1-13-366/6 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1-13-366

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 04.märtsil 2013.a., Tallinn Kriminaalasja number 1-13-366 (09230107970)

Kohtukoosseis Kohtunik Helve Särgava Kohtuistungi sekretär Ülle Karna tõlk Julia Zautina Kohtuistungi toimumise aeg 11.,12.veebruar 2013 Kriminaalasi E.D süüdistuses KarS § 212 lg 1 järgi ja Stanislav TŠEHHOV’i süüdistuses KarS § 212 lg 1 järgi .

Prokurör Andrei Voronin Süüdistatav E.D ,

elukoht: XXX ; isikukood: XXX;

kodakondsus: määramata; haridus: keskharidus; emakeel: vene

keel; töökoht: TK OÜ keevitaja ; Kriminaalkorras varem karistatud : 1) Tallinna Linnakohtu poolt KrK § 197 lg 1 - § 15 lg

1 järgi 20 päevamäärase rahalise karistusega, s.o. 820 krooni; 2) 20.01.2003 Tallinna Linnakohtu poolt KarS § 424 järgi 23 päevase

vangistusega tingimisi 3 aastase katseajaga; 3) 11.02.2008 Harju

Maakohtu poolt KarS § 199 lg 1; § 349 järgi 3 kuulise

vangistusega tingimisi 1 aasta ja 6 kuulise katseajaga , katseaja algus 11.02.2008.a. Tõkend ei ole kohaldatud. Kaitsja Natalia Lausmaa Süüdistatav Stanislav Tšehhov , elukoht: XXX; isikukood: 38801150263; kodakondsus: Eesti Vabariigi kodanik; haridus: keskharidus; emakeel: vene keel; töökoht : AS S , koostelukksepp;

2

2 kriminaalkorras varem karistamata Tõkend Ei ole kohaldatud Kaitsja Risto Käbi

Kohus juhindus KrMS § 306, 309, 310- 312, 313.

RESOLUTSIOON

Süüdi tunnistada E.D KarS § 212 lg 1 järgi ja mõista karistuseks 235 päevamäära suurune rahaline karistus, arvestades päevamäära suuruseks 6.90 eurot, summas 1621 (üks tuhat kuussada kakskümmend üks) eurot ja 50 senti . Kars § 65 lg 2 alusel mõista E.D-le liitkaristuseks - suurendades mõistetud karistust

Harju Maakohtu 11.02.2008 kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 3 kuud vangistust võrra – rahaline karistus 1621.50 eurot ja 3 kuud vangistust. KarS § 64 lg 2 alusel kuulub mõistetud rahaline karistus iseseisvalt täideviimisele, karistus 3 kuud vangistust lugeda kantuks.

Rahaline karistus tuleb tasuda 1 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates

Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB Pangas või arvele nr

221023778606 Swedbankis või arvele nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaalis , viitenumber 4100064939. Selgitus „E.D, 1-13-366, rahaline karistus“

Välja mõista E.D-lt KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha II astme kuriteos

süüdimõistmisekorral 1,5 palga alammäära, s.o. 480 eurot ja menetluskuludena kriminaaltoimiku materjalidest koopia tegemise kulu 0.45 eurot ja ekspertiisitasu 228.50 eurot riigituludesse .

Sundraha ja menetluskulu tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011

SEB Pangas märkides viitenumbri 2800049777 või Rahandusministeeriumi arveldusarvele 221023778606 Swedbankis märkides viitenumbri 2800049777 ning selgitusse „E.D,1-13-

366, sundraha või menetluskulu “. Kviitungid tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja

kriminaalkantseleile. Menetluskulud ja sundraha tasuda 1 kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest, tähtajaks mittetasumisel saadetakse kohtuotsus 10 päeva jooksul kohtutäiturile.

Süüdi tunnistada Stanislav TŠEHHOV KarS § 212 lg 1 järgi ja mõista karistuseks 235 päevamäära suurune rahaline karistus, arvestades päevamäära suuruseks 5.17 eurot, summas 1214 (üks tuhat kakssada neliteist) eurot ja 95 senti .

Rahaline karistus tuleb tasuda 1 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates

Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB Pangas või arvele nr

221023778606 Swedbankis või arvele nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaalis , viitenumber 4100064939. Selgitus „Stanislav Tšehhov, 1-13-366, rahaline karistus“

Välja mõista Stanislav Tšehhovilt KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha II astme kuriteos süüdimõistmisekorral 1,5 palga alammäära, s.o. 480 eurot ja menetluskuludena – kaitsjatasu osutatud õigusabi eest 576 eurot , kriminaaltoimiku materjalidest koopia tegemise kulu 0.45 eurot ning ekspertiisitasu 228.50 eurot riigituludesse .

Sundraha ja menetluskulu tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011

SEB Pangas märkides viitenumbri 2800049777 või Rahandusministeeriumi arveldusarvele 221023778606 Swedbankis märkides viitenumbri 2800049777 ning selgitusse „Stanislav Tšehhov

3

3

,1-13-366, sundraha või menetluskulu “. Kviitungid tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia

kohtumaja kriminaalkantseleile. Menetluskulud ja sundraha tasuda 1 kuu jooksul arvates

kohtuotsuse jõustumisest, tähtajaks mittetasumisel saadetakse kohtuotsus 10 päeva jooksul kohtutäiturile.

Asitõendid – 3 CD plaati fotodega sündmuskohalt ja sõidukite vigastustest, mis asuvad kriminaalasja materjalide juures - jätta kriminaalasja materjalide juurde.

VÕS § 1043 alusel rahuldada AS Inges Kindlustus esitatud tsiviilhagi summas 361.99 eurot

ja VÕS § 137 lg 1 alusel mõista välja solidaarselt E.D-lt ja Stanislav Tšehhovilt

361.99 eurot AS Inges Kindlustus ( a/a XXXXXXXXXXXX , märkides selgitusse „kahjutoimik XXX ekspertiisikulu hüvitis“ ) kasuks.

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule, teatades

kirjalikult apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse või resolutiivosa kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul, alates kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15.peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 10 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale.

Süüdistuse sisu

E.D, isikuna, keda on varem karistatud Harju Maakohtu 11.02.2008.a. otsusega varavastase

kuriteo eest KarS § 199 lg 1 järgi ja avaliku usalduse vastu kuriteo eest KarS § 349 järgi , kohtuotsusega mõistetud katseaja kulgemise jooksul, kindlustushüvitise saamise eesmärgil , korraldas ühiselt ja kooskõlastatult koos Stanislav Tšehhoviga fiktiivset liiklusõnnetust ehk kutsus liiklusjuhtumi esile ja esitas AS-le Inges Kindlustus teatise liiklusõnnetuse toimumise kohta ja seejärel kahjuhüvitise maksmise kohta. Nimelt:

Kohtueelse menetlusega tuvastamata ajal ja kohas, kuid mitte hiljem kui 05.03.2009 kell 10.30

korraldas E.D koos Stanislav Tšehhoviga fiktiivset liiklusõnnetust ehk liiklusjuhtumi esilekutsumist, mis väljendus E.D kasutuses olnud ja kohal seisva sõiduki Nissan 300ZX, reg. märk XXX , ja Stanislav Tšehhov’i kasutuses olnud ja liikuva sõiduki Mercedes-Benz 230E, reg. märk XXX , vahel kokkupõrke korraldamises ja mõlemale autole vigastuste tekitamises.

05.03.2009 esitas E.D AS-le Inges Kindlustus kirjaliku kahjuteate toimunud liiklusõnnetuse

kohta. Teate kohaselt oma rajalt pöördel kõrvalekaldunud vastuvööndis auto sõitis teate esitaja sõiduautole vastu libeda tee tõttu . Kahjuteate alusel alustati kahjujuhtumi nr XXX menetlus.

18.03.2009.a. esitas E.D kui liiklusõnnetuses osalenu detailsema ja omakäeliselt täidetud

ankeedi liiklusõnnetuse asjaolude kohta . Vastavalt sellele ankeedile toimus 05.03.2009 kell 10:20 Klooga alevikus, Jaama teel E.D kasutuses olnud sõiduki Nissan 300ZX, reg. märk XXX ,

ja Stanislav Tšehhov’i kasutuses olnud sõiduki Mercedes-Benz 230E, reg. märk XXX , vahel kokkupõrge. Nimelt, liikus E.D juhitud sõiduk Nissan 300ZX, reg. märk XXX , Klooga

alevikus Klooga – Tallinn suunas kiirusega ca 50 kilomeetrit tunnis ning Tallinn – Klooga suunas liikus Stanislav Tšehhov’i juhitud sõiduk Mercedes-Benz 230E, reg. märk XXX , kiirusega ca 60-70 km/t, Klooga alevikus, Jaama teel, kurvis, 70 km kiirusepiirangu liiklusmärgi juures sõitis Stanislav Tšehhov’i juhitud sõiduk Mercedes-Benz 230E, reg. märk XXX , vastassuunavööndisse ning põrkas kokku E.D juhitud sõidukiga Nissan 300ZX, reg. märk XXX . Ankeedi küsimusele nr 19 vastates „ Kas olete teise avariis osalenuga tuttav ja kuidas ?“ kandis E.D ankeeti vastuse „ei“. Vastates küsimusele nr 23 „ Teie sõiduki maksumus liiklusõnnetuse toimumist E.D enne märkis: “ (umbes) 240 000 krooni. Kahju ei saa täpselt hinnata.“

4

4

Ülalkirjeldatud liiklusõnnetuses tunnistas end süüdi sõiduki Mercedes-Benz 230E, reg. märk XXX ,

juht Stanislav Tšehhov, kes andis kahjukäsitlejale E.D poolt antud selgitusega kokkulangeva selgituse. Vastavalt Liikluskindlustuse tavalepingu poliisi XXX , mis anti 09.02.2009.a. välja agendi

AM ja kindlustusandja esindaja VV poolt lepingu XXX alusel Stanislav Tšehhovile oli kindlustusperiood 09.02.2009 kuni 08.05.2009.a..

21.04.2009 esitas E.D AS-le Inges Kindlustus kindlustusjuhtumi menetlemise raames nõude kindlustushüvitise saamiseks. Selles nõudis E.D liikluskindlustuse seaduse § 40 alusel tema kasutuses olnud sõiduki Nissan 300ZX, reg. märk XXX , hävimisest tingitud kahju hüvitamist summas 240 000 krooni ehk 15 338,79 eurot. Nõude kohaselt nõudis kahjuhüvituse kompenseerimist , mis oli tekitatud temale kahjujuhtumi aineks oleva liiklusõnnetusjuhtumiga.

14.10.2009.a. esitas E.D kaebuse Kindlustusvahekohtule , mille kohaselt nõudis tekitatud kahju summas 215017 krooni väljamõistmist .

