1-10-6759/33 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

KOHT U MÄ Ä R U S Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 05.03.2013 Jõhvi kohtumaja Kohtuasja number 1-10-6759 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Jane VÄLI Tõlk Svetlana HAMAZA Prokurör Sergei TRAVNIKOV Kohtuasi

Viru Vangla materjalid S.U

suhtes

karistusjärgse

käitumiskontrolli kohaldamiseks Süüdimõistetu S.U

sünd. xxx, isikukood xxx Eesti

, Vabariigi kodanik, elukoht xxx puudub , töökoht

Karistuse kandmise algus ja 16.03.2010

lõpp – 16.03.2013 RESOLUTSIOON

Vastavalt Karistusseadustiku §87-1 lg.1 p.1 kohaldada

S.U

suhtes karistusjärgset käitumiskontrolli.

Vastavalt Karistusseadustiku §87 1 lg.3 määrata -

karistusjärgse käitumiskontrolli tähtajaks 18 (kaheksateist) kuud.

Vastavalt Karistusseadustiku §87 1 lg.1 määrata -

S.U-le

järgmised

Karistusseadustiku §75 lg.1 p.1 – 5 sätestatud käitumiskontrolli nõuded:

- elada alalises elukohas xxx

- ilmuda

kriminaalhooldaja

määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele

- alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma

kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta

- saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks

- saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- -

, töö või õppimiskoha vahetamiseks.

Vastavalt Karistusseadustiku - §87 1 lg.1 määrata

S.U-le

järgmised Karistusseadustiku §75 lg.2 p.2, 4, 5, 7, 8 sätestatud käitumiskontrolli lisakohustused:

- mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume

- asuda tööle või võtta end töötuna

Töötukassas arvele kahe nädala jooksul alates vangistusest vabanemisest

- alluda ettenähtud ravile

- mitte viibida kohtades, kus tarvitatakse sõltuvusaineid

ja

mitte

suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega

- osaleda sotsiaalabiprogrammis.

Määrata S.U karistusjärgse

käitumiskontrolli

ajaks

Tallinna

Vangla

kriminaalhooldusosakonna

juhataja

poolt

määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud

Viru Vangla esitas 16.01.2013 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetav S.U

vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks.

S.U on Harju Maakohtu 15.09.2010 otsusega

süüdi tunnistatud

Karistusseadustiku (KarS) karistatud §200 lg.2 p.4 järgi ning KarS §65 lg.2 kohaldamisega vangistusega 3 aastat alates 16.03.2010.

Viru Vangla iseloomustusest kehtivat nähtub, et kinnipeetaval on

distsiplinaarkaristust. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud viiendat korda.

Kuritegude dünaamika on muutunud raskemaks, kõikidel juhtudel on kasutatud vägivalda. Kriminaalhooldusel olles on rikkunud kahel korral käitumiskontrolli nõudeid. Kinnipeetav on vangistuses keeldunud majandustöödel töötamisest, mis näitab subkultuurilisi tõekspidamisi. Kinnipeetava lähedased on vanemad, tüdruksõber ja nende ühine laps. Kinnipeetava vend on kriminaalkorras karistatud ja narkosõltlane. Kinnipeetava tutvusringkonda kuuluvad kriminaalkorras karistatud isikud. Kinnipeetav tarvitas fentanüüli alates 16 ndast eluaastast iga päev. Kinnipeetav -

ei ole andnud nõusolekut minna sõltuvusravile rehabilitatsioonikeskusesse. Viru Vangla toetab

kinnipeetava vabastamisel karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamist.

Kriminaalhooldaja oma kirjalikus arvamuses teks on

märgib, et kinnipeetava lähedas tema vanemad ja vend. Kinnipeetava elukoht kuulub tema emale. Vanemad osutaksid kinnipeetavale nii moraalset kui võimalusel ka materiaalset tuge. Vabanemisjärgne töökoht kinnipeetaval puudub. Kriminaalhooldusametniku kirjaliku arvamuse kohaselt on k

üsitav, kas kinnipeetav üldse suudab täita käitumiskontrolli nõudeid.

