4-12-6834/17 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 28.02.2013, Jõhvi kohtumaja Väärteoasja number 4-12-6834 (940012501526) Kohtunik Larissa Prokopenko Kohtuistungi sekretär Ingrid Koddo Kohtuasi Raimu Aia ja MTÜ Ida-Viru Jahimeeste Selts kaebused Keskkonnainspektsiooni 06.12.2012 otsusele Menetlusalused isikud 1. Raimu Aia, isikukood 34109112234, Eesti kodanik, elukoht xxx, töökoht MTÜ Ida-Viru Jahimeeste Selts 2. MTÜ Ida-Viru Jahimeeste Selts, äriregistri kood 80050897, seaduslik esindaja juhatuse liige Raimu Aia Kaitsja Janar Urres Kohtuvälise menetleja ametnik Janek Kuuse Kohtuistungi toimumise aeg 20.02.2013 RESOLUTSIOON Juhindudes VTMS § 132 p 3, § 30 lg 1 p 1, § 134, § 135 kohus O T S U S T A S: 1. Raimu Aia ja MTÜ Ida-Viru Jahimeeste Selts kaebused Keskkonnainspektsiooni 06. detsembri 2012 otsusele rahuldada osaliselt. 2. Tühistada Keskkonnainspektsiooni 06. detsembri 2012 otsus ning lõpetada väärteomenetlus VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel otstarbekuse kaalutlustel. Edasikaebamise kord Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Viru Maakohtule 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest (VTMS § 156 lg 1). Kohtuotsuse peale on õigus esitada kassatsioonkaebus Riigikohtule Viru Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul, alates päevast, mil maakohtu kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav (VTMS § 156 lg 3). Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal (VTMS § 155 lg 2).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

4-12-6834

2(7)

Keskkonnainspektsioon koostas 05. novembril 2012 väärteoprotokolli (tl 12-17) Raimu Aia ja MTÜ Ida-Viru Jahimeeste Seltsi (edaspidi ka MTÜ) suhtes selle kohta, et ajavahemikul 20.08 – 03.10.2012 andis Jõhvis Raimu Aia MTÜ juhatuse poolt volitatud isikuna jahilubasid välja, jättes jahilubade arvestuse pidamise raamatusse märkimata andmeid loa andmise ja kehtivuse aja kohta, loa numbri kohta, jahipidamise piirkonna ja muude andmete kohta. Kohtuväline menetleja leidis, et Raimu Aia ei pidanud jahilubade andjana korrektselt jahilubadele kantud andmete arvestust, millega rikkus jahiseaduse (JahiS) § 34 lg 6 sätteid.

JahiS § 34 lg 6 kohaselt peab jahiloa andja jahilubade andmise, tagastamise ja jahiloale kantud andmete arvestust. JahiS § 34 lg 7 kohaselt kantakse jahiloale: 1) loa andja nimi ja asukoht; 2) loa saaja eesja perekonnanimi; 3) loa andmise aeg ning loa kehtivusaeg; 4) piirkond, kus jahipidamine on lubatud; 5) suurulukiküttimise loale küttida lubatud suuruluki liik ning vajaduse korral vanus ja sugu, teiste jahiulukite korral liik; 6) loa andnud isiku allkiri.

Kontrollimise käigus tuvastas Keskkonnainspektsioon 10. oktoobril 2012 puudusi MTÜ jahilubade andmise arvestuse pidamise raamatus. Puudused olid järgmised: jahiload