Kohtueelse menetluse käigus on tuvastatud, et E.D väidetud liiklusõnnetus ei toimunud deklareeritud sündmuspaigal ja deklareeritud asjaoludel. Nimelt:

a) Autode kokkupõrge ei toimunud kahjuhüvituse teatistes sündmuspaigaks märgitud ajas ja kohas, st ei olnud Klooga Jaama tee pöördel 05.03.2009.a. kella 10.00 paiku ja samal päeval hiljem ühtegi liiklusõnnetust, kohapeal täielikult puudusid liiklusõnnetuse toimumisele adekvaatselt viitavad jäljed;

b) Stanislav Tšehhov’i juhitud sõiduk Mercedes-Benz 230E, reg. märk XXX , ei ole enne

liiklusõnnetuse toimumist olnud igapäevases kasutuses ega sõitnud marsruudil Tallinn – Klooga alevik, vaid see võis sõita mõnel teisel marsruudil, mille pikkus on lühem kui 35 km; c) E.D kasutuses olnud sõiduk Nissan 300ZX, reg. märk XXX , kokkupõrge toimumise ajal ei liikunud, vaid seisis;

d) Stanislav Tšehhov’i juhitud sõiduk Mercedes-Benz 230E, reg. märk XXX , sõitis otsa E.D kasutuses olnud seisvale sõidukile Nissan 300ZX, reg. märk XXX ;

e) Vastavalt Ekspertiisiaktis nr XXXpunktis kolm esitatud eksperdiarvamusele tehniliselt on ebareaalne kokkupõrge toimumine E.D ja S.Tšehhovi poolt deklareeritud asjaoludel;

f) S.Tšehhov ja E.D vastupidiselt enda kahjukäsitlejale-kindlustusandjale ankeedis väidetule omavahel tuttavad. g) reaalselt aset leidnud MB ja Nissani vahel kokkupõrge toimumist E.D-le kuuluv sõiduk Enne Nissan Nissan 300ZX, reg. märk XXX maksumus oli temale teadaolevalt 150 000 – 153 000 , mitte 240 000 krooni.

Seega toimus E.D väidetud kokkupõrge mitte deklareeritud sündmuspaigal Klooga

alevikus, Jaama teel, kurvis, 70 km kiirusepiirangu liiklusmärgi juures, vaid mõnes teises kohas ja teistel asjaoludel.

VÕS § 422 lg 1 sätestab, et kindlustuslepinguga kohustuv isik (kindlustusandja) kindlustusjuhtumi

toimumisel hüvitama kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju või maksma kokkulepitud rahasumma

või täitma lepingu muul kokkulepitud viisil. Teine isik (kindlustusvõtja) kohustub tasuma kindlustusandjale kindlustusmakseid.

Korraldades ühiselt ja kooskõlastatult grupis koos Stanislav Tšehhoviga fiktiivset liiklusõnnetust ehk

kindlustusjuhtumi esilekutsumist ja esitades kindlustusandjale tegelikele asjaoludele mittevastavad

andmed kindlustusjuhtumi toimumise kohta, luues kindlustusandjale ebaõige ettekujutuse tegelikest

asjaoludest ja seda kindlustushüvitise saamise eesmärgil pani E.D kindlustuskelmuse toime raskendaval asjaolul, mis on kvalifitseeritav järgi ettenähtud KarS § 212 lg 1 ja KarS § 58 p 10 kuriteona.

5

5

Stanislav Tšehhov, isikuna, kellega sõlmiti kindlustusleping nr I104255518/18, kindlustushüvitise

saamise eesmärgil , korraldas ühiselt ja kooskõlastatult koos E.D-ga fiktiivset liiklusõnnetust ehk kutsus liiklusjuhtumi esile ja esitas AS-le Inges Kindlustus teatise liiklusõnnetuse toimumise kohta ja see järel kahjuhüvitise maksmise kohta. Nimelt:

Kohtueelse menetlusega tuvastamata ajal ja kohas, kuid mitte hiljem kui 05.03.2009 kell 10.30

korraldas E.D koos Stanislav Tšehhoviga fiktiivset liiklusõnnetust ehk liiklusjuhtumi esilekutsumist, mis väljendus E.D kasutuses olnud ja kohal seisva sõiduki Nissan 300ZX, reg. märk XXX , ja Stanislav Tšehhov’i kasutuses olnud ja liikuva sõiduki Mercedes-Benz 230E, reg. märk XXX , vahel kokkupõrke korraldamises ja mõlemale autole vigastuste tekitamises.

05.03.2009 esitas Stanislav Tšehhov AS-le Inges Kindlustus omakäelise kirjaliku kahjuteate toimunud

liiklusõnnetuse kohta. Teate kohaselt on tema juhtimisel olnud auto pöördel oma rajalt kõrvale

kaldunud ja sõitnud temale vastuliikunud sõiduauto vastu libeda tee tõttu . Lisaks esitas ta 05.03.2009.a. täidetud ankeedi (teade liiklusõnnetusest), milles oli toodud toimunud liiklusõnnetuse asjaolud. Lisaks esitas ta omakäeliselt joonistatud liiklusõnnetuse skeemi. Kahjuteate alusel alustati kahjujuhtumi nr XXX menetlus.

18.03.2009.a. esitas Stanislav Tšehhov kui liiklusõnnetuses osalenu detailsema ja omakäeliselt täidetud ankeedi liiklusõnnetuse asjaolude kohta . Vastavalt sellele ankeedile toimus 05.03.2009 kell 10:20 Klooga alevikus, Jaama teel E.D kasutuses olnud sõiduki Nissan 300ZX, reg. märk XXX , ja Stanislav Tšehhov’i kasutuses olnud sõiduki Mercedes-Benz 230E, reg. märk XXX , vahel kokkupõrge. Nimelt, liikus E.D juhitud sõiduk Nissan 300ZX, reg. märk XXX , Klooga

alevikus Klooga – Tallinn suunas ning Tallinn – Klooga suunas liikus Stanislav Tšehhov’i juhitud

sõiduk Mercedes-Benz 230E, reg. märk XXX . Klooga alevikus, Jaama teel, kurvis, 70 km

kiirusepiirangu liiklusmärgi juures sõitis Stanislav Tšehhov’i juhitud sõiduk Mercedes-Benz 230E,

reg. märk XXX , liikudes libedal teel , vastassuunavööndisse ning põrkas kokku E.D juhitud sõidukiga Nissan 300ZX, reg. märk XXX . Ankeedi küsimusele nr 19 vastates „ Kas olete teise avariis osalenuga tuttav ja kuidas ?“ kandis E.D ankeedi vastavasse lahtrisse „kriipsu“.

Ülalkirjeldatud liiklusõnnetuses küsitleti täiendavalt 18.03.2009.a. Nissan 300ZX, reg. märk XXX , juht E.D, kes andis kindlustusandjale-kahjukäsitlejale S.Tšehhovi poolt antud selgitusega kokkulangeva selgituse. Vastavalt Liikluskindlustuse tavalepingu poliisi XXX , mis anti 09.02.2009.a.

välja agendi AMja kindlustusandja esindaja VVpoolt lepingu XXX alusel Stanislav Tšehhovile oli kindlustusperiood 09.02.2009 kuni 08.05.2009.a..

Kohtueelse menetluse käigus on tuvastatud, et Stanislav Tšehhovi väidetud liiklusõnnetus ei toimunud deklareeritud sündmuspaigal ja deklareeritud asjaoludel. Nimelt:

a) Autode kokkupõrge ei toimunud kahjuhüvituse teatistes sündmuspaigaks märgitud ajas ja kohas, st ei olnud Klooga Jaama tee pöördel 05.03.2009.a. kella 10.00 paiku ja samal päeval hiljem ühtegi liiklusõnnetust, kohapeal täielikult puudusid liiklusõnnetuse toimumisele adekvaatselt viitavad jäljed;

b) Stanislav Tšehhov’i juhitud sõiduk Mercedes-Benz 230E, reg. märk XXX , ei ole enne

liiklusõnnetuse toimumist olnud igapäevases kasutuses ega sõitnud marsruudil Tallinn – Klooga alevik, vaid see võis sõita mõnel teisel marsruudil, mille pikkus on lühem kui 35 km; c) E.D kasutuses olnud sõiduk Nissan 300ZX, reg. märk XXX , kokkupõrge toimumise ajal ei liikunud, vaid seisis;

d) Vastavalt Ekspertiisiaktis nr XXXpunktis kolm esitatud eksperdiarvamusele tehniliselt on ebareaalne kokkupõrge toimumine E.D ja S.Tšehhovi poolt deklareeritud asjaoludel; f) Samuti olid S.Tšehhov ja E.D vastupidiselt enda kahjukäsitlejale-kindlustusandjale ankeedis väidetule omavahel tuttavad.

Seega toimus S.Tšehhovi väidetud kokkupõrge mitte deklareeritud sündmuspaigal Klooga alevikus,

Jaama teel, kurvis, 70 km kiirusepiirangu liiklusmärgi juures, vaid mõnes teises kohas ja teistel asjaoludel.

6

6

VÕS § 422 lg 1 sätestab, et kindlustuslepinguga kohustuv isik (kindlustusandja) kindlustusjuhtumi

toimumisel hüvitama kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju või maksma kokkulepitud rahasumma

või täitma lepingu muul kokkulepitud viisil. Teine isik (kindlustusvõtja) kohustub tasuma kindlustusandjale kindlustusmakseid.

Korraldades ühiselt ja kooskõlastatult grupis koos E.D-ga fiktiivset liiklusõnnetust ehk

kindlustusjuhtumi esilekutsumist ja esitades kindlustusandjale tegelikele asjaoludele mittevastavad

andmed kindlustusjuhtumi toimumise kohta, luues kindlustusandjale ebaõige ettekujutuse tegelikest asjaoludest ja kindlustushüvitise saamise eesmärgil pani kindlustuskelmuse toime Stanislav Tšehhov

raskendaval asjaolul, mis on kvalifitseeritav ettenähtud KarS § 212 lg 1 ja KarS § 58 p 10 järgi kuriteona.

MENETLUSE KÄIK

Süüdistatav E.D end talle esitatud süüdistuses süüdi ei tunnistanud ja andis kohtuistungil ütluseid, et 2009.aastal oli tema kasutuses kaks autot – Audi ja punane Nissan.

05.märtsil 2009 oli ta hommikul Kloogal ja tagasi Tallinnasse sõites teel juhtus avarii.

Selgitas, et teel oli kiilasjää, sõitis mööda Jaama teed kus lubatud kiirus oli 50 ja ta sõitis

lubatud kiirusega, kiilasjää tõttu sõitis ettevaatlikult. Kurvi sõites võttis jala gaasilt, et

vähendada kiirust, vist ei pidurdanud, kuid auto reageerib gaasipedaalile äkiliselt. Kurvi

tagant tuli teine auto ning vasakpoolse esinurgaga põrkas teise autoga kokku. Tema liikus oma sõidureas, peale kokkupõrget jäid autod seisma, üksteisest mitte rohkem kui 1 – 1,5 m

kaugusel. Peale kokkupõrget väljus autost, vaatas üle kahjustused, otsustasid, et süüdi on

Tšehhov, kuna tema auto sõitis vastassuunda. Koristasid teelt suuremad autodelt kukkunud tükid, üks mööda sõitnud auto pukseeris Tšehhovi auto teelt Kloogale minema, tema rentis tuttavalt haagise ja viis oma auto ära. Avariipaigal olid kahekesi umbes poolt tundi. Kohapeal nad mingeid skeeme ei joonistanud, alles kindlustuses, kuid üritas võimalikult täpselt juhtunut edasi anda, tema auto kiirus võis olla 30-40 km/h. Tema autol oli esiots puruks, pamper ja

suunatuli, esitiib. Autodelt kukkunud tükid olid tee keskel maas, osa lendas ka võib-olla kaugemale. Tema korjas ära oma auto tükid, mida väga palju ei olnud ja pani pagasiruumi ning Tšehhov korjas enda omad, vist pani ka pagasiruumi. Selgitas, et oli Tšehhoviga varem visuaalselt tuttav, oli teda Kloogal tuttava juures käies näinud. Ankeedis ei pööranud erilist tähelepanu küsimusele, kas nad on omavahel tuttavad, nii head tuttavad ei olnud, ei pidanud

seda oluliseks. Nissani soetas endale vahetult enne juhtumit, ei mäleta mis hinna eest, ei mäleta ka mis hinna märkis kindlustuses avaldust täites. Kindlustuselt ta praegu mingit raha ei

nõua, siis esitatud nõue oli tunduvalt suurem kui summa, mille eest ta auto ostis, summa

240 000 krooni märkimisel lähtus umbes kuu peale avariid remondifirma poolt esitatud kalkulatsioonist. Prokuröri taotlusel süüdistatava ütluste usaldusväärsuse kontrolliks avaldas kohus E.D

28.03.2012 kahtlustatavana ülekuulamise protokollist (II kd t.l. 195) ütlused selle kohta, et kõik auto küljest kukkunud tükid viskas tee äärde, mille kohta E.D väitis, et aega on palju mööda läinud ja võis eksida; 07.04.2010 ülekuulamise protokollist (II kd t.l. 190) alt 9.rida

ütlused selle kohta, et E.D tunneb S.Tšehhovit juba lapsepõlvest, kuid vahepealsetel aastatel väga ei suhelnud, mille kohta E.D väitis, et õiged on 2010.aastal antud ütlused.

