1-09-9467/45 · Tartu Ringkonnakohus

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 4. märts 2013, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-09-9467 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus, Mati Kartau Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu (Põlva kohtumaja) 31. jaanuari 2013

määrus vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Prokurör Liane Peetsi määruskaebus

RESOLUTSIOON

1. Juhindudes KrMS §-st 390 tühistada Tartu Maakohtu 31. jaanuari 2013 määrus ning jätta süüdimõistetu D.I vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata.

2. Prokurör Liane Peetsi määruskaebus rahuldada.

3. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Niina Agarjova

Advokaadibüroo kaudu 48 eurot vandeadvokaat Niina Agarjovale tema poolt D.I-le määruskaebemenetluses riigi õigusabi osutamise eest.

4. KrMS § 175 lg 1 p 4 ja § 187 lg 1 alusel jätta kaitsja tasu riigi kanda.

Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määruse peale esitada määruskaebuse Tartu

Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud

1. temale mõistetud Tartu Maakohtu 31.01.2013 määrusega vabastati D.I vangistusest tingimisi enne tähtaega.

2

D.I tunnistati süüdi Tartu Maakohtu 17.06.2009 otsusega KarS §-de 199 lg 2 p 4,5,7; 200 lg 2 p 7 ja 331 järgi ning karistati liitkaristusena vangistusega 3 aastat. KarS § 68 alusel arvati eelvangistus karistusaja hulka ning kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti vangistus 2 aastat 11 kuud 28 päeva. KarS § 65 lg 2 järgi suurendati karistust Tartu

Maakohtu 05.02.2003 kohtuotsusega mõistetud ärakandmata karistuse võrra ning lõplikuks liitkaristuseks on D.I-le mõistetud vangistus 4 aastat 4 kuud 2 päeva.

Karistuse kandmise aja algus on 18.06.2009 ja lõpp 19.10.2013. Kinnipeetaval on õigus taotleda vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist alates 11.12.2012.

Esimese astme kohtu määruse sisu

2. Kohus, hinnanud vangla poolt esitatud materjale ja prokuröri seisukohta ning kuulanud ära

süüdimõistetu D.I ja tema kaitsja arvamuse, leidis, et süüdimõistetu on võimalik

vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada, kuivõrd ennetähtaegseks vabastamiseks esinevad nii formaalsed (KarS § 76 lg 2 p 2) kui ka materiaalsed alused (KarS § 76 lg 3).

Kohus, viidates Tartu Vangla ja kriminaalhooldusosakonna kirjalikule seisukohale, asus seisukohale, et D.I vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine on õigustatud,

arvestades ärakantud karistusaega ning süüdimõistetu panustamist vangistuse ajal enda

ettevalmistamisse seaduskuulekaks eluks edaspidi. Märkimist väärib, et D.I on omandanud vangistuses keskhariduse ja on motiveeritud haridusteed jätkama. Ta on läbinud kõik individuaalses täitmiskavas ettenähtud tegevused riskide maandamiseks - välja arvatud

asjaolu, et lõpetatud ei ole veel õpingud kutseõppes keevitaja erialal, mida on Tartu Kutsehariduskeskuses võimalik jätkata ka vabaduses viibides.

23.05.2012 on kohus, läbi vaadates D.I tingimisi ennetähtaegse vabastamise asja, pidanud ennetähtaegset vabastamist põhimõtteliselt võimalikuks, kui süüdimõistetu järgneva

karistuse kandmise aja jooksul täidab kinnipidamiskoha eeskirju ning jätkab positiivseid

muutusi. Seetõttu on kohus KrMS § 426 lg 2 alusel määranud D.I järgmise

ennetähtaegse vabastamise küsimuse läbivaatamiseks lühema tähtaja, kui seda näeb ette

vangistusseaduse § 76 lg 3. D.I ei ole viimase aasta jooksul vangistuses

distsiplinaarüleastumisi toime pannud, mistõttu puudub kohtul alus kahelda süüdimõistetu

soovis elada edaspidi seaduskuulekalt. Vangistusest ennetähtaegse vabanemisega kaasnev

käitumiskontroll kriminaalhooldaja järelevalve all võib selle eesmärgi saavutamisele kaasa aidata. Karistus on kohtu arvates täitnud D.I suhtes oma eesmärgi ja ta tuleb tingimisi enne tähtaega vabastada.

