepanemist.

Isik, kes pani toime kuriteo korduvalt ja seda veel katseajal, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb

ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest

4(4) vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud.

Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, 432, jätab koh üüdimõi us s stetu R.M-i

012 temale Pärnu Maakohtu 16.01.2 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega vabastamata.

allkirjastatud digitaalselt Kohtunik Inna Kirsipuu