Süüdistatav end talle esitatud süüdistuses süüdi ei tunnistanud ja andis Stanislav Tšehhov

kohtuistungil ütluseid, et 05.03.2009 tuli autoga Tallinnast koju Kloogale, sõitis umbes 60 km/h ja kurvis enne Kloogat hakkas kiirust maha võtma, kuid auto hakkas otse vedama, sõitis vastassuunavööndisse ja juhtus avarii. Nissan oli oma sõidureas, kuid ei tea millise kiirusega

see liikus, laupkokkupõrge see ei olnud, kuid kokkupõrke nurka ei mäleta. Peale avariid

7

7 väljus tema oma autost ja teine juht oma autost, kui olid autost väljunud tundsid üksteist ära, vaatasid autod üle, mingeid mõõtmisi kohapeal ei teinud, skeemile märkisid autode asukoha

kokkupõrke momendil, peale kokkupõrget liikus tema auto inertsi tõttu ilmselt natuke ettepoole. Tema peatas Klooga poole liikuva mööduva auto ja lasi oma auto Kloogale vedada, kus see seisis seni kuni viis auto lammutusse. Peale auto ära viimist, leppisid Viktoriga kokku ja läksid kindlustusse. Selgitas, et võis kindlustuses närviline olla, kuna tema oli õnnetuses süüdlane ja see oli tal esimene kord, samuti on ta kohtus esimest korda ja seetõttu närveerib. Kindlustuses täitsid lihtsalt paberid ja läksid ära, tema küsis kindlustuses, et kas nad autot ka vaatama lähevad, talle vastati, et Klooga on kaugel ja saatku ta ise pildid. Tegi venna juures seisnud autost ja kurvist , kus avarii juhtus pildid ja saatis kindlustusele, kuid kriminaalasja juures neid pilte pole, enda arvutist ei suutnud ta ka neid pilte enam leida. Kindlustuses andis

oma Mercedese asukoha, kuid 3-5 päeva hiljem kui autot vaatama tuldi, oli ta auto juba Paldiski mnt-l lammutusse viinud. Temalt ei ole toimunud avariiga seoses keegi mingit abi palunud, sellest, et mingi asi käib sai teada, kui eelmisel aastal teda politseisse kutsuti. Kindlustuses märkis ankeeti tutvuse kohta kriipsu, neil on E.D-ga vanusevahe, ei oska seletada mida kriips sel hetkel tähendas. Ta ei mäleta, mis sai autodelt ära kukkunud osadest, midagi korjasid nad üles, midagi viskasid tee pealt minema. Peale avariid autot käivitada ei proovinud. Mercedese ostis umbes kuu enne avariid umbes 25 000 krooni eest, sõitis sellega kuu või natuke rohkem.

Tunnistaja – asjatundja AL andis kohtuistungil ütlusi selle kohta, et Inges Kindlustuse

kahjukäsitleja N käest sai teabe te tuleb minna vaatama väidetavalt märtsis 2009

liiklusõnnetuses osalenud sõiduautot Mercedes, mis oli viidud Vääna autolammutusse ja

sõiduautot Nissan, mis oli viidud Sikupilli parklasse. Sai enda käsutusse kõik fotod sündmuskohalt, osapoolte seletused ja skeemid, probleem oli püstitatud, et kas liiklusõnnetus toimus selles kohas. Esmalt vaatles vist 10.03.2009 Vääna lammutuses Mercedest. Tegemist oli suhteliselt viletsa väljanägemisega sõidukiga, fikseeris esiosa avariilised vigastused, tegi

vastavad fotod mõõdulatiga, et saaks vajaduse korral kokku viia sõidukite kontaktpinnad. Kontrollis ka rehve, velgesid, piduriketaste tööpindasid, kõik fotografeeris. Mercedese esiosa

oli värskelt avariiline, kaitseraua tugevustala omas deformatsiooni, plastdetailid olid

purunenud. Piduriketastel oli pindmist korrosiooni, mille järgi saab öelda, et sõiduk ei

osalenud igapäevases liikluses, pigem kasutati harva. Avariimomendil oli sõiduk ilmselt

olnud liikumisvõimeline. Nissani vaatlusel tuvastas, et pidurikettad olid haljad, töökorras,

auto oli tema arvates kaubandusliku välimusega. Avariiliste vigastuste kohaselt oli auto saanud löögi esiosa vasakpoolsesse piirkonda ja selgelt oli välja joonistunud Mercedes Benzi esikaitseraua plastkatte logo märk vasakpoolsel põsel, mis on iseloomulik olukorrale kui on

rammitud seisvat sõidukit. Selgitas, et kui liiguvad mõlemad sõidukid, toimub kokkupõrge

mõningase nurga all, antud juhul 60-kraadise nurga all, siis kontakteeruvatele pindadele

tekivad liikuvate sõidukite inertsist tingitult horisontaalsed trassid, kuna kontakteeruvad

piirkonnad on omavahel hõõrdes, kuid Nissani vasakpoolsel esiosal oli joonis selgete

kontuuridega. Nissanile oli nina suhtes sisse sõidetud, mingeid hõõrde jälgi ei olnud, oli

konkreetne deformatsioon, et on sisse sõidetud. Seletas, et tema sai tellimuse arvamuseks,

kuna Inges Kindlustuse kahjukäsitleja N sündmuskoha vaatlust teostades ei leidnud sealt

avariiliste sõidukite purunenud osasid, mida Mercedese vigastusi arvestades oleks pidanud

sinna jääma. N poolt sündmuskohal tehtud fotode põhjal, kust oli näha liiklusõnnetuse toimumise koht, teelõik, teeperved, kus ei olnud plastitükke, klaasikilde jm ning kuna seda teelõiku keegi ei puhasta, tegi järelduse, et liiklusõnnetust seal ei toiminud. Selgitas, et ise ta

avariikohal ei käinud, kuna N oli käinud värskel jäljel, teinud hulgaliselt pilte ja polnud

leidnud mingeid avariile viitavaid detaile, mistõttu paar nädalat hiljem minna poleks olnud mõtet. Tema poolt avariilistest autodest tehtud fotod on kaustas „süüdlane ise vaadatud“ ja

„kannatanu ise vaadatud“. Tegi avariilisest Nissanist pilte veel ka teisel korral kui Inges Kindlustus tellis temalt auto hindamise .

8

8

Ekspert LT selgitas , et ekspertiisi teostamisel kasutas fotomaterjale autode vigastustest, autodest, samuti osaliste poolt deklareeritud asjaolusid, skeeme. Samuti selgitas, et avariiliste autode vahel kokkupuute olemasolu tegi kindlaks autode vigastuste järgi, kokkupõrke nurka

näitavad vigastuste tekitamise suurus, osaliste poolt deklareeritud skeemidelt ei saanud

otseselt kokkupõrke nurka määrata.

Deklareeritud tingimustel liiklusõnnetuse rekonstruktsiooniks kasutatud arvutiprogrammi ja lähtuvalt sõidukite tuvastatud vastastikusest

asendist tehtud analüüsi põhjal jõudis järeldusele et sellistel tingimustel oli kokkupõrge

ebareaalne. Sõidukid ei paiskunud peale kokkupõrget teelt välja, kuid liikuvate sõidukite puhul ei peatu sõidukid kohe kokkupõrke kohas, liikumisenergia sumbub mingi aja pärast, kui Nissan seisis, võis peale kokkupõrget jääda tee peale, Mercedese puhul ebareaalne. Selgitas,

et vigastuste ulatus on otseselt seotud liikumiskiirusega, mida suurem kiirus, seda rohkem

läheb vigastuste tekitamiseks. Eeldusel , et Nissan seisis oli lähtuvalt tekkinud vigastustest Mercedese liikumiskiirus min 55 km/h. Kui kiirus oleks alla 50 oleks eesväärtus ka väiksem

aga see ei vastaks siis enam vigastustele. Selgitas, et 05.03.2009 a sündmuse kohta tegi

ekspertiisi 26.11.2012, kuid ajafaktor ei oma tähtsust kui on olemas fotomaterjal ja lähteandmed, järelduste ulatus sõltub lähteandmete hulgast ning antud juhul olid lähteandmed arvamuse andmiseks piisavad. Tunnistaja PT andis kohtuistungil ütlusi selle kohta, tema vennal Stanislav Tšehhovil oli tumesinist värvi Mercedes, millega ta ka ise aeg-ajalt sõitis. Rohkem kui kolm aastat tagasi veebruaris või märtsis, sattus auto avariisse Teab, et vend kasutas autot umbes sel ajal kui .

avarii juhtus, sest vend elab linnast väljas ja vajab autot liikumiseks. Auto oli täiesti

töökorras. Auto oli vennal rohkem kui kuu enne avarii toimumist. E.D on Kloogal baaris näinud, E.D vist Kloogal ei ela, võib-olla on ka teretanud, E.D ja venna Stanislavi suhetest ei tea. Seletas, et ei tea kas vennal enne Mercedest ka mingi püsiauto oli, vist mitte, isal on auto, sugulastel on auto, kes millega sõidab, ei suuda ta meenutada.

Tunnistaja AN

seletas kohtuistungil , et töötab alates 01.02.2007 AS Inges Kindlustuse

kahjukäsitlejana, tööülesanneteks on liiklusõnnetuse teadete vastuvõtmine, registreerimine,

kahjude hindamine, sündmuskoha ülevaatus, sõidukite remondiks garantiikirjade väljastamine, töö kontrollimine. 05.03.2009 registreerisid E.D ja Tšehhov väidetavalt samal hommikul Klooga lähistel toimunud liiklusõnnetuse kahju. Kontorisse tulid nad umbes kell 14

ajal, esitasid kahjuavalduse, täidetuna blanketi liiklusõnnetusest, palus neil esitada dokumendid, sõidukite tehnilised passid ja nende juhiload ning kirjutada seletuskirjad kuidas