Kohus pidas samas toetudes vangla ja kriminaalhooldusametniku seisukohtadele ning

tulenevalt kuritegude toimepanemise asjaoludest vajalikuks rakendada D.I

ennetähtaegsel vabastamisel lisaks KarS § 75 lõikes 1 sätestatud kontrollnõuete järgimise kohustusele tema suhtes ka täiendavaid kohustusi. Vastavalt KarS § 75 lõikele 2 p 1 kohustab

kohus D.I tasuma igakuuliselt 50 eurot tema suhtes sissenõudmisel olevate võlgade katteks, p 2 kohaselt tuleb teda kohustada katseajal mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume, p 4 kohaselt asuma kohtu määratud tähtaja jooksul tööle ning p 7 kohaselt mitte suhtlema

kriminaalkorras karistatud isikutega. KarS § 76 lg 4 kohaselt määras kohus D.I-le katseajaks 1 aasta.

Määruskaebuses esitatud taotluse sisu

3. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse prokurör, kes taotleb tühistada Tartu Maakohtu

määrus ja teha uus määrus, millega jätta D.I tingimisi ennetähtaegselt vabastamata.

3 Prokurör leiab, et kohus ei ole määrust tehes piisavalt arvestanud KarS § 76 lg 3 ettenähtud asjaoludega. Määruskaebuse esitaja põhiseisukohad on järgmised. 3.1 on isik, keda on kriminaalkorras karistatud viiel korral ning kes on alati jätkanud D.I

pärast vanglast karistuse kandmiselt vabanemist kuritegude toimepanemist, mistõttu võib järeldada, et ärakantud karistused pole teda uute kuritegude toimepanemisest eemale hoidnud.

D.I on vabastatud vanglast 23.11.2007 seoses vangistuse osalise ärakandmisega, kuid

22.10.2008 on täitmisele pööratud 2-aasta pikkune kandmata karistus, sest juba kuu möödudes pani ta toime röövimise grupiga ja uue avaliku varguse grupiga. Peale selle tarvitas ta vanglas viibides 2007. aasta aprillis arsti ettekirjutuseta narkootilist ainet. Vanglas karistuse kandmise ajal on D.I olnud raskusi ka kodukorrast kinnipidamisega ning teda on kokku

8 korral karistatud distsiplinaarkorras nii kartseri (5 korral), noomituse kui ka lühiajalise

kokkusaamise keeluga, kusjuures viimati 22.02.2012 ning enne seda alles 16.02.2012, mis

omakorda näitab, et D.I on olnud probleeme vanglas kehtivatele õigusnormidele

allumisega. Eeltoodust nähtub, et süüdimõistetu pole suutnud käituda õiguskuulekalt isegi vanglas, mistõttu on äärmiselt küsitav tema võime säilitada õiguskuulekust oma käitumises kriminaalhoolduse tingimustes. Käesoleval ajal pole veel võimalik üheselt väita, et ta oleks

asunud paranemise teele ja edaspidi on tema puhul risk kuritegude toimepanemiseks minimaalne. Süüdimõistetu ennetähtaegse vabastamise peamiseks eelduseks on ikkagi tema

edasine õiguskuulekas käitumine ja hoidumine uute kuritegude toimepanemisest ning tema vastavust nendele tingimustele peab näitama just tema käitumine vanglas karistuse kandmise ajal. 3.2 Muuhulgas kohustas kohus vastavalt KarS § 75 lg 2 p-le 1 D.I tasuma igakuuliselt 50 eurot tema suhtes sissenõudmisel olevate võlgade katteks ning p 7 kohaselt mitte suhtlema kriminaalkorras karistatud isikutega. Kriminaalhooldaja ettekandest nähtuvalt on D.I säilitanud suhted päritoluperekonnaga,

kuhu kuuluvad vanemad, ema, õde ja vanaema. Arvamusest nähtub, et D.I mõlemad

vanemad ja õde on varasemalt kriminaalkorras karistatud. Sellest tulenevalt sotsiaalsest

olukorrast lähtuvalt ei saa eeldada D.I lähivõrgustiku toetust seaduskuuleka eluviisi saavutamisel. 3.3 ei ole tööoskusi, eriala omandamine on pooleli, sissetulekuid sellest tulenevalt ei D.I ole. Ka varasemalt vabaduses olles puudus tal stabiilne sissetulek ning elas vanematelt saadud

