1-12-9415/22 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

1(3) Toimik nr 1-12-9415

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 05.märtsil 2013 Jõhvi

kohtumajas Kohtuasja number 1-12-9415 Kohtukoosseis Kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuistungi sekretär, tõlk Merike Erisalu juuresolekul Inga Kaljus , tõlk Kohtuasi

Viru Vangla materjalid G.P tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks Asja läbivaatamise kuupäev 05.03.2013 avalikul kohtuistungil Süüdimõistetu

G.P, isikukood xxx, kannab karistust Viru Vanglas

RESOLUTSIOON

Kohus, juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384, määras:

Jä tingimisi enne tähtaega vabastamata. tta G.P vangistusest

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada.

Asjaolud

Viru Vangla esitas 27.02.2012 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava G.P tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. G.P statud Viru Maakohtu 13.11.2012 199 lg 2 p on süüdi tunni otsusega KarS §

7,8,9, § 199 lg 2 p 8,9 järgi ning KarS § 74 lg 5, § 65 lg 2, § 68 lg 1 kohaldamisega mõisteti karistuseks 1 aasta 5 kuud 25 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus 31.05.2012 25.11.2013. ja lõpp

Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 27.02.2013.

Kinnipidamisasutusest G.P kinnipeetaval kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et vangistuse jooksul distsiplinaarkaristused puuduvad. Peale vabanemist soovib kinnipeetav elama

asuda aadressile xxx, kus elas ka enne vangistust. Isikul on 8 klassi haridus. Enne vangistust

töötas isik , peale vabanemist plaanib sinna tööle minna. Kinnipeetav on olnud tööalaselt xxx hõivatud veel laadijana, korterite remontijana, metsandusega. Isikul on tasumata võlanõudeid 432 euro ulatuses. Isiku suhtlusringis on kuritegeliku mõtteviisiga isikuid. Varasemalt on toime pannud

vägivallakuriteo olles alkoholi eelnevalt joonud. Alkoholiseaduse rikkumise eest on karistatud

2(3)

kahel korral. Isik on olnud narkootikumide juhutarvitaja (kanep, amfetamiin). Isiku kuritegelik

käitumine on muutusteta 2003. aastast. Kriminaalhooldusele on isik määratud korduvalt.

Varasemalt on rikkunud kriminaalhooduse nõudeid. Vangla to

etab G.P ennetähtaegset vabanemist kriminaalhoolduse alla, kuna see soodustab tema taasühiskonnastamist ja edaspidist õiguskuulekat käitumist.

Kriminaalhooldaja andmete kohaselt on kinnipeetaval vabanemisel kindel elukoht aadressil xxx, kus ta elas ka enne vangistust. Käesoleval ajal elab sellel üüripinnal kinnipeetava abikaasa koos

lastega. Kinnipeetaval on 8 klassi ha xxx. Vabanemise korral on ridust, enne vangistust töötas kinnipeetaval võimalus tööle asuda samasse firmasse. Isikul on Venemaa kodakondsus, elamisluba kehtib kuni 30.05.2015. Isikut on korduvalt kriminaalkorras karistatud, kuriteod on toime pandud alkoholijoobes.

Korduvalt kriminaalhooldusele määratud.

G.P taotleb kohtult tingimi . Tal on neli si ennetähtaegselt vangistusest vabastamist last,

viimane sündis 2012.a. Abikaasal on väga raske olla üksi.

Prokurör kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist KarS § 75 lg 2 p kirjalikult toetab

2, 4 ja 7 nimetatud kohustust I

e määramisega. siku taasühiskonnastamise (resotsialiseerumise)

huvides võib G.P ennetähtaegselt vabastada – nii võimaldaks ennetähtaegne

vabastamine suunata isikut seaduskuulekale käitumisele vabaduses, kuna teda kontrolliks ning suunaks seaduskuulekale elule kriminaalhooldaja. Ühtlasi annaks vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine süüdimõistetule võimaluse

tõestada, et ta on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi. Vabastades kinnipeetava vangistusest käesoleval ajal, on tema üle võimalik teostada kontrolli ühe aasta jooksul.

Kohtu põhjendused

Kohus, tutvunud esitatud materjalidega,

arvamuse ja arvestades ära kuulanud süüdimõistetu

prokuröri kirjalikku seisukohta tuleb jätta tingimisi enne tähtaega , leiab, et G.P

vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest vabastamine ebaotstarbekas.

KarS § 76 lg 3 alusel, k tähtaega atseajaga tingimisi enne vangistusest vabastamise otsustamisel

arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning

käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab

taotluse

läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu tema käitumise isikut iseloomustavad andmed - nii kuriteo eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele . le ajal ning sellele järgnenud perioodil

Süüdimõistetu on kuus korda kriminaalkorras karistatud. Vanglakaristust kannab neljandat korda. Varasemalt on isikut karistatud enamuses varavastaste kuritegude toimepanemise eest, kuid on ka

toi . Isik on olnud kolmel me pannud avaliku korra raske rikkumise ja kehalise väärkohtlemise

korral kriminaalhooldusel, esimesel katseajal pani toime uue kuriteo, viimasel katseajal rikkus kontrollnõudeid, ei ilmunud registreerimisele, vahetas ilma loata elukohta.