õnnetus juhtus. E.D oli rahulik ja enesekindel, Tšehhov aga närviline, nägu punetas, keerutas näppe omavahel, mistõttu tal tekkis kahtlus, et jutt liiklusõnnetuse toimumisest ei ole õige, mõlemad rääkisid ebatäpselt, käitusid ebakindlalt, sõidukiteks olid vanem ja suhteliselt

laialt levinud, kuid liiklusest peaaegu kadunud Mercedes Benz ja kallis sport Nissan, mis vaatamata oma vanusele on väga kõrge turuhinnaga. Asjaolude täpsustamiseks palusid mõne

aja pärast täita põhjalikuma ankeedi. Liiklusõnnetuse toimumise kohta näitasid E.D ja Tšehhov talle teede kaardil, tähistasid õnnetuse koha. Peale dokumentide esitamist sõitis ta

sündmuskohale, et kontrollida kas esitatud sündmuskohal sai liiklusõnnetus toimuda. Sõitis

esitatud kaardi järgi Kloogale. Selgitas, et alati ei sõideta sündmuskohale, kuid kui tekib

mingi kahtlus, siis püütakse võimalikult kiiresti sündmuskoht üle vaadata. Kloogale jõudis kella 16 paiku, ilm oli selge, sademeid ei olnud, sündmuskohale iseloomulik, et Tallinna poolt Kloogale sõites on enne järsku kurvi kiirusepiirangu „70“ märk. Peatas auto sündmuskohast

eemal, tegi pilte, liiklusõnnetuse jälgi sündmuskohal näha ei olnud, jalutas teel 200 m raadiuses, vaatles mõlemat teeäärt, lootes leida tulede kilde, plastmassitükke, välja voolanud

jahutusvedelikku vm mis kokkupõrke järgselt oleks pidanud olema. Kuna liiklusõnnetus

toimus just „70“ mõjuala alguses siis üks sõidukitest oleks võinud sõita hetkel 90-ga ja hakanud pidurdama 70-le, teine tuli asulast ja võis hakata kiirendama ning sellistel kiirustel

toimunud kokkupõrge peaks autosid korralikult ära lõhkuma. Kinnitas, et ainukesena leidis

9

9 Tallinna poolt Klooga poole sõites deklareeritud kohast 20-30 m kaugusel paremast teeäärest

kollase suunatule tükid. Peale sündmuskoha vaatlust ja pildistamist sõitis kurvist vasakule 50-100 m kaugusele jäävate majade juurde, vestles L , kes ütles, et teel mingit erilist liikumist

ei ole märganud. Järgmisel päeval esitas oma tulemused juhtkonnale, paluti õnnetuses osalejatel täita täiendav ankeet. Hiljem vaatles Tuha tänava parklas Nissanit, purunenud vasak esinurk, löök oli tulnud rattast ettepoole, vasakus esitiivas oli suunatule koht tühi, pirnisoklit

ka ei olnud. Tšehhovilt sai teada et Mercedes on viidud romulasse, auto esiots oli katki, lammutuses oli ära võetud rool, aku oli eemaldatud, võtit ei leitud , käivitumist ei saanud

kontrollida . Tal tekkis kahtlus kas see auto on üldse võimeline liikuma, pidurikettad olid sügavalt korrodeerunud.

Tunnistaja IL seletas kohtuistungil , et elab Klooga lähedal Tallinn- Paldiski mnt ääres talus. Tema õue väravate juures seistes on 100 m kaugusel olev maantee näha. Kevadel, ei mäleta , mis aastal, tuli värava taha auto, sellest väljunud mees tutvustas ennast inspektorina , ütles, et lähedal maanteel oli olnud samal päeval avarii ja küsis, et kas ta nägi midagi. Tema vastas, et ei kuulnud midagi, mingeid ebatavalisi sündmuseid ei mäleta. Kohus uuris alljärgnevaid kirjalikke tõendeid :

- AS Inges Kindlustus 04.05.2009 avaldusest kriminaalmenetluse alustamiseks ( II kd

t.l. 1-2) nähtub, et 05.03.2009 teavitasid Stanislav Tšehhov ja E.D

kindlustust väidetavalt 05.03.2009 kell 10.20 Kloogal Jaama teel toimunud

liiklusõnnetusest, milles Tšehhovi juhitud sõiduauto Mercedes Benz 230E, reg. nr XXX kaldus vastassuunavööndisse, põrkas kokku E.D juhitud sõiduautoga Nissan 300ZX, reg. nr XXX . Liiklusõnnetuses tunnistas end süüdi Stanislav Tšehhov, E.D

esitas 21.04.2009 kahju nõude 240 000 krooni. 05.03.2009 kella 17.00 ajal

sündmuspaiga vaatlust teostanud kahjukäsitleja AN tuvastas, et nimetatud

sündmuskohal ei saanud väidetav liiklusõnnetus toimuda, mistõttu on väidetava liiklusõnnetuse näol tegemist kindlustuskelmuse katsega;

- Inges Kindlustusseltsile Stanislav Tšehhovi esitatud kahjujuhtumi kirjelduse koopiast

(II kd t.l. 3,4) nähtub, et 05.03.2009 esitas Stanislav Tšehhov teate, et Tallinnast koju sõites Klooga teel lähenedes kurvile, kus on liiklusmärk“70“, vähendas kiirust umbes

60 km/h, auto hakkas kurvis otse liikuma, ta ei suutnud autot peatada, toimus kokkupõrge vastu liikunud autoga;

- Sõiduauto Mercedes Benz 230E , reg nr XXX registreerimistunnistuse koopiast (II kd

t.l. 5,6) nähtub, et 09.02.2009 väljastatud registreerimistunnistusel on sõiduki omanikuks Stanislav Tšehhov ;

- Inges Kindlustuse liikluskindlustuse tavalepingu poliisi XXX koopiast ja juhiloa nr

XXX koopiast (II kd t.l. 7) nähtub, et 09.02.2009 on kindlustusvõtjana Stanislav Tšehhov sõlminud kindlustuslepingu nr XXX sõidukile Mercedes Benz 230E, reg. nr

XXX ning Stanislav Tšehhovile on 28.11.2007 väljastatud juhiluba nr XXX kehtivusega kuni 28.11.2009;

- Liiklusõnnetuse teatest (II kd t.l. 8) nähtub, et sõiduki Mercedes Benz (A) omanik

Stanislav Tšehhov ja sõiduki Nissan 300 ZX omanik E.D on esitanud teate

liiklusõnnetuse toimumisest 05.03.2009 kell 10.30 Kloogal Jaama teel ning kus on

sõiduki A kokkupõrke kohaks ja suunaks märgitud parempoolne esimene nurk kuni keskkohani ja sõidukil B esiots kogu ulatuses, liiklusõnnetuse toimumiskoha skeemil on märgitud sõidukil B kokkupõrke toimumise alaks vasakpoolne esinurk;

- Stanislav Tšehhovi poolt esitatud skeemist (II kd t.l. 9, 10) nähtub, et S.Tšehhov

tunnistab end süüdi 05.03.2009 kell 10.20 toimunud liiklusõnnetuses ;

- Liiklusõnnetuse asjaolude väljaselgitamise ankeedist (II kd t.l. 11-15) nähtub, et

18.03.2009 esitas Stanislav Tšehhov kindlustusandjale konkreetseid andmeid

10

10 liiklusõnnetuse kohta, mille kohaselt tema liikus 05.03.2009 Tallinnast Klooga poole, kedagi teist autos ei olnud; teine auto tuli Klooga poolt, hinnatav kiirus oli „- „ km/h;

ta üritas autot peatada; politseid toimunud avariist ei informeeritud; avariid nägid inimesed möödasõitvates autodes; koostasid sündmuskohal avarii skeemi; avariis oli

süüdi tema ; avarii teise osalise dokumente ei kontrollinud; leppisid kokku minna

kindlustusfirmasse; sündmuskohalt tiris tema auto Klooga asula suunas minema

juhuslik sõiduauto Opel; teise auto omanikku ei tundnud; tema auto maksumus oli enne avariid 30 000 krooni; teisel autol oli kahjustatud vasak esikülg;

- Inges Kindlustusseltsile E.D esitatud kahjujuhtumi kirjelduse koopiast (II

kd t.l. 16,17) nähtub, et 05.03.2009 esitas E.D teate, et Tallinnasse sõites

kurvile lähenedes nägi vastutulevat autot, mis hakkas tema autole otsa libisema, oli kiilasjää;

- Juhiloa nr XXX koopiast, sõiduki Nissan 300ZX , reg. nr XXX

registreerimistunnistuse koopiast ja kindlustuspoliisi nr XXX koopiast (II kd t.l. 18)

nähtub, et E.D-le on väljastatud 03.03.2008 juhiluba nr XXX kehtivusega

kuni 03.03.2018 ; 23.02.2009 on väljaantud sõiduki Nissan 300ZX , reg. nr XXX registreerimistunnistus, millel on sõiduki omanikuks märgitud E.D;

- Inges Kindlustuse sõiduki ülevaatuse akti nr XXX koopiast (II kd t.l 21) nähtub, et

05.03.2009 on sõiduki Nissan 300ZX, reg. nr XXX , omanik E.D , vigastusteks märgitud esistange, vasak esimene tiib, vasak esituli, parem esituli, parem esitiib, kapott, esipaneel;

- Arvest nr 09/33 (II kd t.l. 22) nähtub, et FIE AL Ekspertiisid on esitanud AS Inges

Kindlustusele 12.03.2009 arve eksperdiarvamuse nr 09/36 ja väljasõidu Tallinn- Vääna-Tallinn eest summas 3894 krooni;

- Eksperdi arvamusest nr 09/36 (II kd t.l. 23-43) nähtub, et ekspert AL on 05.03.2009.a

kell 10.30 Kloogal Jaama teel toimunud liiklusõnnetuses osalenud sõiduautode

Mercedes Benz 230E, reg. nr XXX ja Nissan 300ZX, reg. nr XXX 10.03.2009

teostatud visuaalse vaatluse põhjal tuvastanud, et liiklusõnnetus ei toimunud deklareeritud sündmuspaigal Kloogal Jaama teel ning et Mercedes Benz, XXX oli otsa sõitnud seisvale Nissan 300ZX, XXX ;

- Liiklusõnnetuse asjaolude väljaselgitamise ankeedist (II kd t.l. 44-48) nähtub, et

18.03.2009 esitas E.D

kindlustusandjale konkreetseid andmeid liiklusõnnetuse kohta, mille kohaselt alustas kell 10.15 Kloogalt sõitu Tallinnasse, autos peale tema kedagi ei olnud, teine auto liikus Paldiski mnt poolt , kiirus 60-70

km/h; teist autot nägi u 25 m kauguselt, ei jõudnud midagi ette võtta; politseid ei

informeerinud; esimesena jõudis avarii kohta sõiduauto Opel, mis tiris teise auto pärast minema; koostasid sündmuskohal avarii skeemi, teise auto juht tunnistas oma süüd, mille kohta andis allkirja kohapeal ja ka kindlustusfirmas; süüdlase üle ei olnud vaidlust, kuna teine auto kihutas välja vastassuuna vööndisse; kontrollis teise osalise dokumente; leppisid kokku minna koos kindlustusfirmasse; tema läks sündmuskohalt

Tallinnasse, tema auto viidi minema puksiiriga; teiseks osaliseks oli auto Mercedes Benz, omanik Stanislav Tšehhov; tema auto oli Nissan, reg. nr XXX , enne avariid oli auto korras, oli läbinud ülevaatuse märtsis, maksumus enne avariid u 240 000 krooni, kahju täpselt hinnata ei oska;

- Inges Kindlustusseltsile kahjujuhtumis nr XXX esitatud kahju hüvitamise nõude

koopiast (II kd t.l. 49,50) nähtub, et 21.04.2009 esitas E.D nõude hüvitada talle liiklusõnnetuses tekitatud kahju 240 000 krooni;

- Sündmuspaiga asukoha kaardilt (II kd t.l. 51-53) nähtub Kloogal Jaama tee looge ;

- Inges Kindlustus kirjast (II kd t.l. 54,55) nähtub, et 05.05.2009 esitas Inges Kindlustus

täiendavalt CD toimiku nr XXX digipiltidega, mille on prokurör A.Voronin ümbrikul oleva kinnituse kohaselt avanud failide vaatamiseks ja kopeerimiseks 12.12.2012 ;

11

11

- Asitõendi vaatlusprotokollist ja fototabelitelt (II kd t.l. 56-68) nähtub AS Inges

Kindlustus poolt 05.05.2009 esitatud CD plaadil olevate nelja kausta pealkirjadega

