Legislator Case Law & Legislation
1-12-12005/10 AI generated

1-12-12005/10 · Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja

Case Number 1-12-12005/10
Court / Authority
Jurisdiction Estonia · Case Law (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

1 K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 18.veebruar 2013.a. Rapla Kohtuistungi aeg 18.veebruar 2013.a Kriminaalasja number 1-12-12005 Kohtunik Indrek Saar Kohtuistungi sekretär Aivi Meister Prokurör Aarne Pruus Kriminaalasi ja menetluse liik S.I süüdistusasi KarS § 320 lg 1 järgi üldmenetluses Süüdistatav Kaitsja S.I, isikukood xxx, EV kodanik, emakeel...

Legislator headnote

Placeholder

Keywords

Placeholder

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

1

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 18.veebruar 2013.a. Rapla Kohtuistungi aeg 18.veebruar 2013.a Kriminaalasja number 1-12-12005 Kohtunik Indrek Saar Kohtuistungi sekretär Aivi Meister Prokurör Aarne Pruus Kriminaalasi ja menetluse liik S.I süüdistusasi KarS § 320 lg 1 järgi üldmenetluses Süüdistatav

Kaitsja S.I, isikukood xxx, EV kodanik, emakeel eesti,

keskharidusega, xxxxxxx xxxxxxxx xx tööline, varem

kriminaalkorras karistamata, elukoht xxxxx maakond xxxxx vald xxxxx xxxxx x, vandeadvokaat Vahur Krinal

Kohaldatud menetlusnormid

KrMS §§ 305 lg 1, 310 lg. 1 ja 3, 311-313, 314, 315 lg 1, 4, 5 ja 8, 318 lg 1 ja 319 lg 1 ja 2

RESOLUTSIOON

Süüdi tunnistada S.I kuriteos KarS § 320 lg 1 järgi ja karistada teda rahalise karistusega

seitsekümmend päevamäära, millele vastab kaheksasada kolmkümmend üheksa (839) eurot ja 30

senti. KarS 73 lg. 1 ja 3 kohaselt vabastada S.I karistuse kandmisest kolme (3) aastase katseajaga. Karistust ei pöörata täitmisele, kui S.I ei pane katseajal toime tahtlikku kuritegu. Katseaja algust arvestatakse kohtuotsuse kuulutamise päevast.

Välja maksta riigi eelarvest Eesti Advokatuuri juhatuse kaudu määratud kaitsja vandeadvokaat

Vahur Krinali tasuks kohtuistungist osavõtu, istungiks ettevalmistumise ja istungile sõiduks kulunud aja eest 216 eurot ja sõidukulu hüvituseks 41.76 (summad sisaldavad käibemaksu)

2

Välja mõista S.I-lt riigi tuludesse 480 eurot sundraha ja 192 eurot kaitsja tasu hüvituseks kohtuistungiks ettevalmistumise ja istungist osavõtu eest. Kaitsja tasu istungile sõiduks kulunud aja eest ja sõidukulu hüvitus kokku 65.76 eurot jätta riigi kanda.

Summade tasumine on võimalik vabatahtlikult ositi kümne (10) kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest s.o. ühes kuus sundraha 48 eurot ja kaistja tasu 19.20 eurot Rahandusministeeriumi kontole nr 333416110002 Danske Bank AS-i Eesti filiaalis, kontole nr 10220034796011 SEB Pank

AS-is või kontole nr 221023778606 Swedbank AS-is. Tasumisel märkida saajaks Rahandusministeerium, viitenumber 2800049696 ja selgituseks kohtuasja nr 1-12-12005. Esimese osamakse mittetasumise korral saadetakse kohtuotsus sundtäitmisele.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsiooni Pärnu Maakohtu (Rapla kohtumaja) kaudu Tallinna

Ringkonnakohtule. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb seitsme päeva jooksul arvates

kohtuotsuse lõpuosa kuulutamisele järgnevast päevast, maakohtule teatada. Apellatsioon tuleb

esitada viieteistkümne päeva jooksul, arvates päevast, mil kohtumenetluse poolel oli võimalik

kohtus kohtuotsusega tutvuda. Apellatsioonist mitteteatamise korral kohtuotsust täismahus ei koostata. Apellatsiooniteate esitamisel koostab kohus motiveeritud kohtuotsuse 15. päevaks pärast teate saabumist.

Menetluskulude hüvitamist võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebusega. Määruskaebus

tuleb esitada maakohtu kaudu Tallinna Ringkonnakohtule 10 päeva jooksul arvates päevast, mil kohtuotsus oli menetlusosalisele kohtus tutvumiseks kättesaadav.