Maakohtu istung

Kinnipeetav S.U kinnitas maakohtu istungil, et

karistusjärgse käitumiskontrolli määramisel on ta valmis kõiki nõudeid täitma ja leidis, et selline kontroll võib talle ka kasulik olla Kinnipeetav seletas küll, et tema arvates ta . narkosõltuvuse vastast ravi ei vaja, kuid andis nõusoleku pöördumiseks spetsialisti poole, et sellise vajaduse olemasolu välja selgitada.

Prokuröri abi Sergei Travnikov toetas maakohtu istungil Viru Vangla iseloomustuses toodud põhjendusi ja ei pidanud vajalikuks neid korrata.

Maakohtu määruse põhjendused

Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

Vastavalt Karistusseadustiku - §87 1 lg.1 p.1 kohaldab kohus isiku suhtes pärast vangistuse ärakandmist käitumiskontrolli vastavalt sama seadustiku §75 sätestatule, kui isikut on karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt kaheaastase vangistusega ning ta on ära kandnud mõistetud vangistuse täies ulatuses ja vastavalt sama sätte lg.1 p.3, arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ja elutingimusi ning käitumist karistuse kandmise ajal, on alust arvata, et ta võib toime panna uusi kuritegusid.

Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetav on süüdi mõistetud Harju Maakohtu 15.09.2010 otsusega ja karistatud vangistusega 3 aastat.

Karistusjärgse käitumiskontrolli määramise otsustamisel arvestab maakohus kinnipeetava poolt toimepandud kuriteo asjaolusid, kinnipeetava isikut, tema varasemat elukäiku ja käitumist vangistuse ajal.

Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetav kannab karistust varavastase süüteo toimepanemise eest. Harju Maakohtu 15.09.2010 otsuse kohaselt oli tegemist

4 episoodi röövimistega, mis olid toime pandud lühikese ajavahemiku vältel ja vägivalla kasutamisega. Viru Vangla iseloomustuse kohaselt on ka varasemad kuriteod toime pandud vägivalla kasutamisega.

Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud 5 korda, kahel korral on kriminaalhoolduse all olles selle nõudeid rikkunud. Vangistuses on kinnipeetavale määratud 9 distsiplinaarkaristust.

Maakohus leiab, et eeltoodu alusel on põhjendatud kinnipeetava suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli

kohaldamine. Karistusjärgne

käitumiskontroll

võimaldab

kinnipeetavale abi ja tuge resotsialiseerumisel vabaduses peale 3-aastast vangistust.

Samuti võimaldab see suunata ja kontrollida. Antud kinnipeetava puhul peab maakohus seda vajalikuks.

Karistusjärgse kontrolli kohaldamine tähendab eelkõige KarS §75 lg.1 sätestatud käitumiskontrolli nõuete täitmise kohustust.

Maakohus peab antud juhul vajalikuks määrata kinnipeetavale lisaks KarS §75 lg.1 p.1 – 5 sätestatud käitumiskontrolli nõuetele ka KarS §75 lg.2 p.2, 4, 5, 7, 8 sätestatud lisakohustused.

Keeld tarvitada alkoholi ja narkootikume on vajalik seetõttu, et Viru Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetavat juba alaealisena karistatud Alkoholiseaduse rikkumise eest ning alates 16- . aastasest vanusest on ta iga päev tarvitanud fentanüüli Tööle asumine või töötuna enda registreerimine Töötukassas tagab kinnipeetavale vabaduses legaalse regulaarse sissetuleku, mis vähendab majanduslikuks toimetulekuks uuesti kuritegude toimepanemise ohtu. Samuti annab tööle asumine kinnipeetavale tegevust ja vähendab vaba aega. Kohustusega alluda vajadusel ravile on kinnipeetav nõustunud ja kinnitas maakohtu istungil, et on nõus pöörduma vajaduse väljaselgitamiseks spetsialisti poole. Keeld viibida paikades, kus tarvitatakse alkoholi ja narkootikume ning keeld suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega vähendab samuti uute kuritegude toimepanemise riske. Viimane lisakohustus on vajalik seoses kinnipeetava poolt pidevalt vägivalla kasutamisega. Samas jäta maakohus sotsiaalabiprogrammide suunitluse ja sisu kriminaalhooldusametniku otsustada.

Maakohus juhindus määruse tegemisel eeltoodust ning KarS §87 §383, -1 ja KrMS §384, §387.

(allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE kohtunik