90773, 90773A, 90773B ja 90773C , kuhu on salvestatud 05.03.2009 Kloogal toimunud kokkupõrke koht ja liiklusõnnetuses osalenud sõidukite Mercedes Benz, reg.

nr XXX ja Nissan 300ZX Twin Turbo, reg. nr XXX värvilised fotod nende liiklusõnnetuse järgsetes asukohtades, vaatlus;

- Inges Kindlustuse esindaja 16.10.2009 e-kirjast ja lisadest (II kd t.l. 72-76) nähtub, et

14.10.2009 esitas E.D

kaebuse Eesti Liikluskindlustuse Fondi

vaidluskomisjonile 05.03.2009 toimunud liiklusõnnetuse liikluskahju hüvitamisest

keeldumisega seoses ja Inges Kindlustuse poolt väidetud asjaolude selgitamiseks kriminaalmenetluse alustamise kohta, mida 04.08.2009.a. Põhja Politseiprefektuur ei kinnitanud;

- 18.05.2009 E.D poolt esitatud nõude koopiast ja 15.05.2009.a. OÜ

Värlvaltrans avariijärgse remondi kalkulatsiooni koopiast (II kd t.l. 78-80) nähtub, et

E.D esitas kindlustusele nõudmise otsustada 5 tööpäeva jooksul talle pakutud kalkulatsiooni põhjal sõiduauto Nissan 300ZX taastamisremondi hüvitamine summas 215017.00 krooni;

- Inges Kindlustuse 19.05.2009.a. kirjast (II kd t.l 81) nähtub, et E.D ja

Stanislav Tšehhovit teavitati liikluskahju hüvitamise otsuse tähtaja pikendamisest seoses asjaolude selgitamiseks alustatud kriminaalmenetlusega;

- Liiklustehnilise ekspertiisi 26.11.2012.a. aktis nr XXX(II kd t.l. 132-140) antud

eksperdiarvamusest nähtub, et eksperdi hinnangul sõiduautode Nissan 300ZX, reg. märk XXX ja MB 230E reg.märk XXX vahel toimunud kokkupuude; kokkupõrke toimumine deklareeritud kohas ja tingimustel on tehniliselt ebareaalne; tehniliselt on

reaalne, et kokkupõrke hetkel liikus ainult sõiduauto MB 230E reg. märk XXX ja sõiduauto Nissan 300ZX reg. märk XXX seisis; tehniliselt ei ole reaalne, et pärast

kokkupõrget oli sõiduauto MB 230E liikumisvõimeline; sõiduautost Nissan 300ZX

tehtud fotodelt ei eristu selliseid vigastusi, mis otseselt auto liikumisvõimelisust mõjutaksid.;

- Vaatlusprotokollist ja väljatrükkidelt (II kd t.l. 142-152) nähtub E.D poolt

oma elektronpostiaadressina esitatud ja telefoni numbri XXX otsingumootori XXX GOOGLE kaudu teostatud otsingust vene keelses internetisuhtlusportaalis XXX leitud E.D isikuandmetele vastav tulemus , milles E.D profiili avamisel selgub, et kasutajal on 36 sõpra, nende hulgas Stanislav Tšehhov ;

- Liikluskindlustuse tavalepingu koopiast (II kd t.l. 155) nähtub, et 09.02.2009 kell

16.02 sõlmisid AS Inges Kindlustus ja Stanislav Tšehhov sõiduki Mercedes-Benz 230E , reg. märk XXX suhtes liikluskindlustuse tavaleping;

- Prokuröri 13.12.2012.a. päringust ekspert AL ja ekspert AL vastusest (II kd t.l.

157,158) nähtub, et prokuröri taotlusel edastas ekspert CD-ROM-l Inges Kindlustuse

AS-i ja tema enda poolt tehtud digifotod sõidukitest MB 230E, XXX ja Nissan 300ZX, XXX ;

- Asitõendi vaatlusprotokollist ja väljatrükkidest (II kd t.l. 160-180) nähtub CD-R ketta

käivitamisel avanenud kausta nimega „lõ XXX , XXX “ sisu, milleks on üheksa üksust, vaatlus. Kaustas „kannatanu“ on 6 faili –fotopilti , millel on näha punast värvi vigastustega sõiduauto . Kaustas „kannatanu ise vaadatud“ on kaust „hindamine“ ja 92 faili, millest 90 on digifotopildid ja 2 lühivideod punast värvi vigastustega sõiduautost. Kaustas „hindamine“ 49 fotopilti, mis on loodud 20.05.2009. Kaustas „sündmuspaik“

on 6 fotofaili sündmuspaigast. Kaustas „süüdlane“ 5 fotofaili, millel on näha tumesinine vigastustega sõiduauto. Kaustas „süüdlane ise vaadatud“ on 63 fotofaili ja

1 lühivideo. Fotode väljatrükist nähtub muuhulgas sõiduauto MB ratas, mille pidurikettad on roostes, samuti on näha radiaatori murd.

12

12 Iseloomustavate tõenditena uuris kohus :

- E.D kohta esitatud isiku maksustatava tulu tõendist ja teatisest kahtlustatava

keskmise päevasissetuleku ja elatustaseme kohta (II kd t.l. 115,116) nähtub, et 2008.aastal oli ta üksinda deklareeritud tuluks pärast tulumaksu mahaarvamist 63565 krooni ning päevasissetulekuks pärast elamiseks hädavajalike kulutuste mahaarvamist 108 krooni ehk 6.90 eurot;

- Stanislav Tšehhovi kohta esitatud isiku maksustatava tulu tõendist ja teatisest

kahtlustatava keskmise päevasissetuleku ja elatustaseme kohta (II kd t.l. 117,118)

nähtub, et 2008.aastal oli S.Tšehhovi üksinda deklareeritud tuluks pärast tulumaksu

mahaarvamist 52565 krooni ja päevasissetulekuks pärast elamiseks hädavajalike kulutuste mahaarvamist 81 krooni ehk 5.17 eurot;

- Harju Maakohtu 11.02.2008.a. kohtuotsusest (II kd t.l. 119-120) nähtub, et E.D

tunnistati süüdi KarS § 199 lg 1 ja § 349 järgi ning KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks 3 kuud vangistust Kars § 74 lg 1,3 alusel tingimisi 1 aasta ja 6- kuulise katseajaga, katseaja alguseks 11.02.2008 . Katseaja lõpp seega 11.08.2009.a.;

- E.D iseloomustavate tõenditena on kohtule esitatud tema nimele väljastatud

pensionitunnistuse nr 231764 koopia (II kd t.l. 211) millest nähtub, et alates 19.01.2012 on E.D töövõimetuspensionil; Tatpar Keevitus OÜ poolt väljastatud iseloomustus E.D kohta (II kd t.l. 216) ;

- Stanislav Tšehhovi iseloomustava tõendina on kohtule esitatud tema iseloomustus AS-

st S (II kd t.l. 228) . MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

Prokurör asus seisukohale, et tõendamist on leidnud E.D ja S.Tšehhovi poolt kindlustusseltsile valeandmete esitamine, ekspertiisiga on tuvastatud, et nende autode vahel

on toimunud kokkupõrge, kuid autode kokkupõrge toimus teises kohas ja oli lavastatud

kindlustusjuhtum . Kuna kuriteo toimepanekust on möödunud palju aega, võib karistuse mõistmisel kõrvale kalduda võimalikust keskmisest sanktsioonist. Süüdistatava E.D kaitsja Natalia Lausmaa asus seisukohale, et kuigi antud asjas on

tõendatud, et autode vahel kokkupõrge toimus, kuid kogutud tõenditega ei ole tõendatud süüdistuse väide, et see kokkupõrge toimus hoopis teistel asjaoludel ja teises kohas. Antud

asjas ei ole sündmuskohta pildistatud ega mõõdetud, ei koostatud mõõtmistulemustega korralikku skeemi, kõik andmed kokkupõrke kohta on korjatud tagant järgi. Avarii toimumise ja sündmuskoha esmase vaatlemise vahel oli väga pikk vahe, mistõttu autodest jäänud detailid võisid mingitel asjaoludel olla teelt läinud, objektiivset pilti sündmuskohast ei olnud ühegi

eksperdi käsutuses, mistõttu ei saa teha 100% järeldust, et seda avariid selles kohas ei toimunud ja seetõttu ei ole süüdistus õige ning E.D tuleb õigeks mõista. Tsiviilhagi jätta rahuldamata. Kui kohus leiab, et E.D on toime pannud kuriteo, siis ei tohiks teda küll karmilt karistada.

Süüdistatava Stanislav Tšehhovi kaitsja Risto Käbi asus seisukohale, et tegemist on neli aastat tagasi toimunud sündmusega, millest keegi enam ei mäleta kuidas asjad tegelikult olid. Antud asjas ei ole kogutud mingeid neutraalseid tõendeid, kuna tegemist ei ole politsei poolt

kogutud tõenditega, vaid kindlustusseltsi poolt teatud suunitlusega kogutud tõenditega.

Sündmusest on möödunud neli aastat, ei saa normaalseks pidada, et isik peab kolm aastat ootama ning siis saab, et tema suhtes on tekkinud kuriteokahtlus. Riiklike menetlejate poolt on seda asja tõsisemalt menetlema hakatud alles 2012.aastal. Tegemist ei ole keerulise asjaga, tõendeid ei ole palju, juhtumil on kindlaks tehtud asjaolud, menetlusalused isikud ei ole oma

tegevusega menetlust venitanud, mistõttu tuleb kolm kasutult kulutatud aastat kirjutada

13

13 menetleja arvele. S.Tšehhov ei ole oma süüd tunnistanud, mistõttu tuleb ta õigeks mõista. Kui

kohus leiab, et S.Tšehhov on toime pannud kuriteo, tuleb karistuse mõistmisel arvestada menetluse pikka aega. KOHTU SEISUKOHT Esmalt võtab kohus seisukoha menetlusosaliste poolt esitatud mõistliku menetlusaja ületamise kohta (I) ning seejärel E.D-le ja S.Tšehhovile esitatud süüdistuse kohta (II) . I EIÕK art 6 lg 1 esimene lause sätestab, et igaühel on oma tsiviilõiguste ja –kohustuste või

temale esitatud kriminaalsüüdistuse üle otsustamisel õigus õiglasele ja avalikule

kohtumenetlusele mõistliku aja jooksul sõltumatus ja erapooletus , seaduse alusel moodustatud kohtus.

Riigikohtu otsuses nr 3-1-1- 43-10 on selgitatud, et Euroopa Inimõiguste Kohtu praktika

kohaselt hakkab kriminaalasjades see periood, mida EIÕK art 6 lg 1 järgi menetlusaja

mõistlikkust hinnates arvestada, kulgema niipea, kui isikule on esitatud (konventsiooni tähenduses) „süüdistus“. Seejuures on inimõiguste kohus kriminaalsüüdistust EIÕK art 6 lg 1 mõttes määratlenud kui pädeva asutuse poolt isikule esitatud ametlikku teadet kahtlustusest

selle kohta, et isik on toime pannud kuriteo. Samuti tulevad menetlusaja kulgemise

käivitajana arvesse muud ametivõimude meetmed või toimingud, mis viitavad küll üksnes

kaudselt riigipoolsele kuriteokahtlusele isiku suhtes, kuid mis mõjutavad oluliselt

kahtlustatava olukorda. Menetlusaja mõistlikkuse hindamisel aluseks võetava perioodi alguspunktina on käsitatav ka aeg, mil isiku suhtes on alustatud kohtueelset menetlust ja ta on

ametlikult uurimisest teada saanud või see uurimine mõjutab teda. Otsuses on M v Eesti inimõiguste kohus leidnud, et kaebaja suhtes kriminaalmenetluse alustamise ajaks ei saa lugeda kuriteosündmuse suhtes kriminaalmenetluse alustamise kuupäeva ega kuupäeva, mil kaebaja kuulati (pealiskaudselt ) üle tunnistajana, vaid kuupäeva , mil uurija koostas kaebaja süüdistatavana vastutusele võtmise määruse ja kaebaja kuulutati tagaotsitavaks (kuna kaebaja pidi umbes sel ajal saama teada sellest, et ametiasutused otsivad teda taga ).

Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on Inges Kindlustus 04.05.2009 esitanud Põhja

Politseiprefektuurile avalduse kriminaalmenetluse alustamiseks (II kd t.l. 1-2) . Nähtuvalt

Inges Kindlustuse kahjukäsitleja AN teate koopiast (II kd t.l. 81) on ta 19.05.2009.a.

teavitanud E.D ja Stanislav Tšehhovit LKindS § 45 lg 2 alusel liikluskahju

hüvitamise otsuse tähtaja pikenemisest seosest juhtumi asjaolude selgitamiseks kriminaalmenetluse alustamisega. Kohtu hinnangul ei ole taoline teade käsitletav kui pädeva asutuse poolt isikule esitatud ametlik teade kahtlustusest selle kohta, et isik on toime pannud kuriteo. E.D on kahtlustatavana KarS § 212 lg 1 - § 15 lg 2 järgi kindlustuskelmuse

katse toimepanemises üle kuulatud 07.04.2010 (II kd t.l. 188-192). Seega tuleb kohtu

hinnangul E.D suhtes menetlusaja mõistlikkuse hindamisel aluseks võetava perioodi alguspunktina lugeda tema kahtlustatavana ülekuulamist 07.04.2010.a.

Stanislav Tšehhov on kahtlustatavana KarS § 212 lg 1 järgi üle kuulatud 10.04.2012.a.

Kohtuistungil kinnitas Stanislav Tšehhov, et sai seoses kindlustusjuhtumiga toimuvast menetlusest teada kui politsei ta 2012.aastal enda juurde kutsus. Euroopa Inimõiguste kohtu väljakujunenud praktika kohaselt tuleb menetlusaja mõistlikkust

hinnata konkreetse kohtuasja asjaolude põhjal, lähtudes seejuures eeskätt järgmistest kriteeriumitest – kohtuasja keerukus, süüdistatava käitumine, asjaomaste asutuste käitumine ja

14

14 selle olulisus, mis on süüdistatava jaoks konkreetses menetluses kaalul (Riigikohtu otsus asjas nr 3-1-1-43-10).

Kohtu hinnangul ei ole antud juhul tegemist keeruka kriminaalasjaga. Tegemist on ühe

kindlustuskelmus episoodiga. Süüdistuse aluseks olevate asjaolude kohta olid võimalikud

tõendid kogutud kindlustusandja poolt liikluskahju hüvitamise otsustamise menetluses ning kahtlustatavate ringi kuulus kaks isikut. Kriminaalasjas puuduvad igasugused tõendid selle

kohta, et süüdistatavad E.D ja Tšehhov oma tegevusega oleksid kohtueelset menetlust takistanud . Kohtule esitatud kriminaalasja materjalidest ei nähtu kohtueelse menetleja poolt

mingite menetlustoimingute läbiviimist perioodil peale 04.05.2009 AS Inges Kindlustuse

poolt avalduse esitamist kuni 07.04.2010 ja sealt edasi kuni 2012.a alguseni, s.o kokku 3 aastat. Samas on menetlus kohtueelse menetleja poolt peale 2012.aasta algust lõpule viidud

suhteliselt kiiresti ning süüdistusakt asjas koostatud ja kriminaalasi Harju Maakohtule

saadetud 15.01.2013.a. Kokku on kohtueelne menetlus kahe süüdistatavaga 1 kindlustuskelmuse episoodiga kriminaalasjas kestnud 3 aastat 7 kuud ja 26 päeva.

Eeltoodu põhjal on kohus seisukohal , et antud juhul on tegemist mõistliku menetlusaja

ületamisega. Otsustamaks, millise abinõuga konkreetsel juhul mõistliku menetlusaja

ületamisele reageerida, tuleb kohtul eeskätt kaaluda ühelt poolt seda, millisel määral on

rikutud süüdistatava õigust menetlusele mõistliku aja jooksul ja teiselt poolt avalikku menetlushuvi konkreetses asjas, sh kuriteo raskust (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-6-11).

Kohtu arvates ei ole antud asjas E.D ja S.Tšehhovi õigus mõistlikule menetlusajale olnud rikutud olulises määras ning arvestades kohtueelse menetleja tegevusetust, samuti seda, et mõlema süüdistatava suhtes ei ole kohtueelses menetluses olnud kohaldatud tõkendit, ei

ole toimuva kriminaalmenetlusega E.D ja S.Tšehhovi õiguste rikkumine olnud nii intensiivne, et see annaks alust kriminaalmenetluse lõpetamiseks . E.D ja S.Tšehhovi poolt toime pandud kindlustuskelmuse näol on tegemist ühiskonnas sel aja perioodil levinud kuriteoga ning kuigi nende ebaseadusliku tegevusega ei kaasnenud olulist kahju kannatanule,

on nende poolt toime pandud kuriteo raskus selline, mille puhul mõistliku menetlusaja

möödumisest tingitud õiguste rikkumine oleks kohtu arvates heastatav mõistetava karistuse olulise kergendamisega.

II Kohus leiab, et kõik kriminaalasjas kogutud ja kohtuistungil avaldatud tõendid on lubatavad, asjakohased ja nende kogumisel ei ole rikutud kriminaalmenetluse seadustiku sätteid.

Kohus ei pea lubatavaks tõendiks kohtule esitatud eksperdi 20.05.2009.a. arvamust 09/64 sõiduki Nissan 300ZX Twin Turbo jääkmaksumuse määramise kohta koos lisadega (II kd t.l. 87-108) , kuna süüdistatavatele esitatud süüdistuse koosseisu tõendamise osas ei oma sõiduki

jääkmaksumuse määramine tähtsust. Tähtsust omab kohtu hinnangul vaid toimepandud pettuse graafik, s.o. et esitatakse valeandmed eesmärgiga midagi saada. Taoliselt määratud

sõiduki jääkmaksumus oleks oluline vaid kindlustusele juhul kui kindlustus oleks hakanud

kindlustushüvitist välja maksma, kuid selle arvamuse on ekspert Leppik andnud juba peale kriminaalasja algatamiseks avalduse esitamist, s.o. 20.05.2009 . Seetõttu jätab kohus esitatud tõendi tähelepanuta ja tugine sellele kohtuotsuses.

Karistusseadustiku (KarS) § 2 lg 2 järgi karistatakse teo eest, kui see vastab

süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Süüteokoosseisu sätestab KarS § 12, mille kohaselt süüteokoosseis on käesoleva seadustiku eriosas või muus

seaduses sätestatud karistatava teo kirjeldus. Süüteokoosseisu objektiivsed tunnused on

15

15

seaduses kirjeldatud tegevus või tegevusetus ja seaduses sätestatud juhtudel sellega

põhjuslikus seoses olev tagajärg. Süüteokoosseisu subjektiivsed tunnused on tahtlus või

ettevaatamatus. Seaduses võib olla ette nähtud motiiv, eesmärk või muu süüteokoosseisu subjektiivne tunnus.

Kohtule esitatud süüdistusakti kohaselt on E.D ja Stanislav Tšehhovi tegevus

kvalifitseeritud KarS § 212 lg 1 ja KarS § 58 p 10 järgi ,

kuna prokuröri hinnangul

korraldades ühiselt ja kooskõlastatult kindlustushüvitise saamise eesmärgil fiktiivset liiklusõnnetust ehk kindlustusjuhtumi esilekutsumist ja esitades kindlustusandjale tegelikele

asjaoludele mittevastavad andmed kindlustusjuhtumi toimumise kohta, luues

kindlustusandjale ebaõige ettekujutuse tegelikest asjaoludest , panid E.D ja S.Tšehhov kindlustuskelmuse toime KarS § 58 punktis 10 ettenähtud raskendaval asjaolul.

Karistusseadustiku eriosa §-s 212 kirjeldatud kindlustuskelmus on kärbitud süüteokoosseis,

milles sisaldub vaid füüsilise isiku vastutus (lg 1) ja juriidilise isiku vastutus (lg 2),

raskendavate asjaoludega koosseisu ei ole seaduseandja ettenäinud. Kohtu hinnangul ei saa süüdistatavatele etteheidetavale teole lisada kvalifitseeriva tunnusena KarS §-s 58 punkt 10

sätestatud raskendavat asjaolu, kuna tegemist on karistust raskendava asjaoluga, mitte toimepandud süüteo raskust iseloomustava asjaoluga.

Kohus, kuulanud ära süüdistatavate E.D ja Stanislav Tšehhovi süüd eitavad

ütlused, kannatanu seadusliku esindaja VV volitatud esindaja ET, tunnistajate AN ja IL,

asjatundja AL ja ekspert LT ütlused, uurinud kriminaalasjas kogutud ja kohtuistungil

avaldatud kirjalikke tõendeid, analüüsinud ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis, nende vastastikuses seoses ja oma siseveendumuse kohaselt asub alljärgnevatele seisukohtadele:

KarS § 212 järgi kvalifitseeritava süüteo – kindlustuskelmuseobjektiivne külg seisneb

kindlustuslepingu rikkumises kas kindlustusjuhtumi esilekutsumisega või kindlustusjuhtumi

toimumise kohta ebaõige ettekujutuse loomisega . Kindlustusjuhtumi kohta ebaõige

ettekujutuse loomine tähendab kas toimumata kindlustusjuhtumi toimumise väitmist või tegelikult toimunud kindlustusjuhtumi asjaolude kohta väärkujutluse loomist.

E.D-le ja Stanislav Tšehhovile on KarS § 212 lg 1 järgi etteheidetud fiktiivse liiklusõnnetuse korraldamist ehk kindlustusjuhtumi esilekutsumist. Objektiivsest küljest seisneb süütegu kindlustuslepingu rikkumises. Kindlustusleping eeldab

kindlustatud esemele kahju tekkimist kindlustusriskist (VÕS § 423 lg 2) tingitud ohu realiseerumise tõttu. Kindlustusjuhtumi esilekutsumise korral ei realiseeru aga nimetatud risk, vaid süüdlane kutsub ise sündmuse esile. Seega on vajalik sündmuse reaalne toimumine , kuid erinevalt lepingust ei ole tegemist ohu realiseerumisega, vaid kindlustusvõtja enda teoga.

Antud kriminaalasjas on nii ekspertiisiaktis nr XXX(II kd t.l. 132-140) antud eksperdiarvamusega kui ka süüdistavate E.D ja Tšehhovi ütlustega tõendamist leidnud, et sõiduautode Mercedes Benz 230E, reg. nr XXX ja Nissan 300ZX, reg. nr XXX vahel on toimunud kokkupuude. Seega ei ole antud asjas vaidlust selles, et reaalselt toimus kokkupõrge sõidukite Mercedes Benz 230E ja Nissan 300ZX vahel.