abist ja töötu abirahast. Sellest lähtuvalt on põhjendatud vanaema H.K. selgitus, et tal

puuduvad võimalused D.I vabanemisjärgselt toetada, kuna tema sissetulekuks on vanaduspension ning tema eluruumis elab lisaks aegajalt tema lapselaps M.K.. Samuti nähtub, et vanaema on perekonna poolt survestatud andma nõusolekut D.I elama asumiseks tema juurde. Prokurör leiab, et kõrges eas isikut ei saa sundida tema tahte vastaselt võtma vastu otsust lasta oma elukohta elama isikut, keda ta tegelikult sinna elama ei soovi ja kellel puudub

sissetulek ning töö. Põhjendatud on kartus, et vanaema pensionist saab ka D.I-le elatusallikas. On alust arvata, et ka kohtu poolt pandud kohustus tasuda igakuuliselt 50 eurot

tema suhtes sissenõudmisel olevate võlgade katteks (mida on kohtutäiturite infosüsteemist nähtuvalt 46 770,98 eurot), pole vanaema pensioni abita D.I täidetav.

3.4 oli olemas elukoht ja lähedaste toetus ka enne karistuse kandmisele asumist, D.I

kuid see ei takistanud tal jätkamast kuritegude toimepanemist. D.I käitumine näitab

jätkuvalt tema ohtlikkust ühiskonnale ja samuti seda, et tema puhul on arvestades eelnevat

elukäiku ja käitumist karistuse kandmise ajal jätkuvalt olemas risk uue kuriteo toimepanemisele vabaduses.

Kokkuvõtvalt leiab prokurör, et arvestades D.I poolt toimepandud kuritegude korduvust ja ohtlikkust ning tema käitumist karistuse kandmise ajal, on tema vangistusest tingimisi enne tähtaja lõppemist vabastamine põhjendamatu.

4

Vastus määruskaebusele

D.I seisukohad

4. , kes taotleb jätta prokuröri määruskaebuse Määruskaebuse peale esitas vastuväite D.I rahuldamata ning Tartu Maakohtu määruse muutmata. D.I põhiseisukohad on järgmised.

4.1 Prokurör on esile toonud 8 distsiplinaarkaristust, ent jätnud mainimata, et mõni neist on juba kustunud ja 22.02.2013 kustuvad kõik. Samuti tuleb märkida, et distsiplinaarrikkumised ei ole igapäevased – enne viimast 2 karistust (16.02 ja 22.02. 2012) leidis viimane neist aset 11 kuud tagasi. D.I märgib, et viiest kartserisse paigutamisest 3 olid tingimisi ning mitte ühtegi neist ei pööratud täitmisele, mis näitab, et ta on võimeline katseaega edukalt läbima.

Viimati kui D.I ennetähtaegset vabastamist arutati, pidas maakohus tema tingimisi ennetähtaegset vabastamist põhimõtteliselt võimalikuks, kui ta ka edaspidi jätkab positiivseid

muutusi ja määras talle ka lühema aja uueks ennetähtaegse vabastamise taotluse läbivaatamiseks.

4.2 vanemad ja õde on kriminaalkorras karistatud, ei Väär on ka seisukoht, et kuna D.I saa neilt eeldada D.I-le toetust seaduskuuleka eluviisi saavutamisel. D.I märgib, et tema isa vabanes vanglast 32 aastat tagasi ja on seejärel seadusekuulekalt käitunud, teenides

leiba ausa tööga ja on sellisena D.I-le eeskujuks. Ka õde karistati viimati D.I-le

teadaolevalt 10 aastat tagasi noorusaja rumaluse tõttu, kuid ta on jätkanud oma elu seaduskuulekalt. Nimetatud karistused peaksid olema kustunud ja on arusaamatu, miks näeb prokurör neis ohtu D.I käitumisele. Karistusest on D.I järeldused teinud ja astunud konkreetseid samme seaduskuulekuse suunas – näiteks lõpetanud kiitusega gümnaasiumi ning

tegelenud oma käitumisprobleemidega. Lisaks kuuluvad tema lähisuhtevõrgustikku Tartu

katoliku kiriku preester isa Miguel ja Peruu Vabariigi aukonsul Eestis Richardo Mateo Durand, kellega D.I suhtleb tihedalt ning kes on kinnitanud, et toetavad teda vabaduses moraalselt. Mõlemad isikud olid ka Tartu Maakohtu istungil, kus arutati D.I vabastamist

elektroonilise valve kohaldamisega, et oma toetust väljendada, ent kohus ei pidanud neid vajalikuks üle kuulata.