Isikut on varasemalt vabastatud Harju Maakohtu 13.01.2005 määrusega vangistusest tingimisi

enne täh ennetähtaegselt vanglast. taega katseajaga kuni 10.02.2006. Vabanes 25.01.2005 Peale edukat katseaja lõppemist on kinnipeetav kahel korral olnud kriminaalhooldusel, esimesel korral

lõppes kriminaalhooldus uue kuriteo toimepanemisega ja teisel korral pöörati karistus täitmisele

kontrollnõuete eiramise eest. Käesoleval ajal kannab karistust süstemaatiliselt ja katseaja kestel grupi poolt toime pandud varguste eest. Viru Maakohtu 13.11.2012 kohtuotsusest (lk 13-17) on

näha, et tegemist on 13 episoodilise asjaga, kus kannatanule tekitati märkimisväärset kahju 4560,21 eurot.

3(3)

Karistusregistri teatisest (isiklik toimik lk 9- korral karistatud 11) on näha, et kinnipeetavat on 9

väärteokorras , 2 korral väheväärtusliku asja nendest 3 korral Alkoholiseaduse rikkumise eest varguse eest ja 3 korral avaliku korra rikkumise eest.

Eeltoodust nähtub, et mõistetud karistused ja määratud kriminaalhooldus

ed

G.P puhul ei ole täitnud eesmärki - hoiduda uute kuritegude toimepanemisest ning mingeid järeldusi ta enda jaoks teinud ei ole. Samuti näitab see, et võimaluse tekkimisel eirab ta

jätkuvalt kehtestatud reegleid ning ei ole usutav, et vabaduses hakkab ta elama õiguskuulekalt.

Vangla koostatud iseloomustusest on l distsiplinaarkaristused puuduvad. näha, et kinnipeetava

Riigikohtu praktika kohaselt (lahend 3-1-1-91-06), vangistatu õiguspärane käitumine on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks. Vangistuse jooksul kinnipeetav sotsiaalprogramides ei ole osalenud ja kasuliku tegevusega ei ole olnud hõivatud.

Isikul on elamisluba kehtivusega kuni 30.05.2015.

Vabanedes on kinnipeetaval kindel elukoht aadressil xxx. Käesoleval üüripinnal elab kinnipeetava

abikaasa lastega.

Vabanedes on kinnipeeta xxx val võimalus tööle asuda (kriminaalhooldusametniku poolt töökoht kontrollitud).

Kohus leiab, et süüdimõistetu ei ole enda jaoks vastavaid järeldusi teinud ega paranemise teele

asunud. Arvestades G.P poolt toimepandud kuritegude ohtlikkust ja asjaolusid,

korduvaid karistusi (korduvad varavastased kuriteod

, süstemaatilised vargused), tema käitumist

vabaduses (korduvad väärteod nii avaliku korra rikkumise kui ka väheväärtusliku asja varguse

eest) umist kriminaalh kahel katseajal uue kuriteo ja tema käit ooldaja järelevalve all olles (

toimepanemine ) , kontrollnõuete eiramine ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava enne tähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Süüdimõistetu raske isiklik olukord abikaasa kasvatab üksi

-

neli last - Isik oli , viimane sündis 2012. A ei ole iseenesest alus ennetähtaegseks vabastamiseks. juba kolmel korral kriminaalhooldusele allutatud, esimesel ja viimasel katseajal pani toime uue

kuriteo ja kuigi itiivselt teine katseaeg ennetähtaegsel vabastamisel möödus pos jätkas ta peale

katseaja möödumist kuritegevust pannes toime kehalise väärkohtlemise ja süstemaatilised

vargused. Süüdimõstetu ei teadvustanud endale kriminaalhooldusnõuete ja kohustuste täitmise kogu tõsidu piisavalt mõju. st. Seega kriminaalhooldus ei osuta G.P-le

Eksisteerib suur tõenäosus, et kinnipeetav paneb vabaduses toime uue kuriteo. Tema

ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega.

Kohus leiab, et süüdimõistetu võimalused vabanemisel töö ja elukoha omamine ja lähedaste -

toetus ei kaalu üle tema varasemat käitumist ja kuritegude asjaolusid. Alkoholi tarvitamine ja

suured rahalised nõuded omakorda suurendavad uue kuriteo toimepanemise ohtu. Kohtul ei ole veendumust, et vabaduses hakkab süüdimõistetu seadusekuulekalt elama, sest selline võimalus oli talle juba antud ja ta on oma eluga näidanud, et vabaduses jätkab kuritegude toimepanemist.

Isik, kes pani toime kuriteo korduvalt, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, 432, jätab koh s süüdimõistetu G.P u

temale Harju Maakohtu 13.11.2012 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest enne

tähtaega vabastamata.

allkirjastatud digitaalselt Kohtunik Inna Kirsipuu