Samas on ekspert andnud arvamuse, erinevalt süüdistatavatest, et toimunud avarii kohta esitatud andmetest lähtuvalt tuleb kokkupõrke toimumist deklareeritud kohas, s.o. Kloogal

Jaama teel 70 km/h kiirusepiirangu liiklusmärgi juures ja tingimustel, s.o. Nissan liigub kiirusega ca 50 km/h ja MB liigub kiirusega 55 km/h, pidada tehniliselt ebareaalseks ning tehniliselt reaalne on, et liikus ainult sõiduauto Mercedes Benz 230E, reg.nr XXX ja

sõiduauto Nissan 300ZX seisis ning sõiduauto Mercedes Benz liikumiskiirus kokkupõrke hetkel oli arvutuslikult suurusjärgus 55 km/h. Asjaolu, et sõiduautol Nissan 300ZX , reg. nr XXX esinevad vigastused on tekitatud seisvale

sõidukile, kinnitas kohtuistungil ka tunnistajana ülekuulatud asjatundja AL, kes avariis

16

16

osalenud sõidukite vaatluse ja nende vigastustest tehtud fotode põhjal asus seisukohale, et

Nissani esiosa vasakpoolsesse piirkonda saadud löök ja esiosas vasakpoolsesse piirkonda ilmekalt välja joonistunud Mercedes Benzi esikaitseraua plastkatte logo märk on iseloomulik olukorrale, kus on rammitud seisvat sõidukit, kuna mõlema liikuva sõiduki kokkupõrkel

tekiksid kontakteeruvatele pindadele liikuvate sõidukite inertsist tingitult horisontaalsed trassid, antud juhul mingit liikumist näha ei olnud.

Avarii toimumise sündmuskoha kohta, s.o. Kloogal Jaama teel 70 km/h kiirusepiirangu

liiklusmärgi juures, andsid kohtus ütlusi nii süüdistatavad E.D, kes väitis, et tema tuli Klooga poolt suunaga Tallinna poole, kui kurvi jõudes tuli vastu teine auto, kellega toimus

kokkupõrge ning süüdistatav Tšehhov, kes väitis, et tema tuli Tallinnast Klooga poole kui

Jaama teel kurvi juures hakkas hoogu vähendama, kuid auto liikus kiilasjää tõttu otse ja

põrkas vastassuunavööndis kokku teise autoga , aga ka tunnistaja N , kes väitis, et käis väidetaval sündmuskohal Kloogal Jaama teel 05.märtsi 2009 kella 17 paiku, kuid ei leidnud

sõiduautode kokkupõrkele omaseid sõidukite detaile teel ega muid jälgi ning tunnistajana ülekuulatud asjatundja AL, kes väitis, et kahjukäsitleja N poolt sündmuskohal tehtud fotode põhjal leidis, et tegemist ei saanud olla avarii toimumise kohaga.

Selgituseks tunnistaja N ja asjatundja L väitele kinnitas nii süüdistatav E.D kui

süüdistatav Tšehhov kohtuistungil, et nad korjasid kumbki oma sõiduki purunenud detailid maanteelt ja panid auto pagasiruumi, samas kohtueelsel uurimisel antud ütlustes, mida kohus avaldas süüdistatavate ütluste usaldusväärsuse kontrolliks, väitsid nii E.D kui Tšehhov, et

suuremad teele kukkunud detailid viskasid nad tee äärde. Samas ei osanud süüdistatavad erinevust ütlustes usaldusväärselt põhjendada, kinnitasid, et aega on palju möödunud ja enam täpselt ei mäleta. Kohtu arvates ei ole usutav, et peale autode vahelise kokkupõrke toimumist

ja purunenud suuremate detailide tee äärde viskamist, ei mäleta isik enam hiljem, kas ta viskas purunenud detailid tee äärde või korjas kokku ja pani auto pagasiruumi. Süüdistatav

E.D kinnitas, et õigemad on varem antud ütlused, kuna siis mäletas toimunut täpsemalt. Isegi kui lähtuda süüdistatavate ütlustest, ei ole kohtu hinnangul eluliselt usutav kumbki väide

purunenud autodetailide puudumise põhjenduseks, sest väiksemaid purunenud detaile pidanuks teepinnale näha jääma nii siis kui purunenud detailid teelt korjati ja visati tee äärde kui ka siis kui need korjati üles ja pandi auto pagasiruumi.

Kohtu hinnangul ei ole eluliselt usutav, et sõiduautode kokkupõrke toimumise järgselt, arvestades sõiduautole Mercedes Benz tekkinud vigastusi, on võimalik, et teele ega teeäärtele

ei jää mingeid märke, s.o. autode liikumise jälgi , purunenud klaasi või plastmassi osakesi

jne., kokkupõrke toimumisest. Arvestades ka eksperdi arvamust ning ka tegeliku elu kogemust, kui tegemist on nii tugeva autode omavahelise kokkupõrkega, siis ei ole mõeldav,

et üks auto ei jäta vähimatki jälge teeäärele ja teisele poole teeäärt. Samas on ju vastuvaidlematult kinnitust leidnud, et kindlustuse esindaja jõudis kohale samal päeval mõne tunni möödudes. Pole ka esitatud tõendeid , mis kinnitaksid, et vahepeal, so väidetava avarii toimumise ja kindlustuse esindaja sündmuskohale jõudmise vahel, oli väga tugev lumesadu ja lund lükati lumesahkadega, kuid kui isegi oletada, et lumesahk käis, siis ei kaoks avariijäljed teeäärelt või teiselt poolt teeäärt. Nagu me ju eluliselt teame, et avariide jäljed teeäärel

säilivad nädalaid. Purunenud detailide osakeste puudumine, samuti tee äärtes võimalike

avariijälgede puudumine on usutavalt seletatav vaid asjaoluga, et tegemist ei ole avarii toimumise kohaga.

Nähtuvalt Stanislav Tšehhovile väljastatud sõiduki Mercedes Benz 230E, reg. nr XXX registreerimistunnistuse koopiast (II kd t.l. 5) on S.Tšehhov sõiduki omandanud 09.02.2009,

s.o. vähem kui kuu enne väidetava avarii toimumist. E.D-le väljastatud sõiduki

Nissan 300ZX , reg. nr XXX registreerimistunnistuse koopiast (II kd t.l. 18) nähtuvalt on E.D sõiduki omandanud 23.02.2009.a., s.o. ca 2 nädalat enne väidetavat avariid.

17

17 Kohtul tekitab kahtlust mõlema sõiduki liikumisel avarii toimumises ka asjaolu, et tegemist

oli suhteliselt eakate sõidukitega, Mercedes Benz väljalaske aasta oli 1985 ja Nissani

väljalaske aasta 1994 ning nii Tšehhov kui E.D omandasid need peaaegu vahetult enne liiklusõnnetuse toimumist, mistõttu ei ole tavainimesele eluliselt usutav, et kaks taolist autot

satuvad juhuslikult nii lühikese aja möödudes peale omaniku vahetust liiklusõnnetusse.

Seetõttu eeltoodu põhjal jõuab kohus järeldusele, et kuigi leidis aset reaalne kokkupõrge

sõidukite Mercedes Benz 230E ja Nissan 300ZX vahel, ei olnud tegemist ohu realiseerumisega, vaid kindlustusvõtja enda teoga.

KarS § 212 lg 1 järgi on E.D-le ja Stanislav Tšehhovile etteheidetud ka

kindlustusandjale kindlustusjuhtumi kohta tegelikele asjaoludele mittevastavate andmete esitamist, luues kindlustusandjale ebaõige ettekujutuse tegelikest asjaoludest.

Kindlustusjuhtumi kohta ebaõige ettekujutuse loomine tähendab kas toimumata

kindlustusjuhtumi toimumise väitmist või tegelikult toimunud kindlustusjuhtumi asjaolude kohta väärkujutluse loomist.

Nähtuvalt kriminaalasjas kogutud tõenditest, esitas Stanislav Tšehhov 05.03.2009 Inges Kindlustusseltsile kindlustusvõtjana kahjujuhtumi kirjelduse (II kd t.l. 3) , samuti liikluskahju põhjustajana vastutavana teate liiklusõnnetusest (II kd t.l. 8), täiendava skeemi (II kd t.l. 9) ning 18.03.2009 ankeedi liiklusõnnetuse asjaolude väljaselgitamiseks (II kd t.l. 14-15), milles

teavitas 05.03.2009 kell 10.20 Kloogal Jaama teel toimunud liiklusõnnetusest tema juhitud sõiduki Mercedes Benz 230E, reg. nr XXX ja vastu tulnud E.D juhitud sõiduki Nissan 300ZX, reg. nr XXX vahel ning ankeedi punktis 19 tähistas kriipsuga tutvust tema ja E.D vahel. Samuti esitas E.D 05.03.2009.a. Inges Kindlustusseltsile kahjujuhtumi kirjelduse (II kd t.l.16), sõiduki ülevaatuse akti sõidukil Nissan 300ZX esinenud vigastuste kohta (II kd t.l. 21) ning 18.03.2009 ankeedi liiklusõnnetuse asjaolude välja selgitamiseks (II kd t.l. 47,48), milles teavitas 05.03.2009 kell 10.20 Kloogal Jaama teel toimunud liiklusõnnetusest tema

juhitud sõiduki Nissan 300ZX ja talle vastu liikunud Stanislav Tšehhovi juhitud sõiduki

Mercedes Benz 230E vahel, märkides, et alustas liikumist Kloogalt kavatsusega sõita

Tallinnasse, kurvis nägi vastutulevat autot, mis hakkas talle otsa libisema ja ta ei jõudnud reageerida. Esitatud ankeedi punktis 19 märkis , et ei ole tuttav teise avarii osalisega.

Kohtu hinnangul on kriminaalasjas teostatud liiklustehnilise ekspertiisi aktis nr XXX(II kd t.l. 132-140) antud eksperdiarvamuse , samuti kohtuistungil ülekuulatud asjatundja L ütlustega

tõendamist leidnud, et sõiduk Nissan 300ZX ei olnud sõidukite vahelise kokkupuute

toimumisel liikumises, vaid seisis . Samuti on asjatundja L ja tunnistaja N ütlustega

tõendamist leidnud, et S.Tšehhovi ja E.D poolt väidetud liiklusõnnetuse toimumise kohas Kloogal Jaama teel 70 km/h liiklusmärgi läheduses pole liiklusõnnetust toimunud, kuna seal ei ole tunnistaja N poolt sündmuskoha vaatlusel tuvastatud ühtegi tükki sõidukitel purunenud plastmass detailidest ega ka tee äärtel võimalikke liiklusõnnetusele iseloomulikke sõidukite jälgi. Kuigi kohtuistungil väitsid nii süüdistatav E.D kui süüdistatav Tšehhov, et nad tegelikkuses teadsid üksteist juba varasemast ajast, ei osanud nad selgitada, miks kindlustusandjale esitatud

ankeedis märkisid mõlemad, et ei tunne teist liiklusõnnetuses osalejat. Samas kui kohtule esitatud suhtlusvõrgustiku väljatrükist nähtavalt on E.D sõbraks Stanislav Tšehhov. Seega jõuab kohus eeltoodu põhjal järeldusele, et E.D ja Stanislav Tšehhov esitasid kindlustusandjale tegelikele asjaoludele mittevastavaid andmeid, s.o. andmed sõidukite vahel toimunud kokkupõrke aeg ja koht ning kokkupõrke toimumine mõlema sõiduki liikumisel, samuti, et liiklusõnnetuses osalejad ei olnud eelnevalt tuttavad.

Kohtu hinnangul on kindlustusandjale tegelikele asjaoludele mittevastavate andmete esitamine E.D ja S.Tšehhovi poolt subjektiivsest küljest toime pandud vähemalt kaudse

tahtlusega, sest on ju kõigile teada, et kindlustuslepingud sõlmitakse eeldusega, et

18

18

kindlustusjuhtumi toimumisel saavad selle juhtumiga seotud kahjud hüvitatud ning

kindlustusandja saab kindlustusjuhtumi toimumisest teada just nimelt kindlustusvõtja poolt esitatud teatest.