Süüdistuse sisu

S.I süüdistatakse selles, et ta olles eelnevalt hoiatatud vastutusest KarS § 320 järgi, andis

18.novembril 2011.a. alates 15.37 kuni 16.05 Raplas Savi tn. 2 Lääne Prefektuuri Rapla politseijaoskonnas ruumides toimunud ülekuulamisel valeütlusi, mis seisnes järgmises

- väitis, et 2011. aasta suvel vahetult enne seda, kui politseiametnikud tulid xxxxxxxx xxxxx

tn. x hoovile, oli AD istunud oma sõiduautosse juhikohale ja UT autosse A.D kõrvale, et A.D autot ei käivitanud ja sõitma ei läinud; hoovile tulnud politseiametnikud hakanud A.D süüdistama auto juhtimises alkoholijoobe seisundis.

Ütlused ei vasta tegelikkusele, sest Pärnu Maakohtu 27.märtsi 2012.a. otsusega on tõendatud, et

AD juhtis 11.juunil 2011 kella 20.49 ajal alkoholijoobe seisundis sõiduautot Volvo registreerimismärgiga xxx xxx Rapla maakonnas xxxxx vallas xxxxxxxx Vana-Viljandi maanteelt xxxxx tänav x hoovile.

S.I tegu on kvalifitseeritud KarS § 320 lg 1 ette nähtud kuriteona.

Süüdistatava ütlused ja kaitsja seisukoht

Süüdistatav ei tunnista end süüdi ja kinnitab, et ei ole valeütlusi andnud ja on veendunud, et rääkis

tõtt. Kaitsja ei pea samuti süüdistust põhjendatuks ja on seisukohal, et S.I ütlused on

subjektiivne nägemus 11.juuni 2011.a. sündmustest, S.I ei ole püüdnud midagi muuta ega pehmendada. A.D süüdistuses tehtud kohtuotsuse kohaselt S.I ütlusi ei arvestatud.

S.I poolt kohtuistungil antud ütluste kohaselt mäletas ta politseis ülekuulamisel 11.juuni

3

2011.a. sündmusi täpselt, kuna vestles kohale tulnud politseiametnikega. A.D autot ei juhtinud ja auto seisis. U.T tahtis minna poest viina juurde ostma, kuid A.D ütles, et autos on viina. Ise läinud

A.D autosse muusikat otsima. S.I kinnitab, et ta on andnud niisugused ütlused, nagu on ülekuulamise protokollis kirjas. Ta oli veendunud, et vahetult enne politsei saabumist A.D autoga sõitmas ei käinud, vaid sõitis hommikul. Politseinikud tulid kohale ja väitsid, et A.D auto sõitis. Nad katsusid auto esiluuki, see oli tuline ja sellest järeldasid, et auto on sõitnud. Auto oli seisnud aga päikese käes ja sellest oli luuk kuum. Politseinik S.L öelnud, et neid on neli, teid kolm ja usutakse neid. Politeinik on S.I kuuldes ka öelnud, et nad jälitasid teist autot, ei näinud auto numbrit ja tulid vale auto juurde.

Kohtu seisukoht

Kohus leiab, et süüks pandud kuriteo objektiivsed ja subjektiivsed tunnused tuleb lugeda S.I tegevuses vaatamata vastuväidetele tõendatuks. Süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid S.I tegevuses ei ole. Asjas ei ole vaidlust, et S.I andis kohtueelsel uurimisel A.D süüdistusasjas

süüdistuses kirjeldatud ütlusi ja kinnitas, et A.D ei pannud toime kuritegu. Seda kinnitavad

ülekuulamise protokoll 18.novembrist 2011.a. (t.l. 17-18) 27.märtsil 2012.a. tunnistas Pärnu Maakohus AD süüdi selles, et ta juhtis 11.juunil 2012.a. Rapla maakonnas Hagudis vanalt Viljandi

maanteelt xxxxx t. x U.T hoovi sõiduautot alkoholijoobe seisundis. Kohtuotsus jõustus 05.septembril 2012.a. A.D süüdistusasja arutamisel kuulati üle politseiametnik SL, kes A.D poolt juhitud autole järgi sõitis, kuid auto kadus tunnistaja vaateväljast ja tunnistaja ei näinud pealt, kui auto U.T hoovi sõitis. Tallinna Ringkonnakohtu 23.mai 2012.a. otsuses on märgitud, et A.D poolt

juhitud auto oli kogu aeg tunnistaja S.L

vaateväljas. Kohus leiab, et ringkonnakohtu eksimusest tunnistaja ütlustele viitamisel ei saa kuidagi järeldada, et S.I on andnud ülekuulamisel tõeseid

ütlusi. S.I on kohtueelsel uurimisel kinnitanud, et enne politseinike saabumist A.D autoga sõitmas ei käinud. Seega esitas S.I tunnistajana ütlusi andes A.D kasuks teadvalt valeväite ja

tegutses vähemalt otsese tahtlusega KarS § 16 lg. 3 mõttes. S.I puudus mistahes alus olla veendunud, et A.D vahetult enne politseinike saabumist autoga sõitmas ei käinud ja et auto oli kogu päeva U.T hoovis seisnud.