4.3 Prokurör leiab, et süüdimõistetul puuduvad tööoskused ja eriala ning kardab, et vanaema

pensionist saab D.I elatusallikas. Antud väitel puudub tõepõhi. D.I on töötanud

välismaal ehitusel abitöölisena ja vangistuses kaks ja pool aastat puidutöötlemisettevõttes ning omab antud eluvaldkondades mõningaid oskusi. Samuti on ta lõpetanud väikeettevõtja eriala ning omandamas keevitaja eriala, mida saab teha ka vabaduses. Kuni tööle asumiseni on lubanud D.I üleval pidada isa, kes garanteerib talle 300 eurot kuus ja lisaks 50 eurot kohtu pandud kohustuse täitmiseks. Vastav garantiikiri on ringkonnakohtule ka saadetud. Isa on kinnitanud oma valmisolekut poega aidata. Ka vanaema on avaldanud soovi tähtpäevade puhul raha saata, ent sellest on D.I keeldunud, ehkki vangistuses saab ta kasutada vaid 30% talle saadetavast rahast ning ta oleks seda raha vajanud.

4.4 perekond vanaema talle elukohta Väär on ka prokuröri väide, nagu survestaks D.I andma. Vanaema on telefonivestluses tunnistanud, et ta ei ole midagi sellist väitnud, s.o need

sõnad on talle suhu pandud ja sellist seisukohta ei ole ka varasemates kriminaalhooldaja ettekannetes. Samuti ei kajastu selles kriminaalhooldaja ettekandes, et isa on lubanud D.I

toetada, mis näitab, et kriminaalhooldaja on teinud oma tööd lohakalt. Vanaema on vaid

väljendanud kartust, et D.I ei suuda ehk selgi korral hästi käituda ja põhjustab talle sellega häbi, ent muud ei ole ta avaldanud. Vanaema juurde elama asuks D.I ajutiselt, kuni on leidnud töö ja üürinud korteri ning saanud uude elukohta kolimiseks vastava loa.

5

4.5 Märkimist väärib asjaolu, et 31.01.2013 kestis kohtuistung peaaegu tund aega ning kaalumist leidsid kõik asjaolud, mida on oma määruskaebuses välja toonud prokurör, ehkki

kõik need ei kajastu kohtumääruses. Samuti ei kasutanud prokurör võimalust isiklikult kohtuistungil osaleda, mistõttu ta ei saanud isiklikult veenduda, kas kohus kõiki asjaolusid , tõendeid ning ütlusi põhjalikult arvesse võtab.

Kokkuvõtvalt märgib D.I, et on teinud oma endise eluviisi ekslikkuse kohta järeldused ja soovib elada õiguskuulekalt ning alluda kriminaalhooldusele ja täita kohtu poolt talle pandud lisakohustusi, mis aitaks teda õiguskuulekal teel püsimisel. Maakohus on istungil põhjalikult vaaginud kõiki tõendeid, arvamusi ning ütlusi ning on oma otsust motiveerinud.

5. Tartu Ringkonnakohtu kohtuniku 19.02.2013 määrusega määrati määruskaebus

läbivaatamisele kirjalikus menetluses. Määruskaebemenetluse pooltele anti kirjalike seisukohtade esitamiseks aega kuni 28.02.2013.

D.I kaitsja seisukohad

6. Kaitsja leiab, et maakohtu määrus tuleb jätta muutmata ja prokuröri määruskaebus

rahuldamata. Kaitsja märgib, et D.I on ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku

karistusajast ning tal puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused, mis näitab, et ta suudab vabaduses õiguskuulekalt käituda. D.I on vabaduses elukoht vanaema juures, head suhted sugulastega, isa majanduslik toetus, vaimulike vaimne toetus, plaan leida töö ja üürida korter. Samuti on D.I varasem töökogemus, vanglas omandatud põhija keskharidus, head õppimistulemused ja edukalt läbitud sotsiaalprogrammid. Kaitsja toob välja, et D.I

enam probleeme alkoholi ja narkootikumidega ei esine ning süüdimõistetu soovib tasuda rahalisi nõudeid. Eeltoodu näitab, et D.I on oma ellusuhtumist muutnud, ei hakka enam seadust rikkuma ning karistus on oma eesmärgi täitnud.

Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

7. vabastamine ei ole vaatamata formaalsete eelduste Ringkonnakohus leiab, et D.I esinemisele võimalik. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus arvesse võtnud kõiki KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid.

7.1 käitumises on vangistuse jooksul aset leidnud ka Ringkonnakohus möönab, et D.I

mitmed positiivsed muutused ning kinnipeetava käitumine vangistuses on KarS § 76 lg 3 kohaselt asjaoluks, mida kohtul tuleb isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisel kindlasti arvestada. Seega on vaieldamatult oluline arvesse võtta positiivseid asjaolusid, m.h

seda, et D.I on vangistuse kestel osalenud sotsiaalprogrammides Agressiivsuse asendamise treening, Eluviisitreening, Vihajuhtimine ja Õige hetk, mis aitavad tal kindlasti tulevikus paremini oma probleemkäitumisega hakkama saada. Tema käitumine vangistuses on

viimasel ajal oluliselt paranenud. Viimane distsiplinaarkaristus määrati talle 22.02.2012. Ringkonnakohtule saadetud kirjas on D.I isa kinnitanud, et toetab poega ennetähtaegse vabastamise korral materiaalselt. Vabanemisel oleks D.I määruskaebuse kohaselt mõned head sõbrad, kes on samuti lubanud moraalselt toeks olla. Kohtuistungil ja määruskaebuses kinnitas D.I, et tal on motivatsiooni muutuda. Kuivõrd D.I on nii vangistuses kui ka välismaal ehitusel abitöölisena töötamise kogemus ja läbitud kutseõpe, on tal võimalused tulevikus seaduskuulekaks eluks olemas.

7.2 on varem kriminaalkorras Samas ei saa kohtukolleegium jätta arvestamata, et D.I

karistatud viiel korral ja kannab kolmandat korda vanglakaristust. Tema suhtes on varem

kohaldatud kriminaalhooldust. Tingimisi karistus pöörati Tartu Maakohtu 23.10.2008

6

määrusega täitmisele peale seda, kui D.I ei elanud kindlas elukohas, ei käinud

nõuetekohaselt registreerimisel, ei küsinud luba elukohast lahkumiseks ega elukoha

vahetamiseks. Katseajal olles trahviti teda alkoholiseaduse § 70 rikkumise eest.

Registreerimisnõude korduvale täitmata jätmisele järgnesid teiste kontrollnõuete

mittetäitmine, mis laienes KarS § 75 lg 1 loetelu kogu ulatusele. Ka kontrollkohustuste

määramine ei pööranud D.I tagasi kontrollnõuete täitmisele. Lisaks iseloomustab D.I kuritegelikku käitumist süstemaatilisus – teda on alates 1998. aastast karistatud nii

tingimisi kui ka reaalse vangistusega eriliigiliste kuritegude (valitsemiskorravastased,

varavastased, karistuse täitmise vastane ja isikuvastane) toimepanemise eest. Sestap on

prokurör õigesti osundanud D.I poolt alati peale vangistusest karistuse kandmiselt vabanemist uute kuritegude toimepanemist. Nii näiteks pani ta juba kuu möödudes eelmisest vangistusest vabastamist toime uued kuriteod, m.h raske varavastase teo – röövimise. Seega ei

pruugi kriminaalhooldus arvestades D.I aktiivset kriminaalset minevikku ja

kriminaalhoolduse varasemat ebaõnnestumist, olla mõjuvaks meetmeks uute kuritegude

ärahoidmise seisukohalt, ehkki ta on oma vastuses määruskaebusele märkinud, et soovib alluda kriminaalhooldusele ja täita kohtu poolt talle pandud lisakohustusi. 7.3 on määruskaebusele ette heitnud, et selles sisalduvad eksitavad andmed – nimelt D.I

on prokurör viidanud 8 distsiplinaarkaristusele, milleks määruskaebuse esitamise ajal oli 2 kustunud ja ülejäänud kustuvad 23.02.2013. Samuti oli viimaste distsiplinaarkaristuste näol

tegemist tingimisi karistustega, mida täitmisele ei pööratud. Ringkonnakohus märgib, et