Riigikohtu lahendis nr 3-1-1-32-11 väljendatu kohaselt subjektiivsest küljest piisab nii

kindlustusjuhtumi esilekutsumise kui ka kindlustusjuhtumi kohta ebaõige ettekujutuse loomise korral kaudsest tahtlusest. Teisest küljest aga nõuab kindlustuskelmuse subjektiivne

koosseis lisaks sellele veel toimepanija spetsiifilist eesmärki – saada kindlustusandjalt

kindlustushüvitist. Nimetatud eesmärk eeldab toimepanijal kavatsetuse tuvastamist. Kui

toimepanija tegevus kindlustusjuhtumi esilekutsumisel või selle kohta ebaõige ettekujutuse

loomisel on kantud muudest eesmärkidest kui kindlustushüvitise saamine, ei ole kindlustuskelmuse koosseis täidetud. Hinnates eelpool E.D ja Stanislav Tšehhovi tegevust jõudis kohus järeldusele, et nii E.D kui Tšehhov esitasid väidetavalt toimunud avarii kohta valeandmeid, märkisid nende

poolt täidetud ankeetides ühtemoodi tegelikkusele mittevastavalt, et nad üksteist ei tunne,

seega tegutsesid nad kindlustuskelmuse toimepanekul ühiselt ja ühise eesmärgi nimel kokkulepitult.

Nähtuvalt E.D poolt Inges Kindlustusele 21.04.2009 esitatud kahju hüvitamise nõudest (II kd t.l. 49) nõudis E.D talle liiklusõnnetusega tekitatud kahju hüvitamist

summas 240 000 krooni ning 18.05.2009 esitas nõudmise teha 5 tööpäeva jooksul otsustus talle liiklusõnnetuses tekitatud kahju hüvitamiseks vastavalt OÜ V poolt tehtud avariijärgse remondi eelkalkulatsioonile summas 215 017 krooni.

Kohtuistungil ei osanud süüdistatav E.D nimetada tema poolt vaevalt mõni nädal

enne väidetavalt toimunud avariid soetatud sõiduki Nissan maksumust, kuid Inges Kindlustusele 18.03.2009.a. esitatud liiklusõnnetuse asjaolude välja selgitamise ankeedis on

märkinud (II kd t.l. 45) sõiduki avariieelseks maksumuseks ca 240 000 krooni. Nimetatud asjaolu selgitas E.D kohtuistungil ,et tema poolt esitatud summa põhines talle OÜ

V poolt esitatud eelkalkulatsioonil, kuid nähtuvalt OÜ V avariijärgse remondi eelkalkulatsioonist (II kd t.l. 79-80) on see E.D-le koostatud 15.05.2009.a. summas

215 017 krooni. Samas selgitas E.D kohtuistungil, et tema poolt esitatud hüvitise nõue oli tunduvalt suurem kui tema poolt auto ostmisel makstud summa.

Eelneva põhjal teeb kohus järelduse, et E.D esitas kindlustusandjale Inges

Kindlustus kindlustusjuhtumi kohta tegelikele asjaoludele mittevastavaid andmeid eesmärgiga saada kindlustushüvitist, s.t tegutses kavatsetult.

Karistuse mõistmine

Vastavalt toimepandule tuleb E.D ja Stanislav Tšehhovit karistada. Karistuse mõistmisel peab kohus arvestama kohaldatava karistuse nii üldkui ka eripreventiivset mõju. Kohtulikul uurimisel ei tuvastanud kohus karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid.

Karistusseadustiku mõtte kohaselt tuleb karistuse mõistmisel keskenduda põhiliselt teole ja üldjuhul ei tohi süüdistatava isik kuriteost lahutatult olla iseseisvaks karistuse liigi ning määra

valiku aluseks, kuid samas tuleb siiski vältimatult arvestada süüdistatava isikuga eripreventiivsest prognoosist lähtuvalt.

Nagu kohus juba analüüsis mõistliku tähtaja tuvastamisel ka seda ja konstateeris, et menetlus mitte keerukas asjas, kus süüdistatavad ei hoidnud menetlusest kõrvale, on menetlus kestnud

lubamatult kaua, kuid õigluse seisukohalt ei pidanud kohus otstarbekaks menetluse

lõpetamist. Kuid ilmtingimata tuleb taolist ebamõistlikku menetlusaega arvestada karistuse liigi ja määra valikul. Oluline on, et kõik süütegude toimepanijad saaksid karistatud. Kohtul

puuduvad andmed ja ka süüdistuse poolt ei ole esitatud andmeid selle kohta, et alates 05.03.2009 kuni käesoleva ajani oleksid E.D ja S.Tšehhov toime pannud õigusrikkumisi,

19

19 mis annab tunnistust sellest, et nad on alustanud õiguskuuleka kodaniku elu ja vangistusliku karistuse mõistmine ei ole proportsioonis menetluse aja ja nende käesoleva eluga. Riigi poolt

oma ülesannete mittetäitmisest tingitud taolises mittekeerukas kriminaalasjas ebamõistliku

menetlusaja järgselt käesoleval ajal süüdistatavatele vangistusliku karistuse mõistmine, ei täida kohtu arvates karistuse eesmärki.

Stanislav Tšehhov on varem kohtulikult karistamata, käesoleval ajal töötab ning teda on

töökohast iseloomustatud distsiplineeritud ja hästi motiveeritud töötajana. Stanislav Tšehhovile karistuse mõistmisel tuleb arvestada eelkõige isiku süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, õiguskorra kaitsmise huvisid ja samuti võimalust mõjutada Stanislav Tšehhovit edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. KarS § 56 mõtte kohaselt peab isik ennekõike vastutama toimepandud teo eest. Stanislav Tšehhov on toimepannud varavastase II astme süüteo . KarS § 212 sanktsioon näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni viie aastase vangitsuse. Kohtu arvates ei ole Stanislav Tšehhovile põhjendatud mõista karistuseks vangistuslikku karistust, kuna tema poolt toimepandud teost on möödunud peaaegu 4 aastat, mille jooksul ta

on elanud õiguskuulekat elu, mis annab tunnistust sellest, et antud kuriteo toimepanek oli

tema elus juhuslik episood. Kuna karistuse mõistmise eesmärk on avaldada õiglase karistusega mõju, mis kinnitab inimeste usku normikehtivusse ja usaldust õiguskorra vastu,

siis olukorras kus süüdistatavast sõltumatult on teo toimepanemise ja karistuse mõistmise

vahel ebamõistlikult pikk aeg, ei oleks õiglane ja karistuse eesmärke täitev määrata

karistuseks vangistus. Kohtu arvates on põhjendatud mõista Stanislav Tšehhovile rahaline

karistus. Päevamäära suuruse aluseks võtab kohus S.Tšehhovi toimepandud kuriteole eelnenud aasta, s.o. 2008.a tuludeklaratsiooni põhjal arvutatud keskmise päevasissetuleku, s.o. 5.17 eurot.

E.D on varem kohtulikult karistatud, käesoleval ajal töötab ning teda on töökohast iseloomustatud vastutustundliku, täpse ja usaldusväärse töötajana. E.D-le karistuse

mõistmisel tuleb arvestada eelkõige isiku süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid

asjaolusid, õiguskorra kaitsmise huvisid ja samuti võimalust mõjutada E.D edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. KarS § 56 mõtte kohaselt peab isik ennekõike vastutama toimepandud teo eest. E.D pani toime varavastase II astme süüteo. KarS § 212 sanktsioon näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. Kuigi E.D on varem kohtulikult karistatud ning pani 2009.aastal uue kuriteo toime talle mõistetud karistuse katseajal, ei pea kohus arvestades antud kriminaalasjas menetlusaja

pikkust , s.o. 2009 kuni 2013 , õiglaseks karistada teda vangistusliku karistusega. Kohus arvestab ka , et kuna karistuse eesmärk on avaldada õiglase karistusega mõju , mis kinnitab

inimeste usku normikehtivusse ja usaldust õiguskorra vastu, siis olukorras, kus süüdlasest

sõltumatult on kuriteo toimepanekust kuni karistuse mõistmiseni möödunud ebamõistlikult pikk aeg, ei täidaks vangistuslik karistus karistuse eesmärke. Seetõttu leiab kohus, et E.D-le tuleb mõista rahaline karistus, arvestades päevamäära suuruseks tema poolt 2008.a. deklareeritud tulust arvestatud keskmise päevasissetuleku 6.90 eurot.

Tsiviilhagi AS Inges Kindlustus esitas tsiviilhagi varalise kahju hüvitamise nõudes summas 361,99 eurot, kuna juhtumi asjaolude väljaselgitamiseks ning kahju suuruse tuvastamiseks tellis AS Inges

Kindlustus liiklustehnilise ekspertiisi FIE ALE kspertiisist, mille kohta esitatud arve 09/33 summas 3894 krooni, s.o. 248,87 eurot ning sõiduki Nissan , reg. märgiga XXX avariieelse hinna määramiseks tellis ekspertiisi FIE ALE kspertiisist, mille kohta esitatud arve nr 09/62

20

20 summas 1770 krooni, s.o. 113,12 eurot. VÕS § 1043 alusel tuleb teisele isikule õigusvastaselt

kahju tekitanud isikul kahju hüvitada, kui ta on kahju tekitamise süüdi või vastutab kahju

tekitamise eest vastavalt seadusele. Kohtu hinnangul on tegemist AS-l Inges Kindlustus

süüdistavate E.D ja Stanislav Tšehhovi ebaseadusliku tegevuse , s.o.

kindlustusjuhtumi esilekutsumise ja kindlustusandjale kindlustusjuhtumi tegelikele asjaoludele mittevastavate andmete esitamisega, tagajärjel tekkinud kulutustega. Seega sai AS

Inges Kindlustus seoses E.D ja S.Tšehhovi tegevusega kahju, s.o. kandis täiendavat

kulutust. Ilma süüdistatavate poolt esilekutsutud kindlustusjuhtumist teada andmist ei oleks

AS Inges Kindlustus tellinud liiklustehnilist ekspertiisi ning sõiduki avariieelse hinna

määramist ning kulutust summas 361.99 eurot ei oleks tekkinud. Eeltoodu põhjal leiab

kohus, et AS Inges Kindlustuse poolt esitatud tsiviilhagi on põhjendatud ja kuulub

rahuldamisele. Kuna E.D ja S.Tšehhov panid õigusvastaseteo ning kannatanule täiendavat kulutust , s.o. kahju põhjustanud toime ühiselt, vastutavad nad VÕS § 137 lg 1 kohaselt kannatanule tekitatud kahju eest solidaarselt . Kriminaalmenetluse kulud

Kriminaalasjas on teostatud liiklustehniline ekspertiis, mille maksumuseks esitatud õiendi

kohaselt on 457 eurot. KrMS § 180 lg 2 kohaselt otsustab mitme isiku süüdi tunnistamise puhul otsustab menetluskulude jaotuse kohus, arvestades iga süüdimõistetu vastutuse ulatust ja varalist seisundit. Kohtu hinnangul tuleb antud juhul E.D ja Stanislav Tšehhovil

hüvitada ekspertiisi kulu osavastutuse põhimõttel võrdsetes osades, kuna tegemist oli ühise tahtlusega toime pandud teoga, seega tuleb kummalgi tasuda 228.50 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 5, 9 alusel kuulub E.D-lt välja mõistmisele toimikumaterjalidest koopia tegemise kulu 0,45 eurot ning sundraha. KrMS § 175 lg 1 p 4,5,9 alusel kuulub Stanislav Tšehhovilt välja mõistmisele kaitsjatasu osutatud õigusabi eest 576.00 eurot, toimikumaterjalidest koopia

tegemise kulu 0.45 eurot ja sundraha. KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt II astme kuriteos süüdimõistmisekorral sundraha suuruseks 1,5 kuupalga alammäära, s.o. 480 eurot.

Helve Särgava Kohtunik