Karistust raskendavaid ega kergendavaid asjaolusid S.I tegevuses ei ole. Karistuseks arutatava kuriteo eest on ette nähtud rahaline karistus või vangistus kuni kolm aastat. S.I-le süüks pandud

ütlused ei eksitanud kuidagi kohtueelset ja kohtulikku uurimist ega muutnud menetlust

keerukamaks. Ütluste usaldusväärsuse

kontrollimiseks ei tulnud teha täiendavaid

uurimistoiminguid. Muude tõendite kõrval puudus S.I ütlustel asja lahendamisel sisuline tähtsus. Neil põhjustel kohus leiab, et S.I suhtumise muutmiseks õiguskaitseorganite töösse ja

uute süütegude vältimiseks on küllaldane tema karistamine rahalise karistusega, mille määr võib

jääda alammäära lähedale. S.I ei ole varem karistatud ühegi kuriteo ega väärteo eest ja on elanud seni õiguskuulekalt. Lähtudes eespool nimetatud asjaoludest ja S.I isiksusest, ei pea

kohus rahalise karistuse täitmisele pööramist antud juhul vajalikuks ja peab võimalikuks S.I karistuse kandmisest KarS § 73 lg. 1 kohaselt vabastada. Kohus leiab, et kõige olulisem on antud juhul riiklik hukkamõist tehtu eest.

Kohtule on esitatud teatis S.I maksustatava tulu kohta 2010. aastal, mille kohaselt on päeva keskmiseks sissetulekuks kujunenud 25.88 eurot.

Süüdistatava kaitsjaks on kohtueelsel uurimisel määratud vandeadvokaat Vahur Krinal, kes on

esitanud kohtule taotluse tasu kinnitamiseks kohtuistungiks ettevalmistumise, istungist osavõtu ja istungile sõiduks kulunud aja eest ja sõidukulu hüvitamiseks. Kaitsja on tutvunud kriminaalasja materjalidega 18.detsembril 2012.a. 1,5 tundi, kulutanud 12.veebruaril 2013.a. 0,5 tundi kaitseakti

4

koostamiseks, 15.veebruaril 2013.a. ühe tunni kohtuistungiks ettevalmistumiseks ja 2 tundi kohtuistungist osavõtuks. Advokaadibüroo, mille kaudu kaistja tegutseb, asub Raplast 87 kilomeetri

kaugusel Pärnus. Kaitsja taotleb 20 eurot tasu sõiduks kulunud aja eest ja sõidukulu hüvitamist arvestusega 0,20 eurot kilomeetri eest. Kohus leiab, et taotlus tuleb rahuldada. Kohtuistung algas kell 11.00 ja lõppes 11.30. Eesti Advokatuuri juhatuse 15. detsembri 2009.a., 09. veebruari 2010.a., 15. juuni 2010. a. 13.detsembri 2011.a., 14.juuni ja 11.detsembri 2012.a. otsustega kehtestatud Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord p. 16 kohaselt on määratud kaitsja tasu kohtulikuks üldmenetluseks ettevalmistumise eest 16 eurot iga poole tunni kohta, kuid kokku mitte rohkem kui 192 eurot; p. 18 kohaselt on määratud kaitsja tasu kriminaalasja kohtuliku

üld või lihtmenetluse istungil osalemise eest 16 eurot iga poole tunni kohta ja p. 19 kohaselt

toimub tasu arvestus kohtuistungi alguse ja lõpu kellaaja alusel lähima pooltunnini ümardamise

põhimõttel. Sama korra p. 47.2 kohaselt hüvitatakse kaitsjale 20 eurot kohtuistungi toimumise

kohta sõiduks kulunud aja eest, kui büroo, mille kaudu advokaat tegutseb, asub kohtust 51-100 kilomeetri kaugusel ja p.p. 52- 54 kohaselt hüvitatakse isikliku auto kaustamise korral 0,20 eurot iga läbitud kilomeetri kohta. Eeltoodust tulenevalt kujuneb tasuks kohtuistungiks ettevalmistumise,

istungist osavõtu ja istungile sõiduks kulunud aja eest koos käibemaksuga kokku 216 eurot ja

sõidukulu hüvituseks 41.76 eurot. Kohus ei pea põhjendatuks süüdistatavalt riigi tuludesse välja mõista kaitsja tasu sõiduks kulunud aja eest ja sõidukulu hüvitust.

Indrek Saar Kohtunik