määruskaebuse esitamise ajaks on tõepoolest 2 karistust 8-st kustunud. Samas aga iseloomustavad distsiplinaarüleastumised kinnipeetavat kaudselt, mistõttu ei olnud prokuröri poolt väär osutada ringkonnakohtu tähelepanu kinnipeetava käitumisele vangistuses, kuivõrd

kinnipeetava õiguskuulekas käitumine vangistuses näitab tema sobivust ennetähtaegseks

vabastamiseks ja tema suhtumist normidesse üldiselt. Samuti ei nähtu ringkonnakohtule esitatud materjalidest, et D.I-le on määratud tingimisi karistused, mida täitmisele ei pööratud. Vastupidi – üleastumisi võib pidada rasketeks (nt distsiplinaarkaristus värskete

tätoveeringute eest, nööri abil jalutusaiast paki saatmine, tubakatoodete hoidmine, keelatud esemete hoidmine ja vanglaametniku korduvatele seaduslikele hoiatustele mitteallumine).

7.4 Ringkonnakohus märgib, et süüdimõistetu ennetähtaegseks vabastamiseks peab kohtul KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid hinnates tekkima nii veendumus sellest, et kinnipeetav suudab edaspidi õiguskuulekalt käituda, kui ka sellest, et tema ennetähtaegne vabastamine ei oleks vastuolus õiguskorra kaitsmise huvidega. Ringkonnakohus nõustub prokuröriga selles,

et antud juhul tuleb arvestada D.I kuritegude korduvust ja ohtlikkust ning asub

seisukohale, et süüdimõistetu vabastamine on ennatlik. Ringkonnakohus leiab seega, et

süüdimõistetu isikul, tema varasemal elukäigul ja kuritegude toimepanemise asjaoludel on tingimisi ennetähtaegse küsimuse lahendamisel suur kaal ning kuigi kaalutlusotsuse tegemisel tuleb kohtul arvesse võtta ka isiku käitumist vangistuses (D.I distsiplinaarkaristused on ringkonnakohtu määruse tegemise ajaks kustunud) ning teda vabaduses eesootavaid tingimusi (isa materiaalne toetus, eluaseme ja positiivsete kontaktide olemasolu), ei saa süüdimõistetut

vabastada vaid heale käitumisele ja vabanemisel eesootavatele headele tingimustele

tuginedes. Süüdimõistetul on vastavalt Riigikohtu lahendis nr 3-1-1-91-06 avaldatud

seisukohale küll subjektiivne õigus nõuda enda ennetähtaegse vabastamise avalduse

menetlemist, kuid ei ole subjektiivset õigust nõuda enda vangistusest ennetähtaegset

vabastamist. Ringkonnakohus märgib, et süüdlase ennetähtaegne vabastamine on alati kriminaalpoliitiline otsus ning kohtul on õiguskorra kaitsmise huvidest lähtuvalt õigus raske kuriteo toimepannud isiku ennetähtaegsest vabastamisest keelduda.

7.5 Ringkonnakohus peab vajalikuks rõhutada, et kuigi seadus võimaldab süüdimõistetuid karistuse kandmisest ennetähtaegselt vabastada, on karistuse tervikuna ärakandmine reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks.

7

7.6 Eelnevast lähtuvalt tühistab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse ning jätab D.I tingimisi ennetähtaegselt vabastamata.

8. D.I kaitsja on koos määruskaebusele esitatud vastusega ringkonnakohtule esitanud

taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks.

Ringkonnakohtu hinnangul on kaitsja poolt esitatud taotluse kohaselt D.I-le riigi õigusabi

andmisele kulunud aeg, s.o 3 pooltundi, põhjendatud ning kaitsja tasuna taotletud summa 48 eurot vastavuses RÕS §-st 22 tulenevate nõuete ning Eesti Advokatuuri poolt kehtestatud

korraga Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise aluste, maksmise korra ja

tasumäärade ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ja ulatuse korra kohta.

Eeltoodust tulenevalt määrab ringkonnakohus vandeadvokaat N. Agarjovale Advokatuurile

eraldatud eelarveliste vahendite arvelt väljamaksmisele kaitsja tasu summas 48 eurot D.I-le määruskaebemenetluses riigi õigusabi osutamise eest ning juhindudes KrMS § 187

lg-st 1 jätab vastava menetluskulu riigi kanda.

Maarika Kuusk

Tiit Lõhmus

Mati Kartau