- nr 2-18, 239-241, 260, 261 – puudub loa andmise aeg ning loa kehtivusaeg, - nr 19 ja 20 – lahtrid "piirkond, kus jahipidamine on lubatud" ja "loa andmise aeg ning loa kehtivusaeg" on omavahel vahetuses, - alates jahiloast nr 24 puudub jahiloa nr või on see märgitud "Jrk. nr." lahtrisse, - nr 31 – puudub loa andmise aeg või loa kehtivusaeg (märgitud vaid üks kuupäev 20.08.2012), jahiuluki liik loetamatu, - nr 28, 29, 30, 37, 42, 43, 48, 54, 56, 70, 71, 72, 78, 80, 88, 91, 202, 233, 234, 253, 254, 259 – puudub loa saaja eesnimi - nr 46 – puudub loa saaja eesnimi, loa andmise aeg ja loa kehtivusaeg - nr 103, 104 – puudub loa andmise aeg või loa kehtivusaeg (märgitud vaid üks kuupäev 1.09.2012) - puudub kirje jahiloa nr 117 kohta (116 numbrile järgneb nr 118) - nr 208 – kirje puudub - nr 222-232 – märked puuduvad (märgitud vaid jrk.nr.). Kõigi kirjete puhul puudub loa andnud isiku nimi ja allkiri. Puudused on kajastatud objekti kontrollimise protokollis (tl 25-38).

Karistusotsuses märgib kohtuväline menetleja, et MTÜ juhatuse, selle liikme, juhtivtöötaja või pädeva esindaja pädevuses on MTÜ tegevuse igapäevane juhtimine, mille hulka kuulub ka kohustus jälgida, et tegevus oleks kooskõlas Eesti Vabariigi seadustega. KarS § 14 lg-st 1 tulenevalt vastutab juriidiline isik seaduses sätestatud juhtudel teo eest, mis on toime pandud tema organi, selle liikme, juhtivtöötaja või pädeva esindaja poolt juriidilise isiku huvides. MTÜ juhatus on andnud Raimu Aiale ülesande väljastada MTÜ nimel jahilubasid ning pidada väljastatud jahilubade üle arvestust. Seega tegutses Raimu Aia jahilubasid väljastades MTÜ pädeva esindajana ja pani rikkumise toime juriidilise isiku esindajana. Vastavalt KarS §-le 37

4-12-6834

3(7) on süüvõimeline õigusvõimeline juriidiline isik. MTÜ Ida-Viru Jahimeeste Selts on kantud äriregistrisse, seega on õigusvõimeline.

Kohtuväline menetleja leidis, et väärteo toimepanemine Raimu Aia ja MTÜ Ida-Viru Jahimeeste Seltsi poolt on tõendatud fotokoopiatega jahilubade väljastamise raamatust, tunnistaja xx xx ja menetlusaluse isiku Raimu Aia ütlustega.

Keskkonnainspektsiooni 06. detsembri 2012 otsusega karistati Raimu Aia JahiS § 571 lg 1 alusel rahatrahviga 30 trahviühikut e 120 eurot ning MTÜ Ida-Viru Jahimeeste Selts JahiS § 571 lg 2 alusel rahatrahviga 800 eurot.

KAEBUS

Keskkonnainspektsiooni otsuse peale esitasid kaebuse Raimu Aia ja MTÜ Ida-Viru Jahimeeste Selts.

MTÜ nimel esitatud kaebuses leitakse, et jahiloale kantud andmete arvestuse pidamisel ei ole kohustust lähtuda JahiS § 34 lg-st 7 ning tegu ei või tunnistada süüteoks seaduse analoogia põhjal. JahiS § 34 lg 6 sätestab küll jahiloa andjale kohustuse pidada jahilubade andmete arvestust, kuid ükski õigusakt ei kohusta sellist arvestust pidama kindlal viisil. Muuhulgas ei tulene arvestust pidades kohustust kopeerida kõike jahiloale kantut. JahiS § 34 lg 7 sätestab selle, mida tuleb kanda jahiloale, mitte seda, mida tuleb üles märkida andmete arvestuse pidamisel. Kuna seadus ei reguleeri, kuidas ja milliseid andmeid tuleb arvestuse pidamisel üles märkida, on jahiloa andjal õigus ise otsustada, kuidas ta JahiS § 34 lg-s 6 sätestatud nõudeid täidab. MTÜ pidas ja peab korrektselt jahiloale kantud andmete arvestust ning seda olenemata asjaolust, et arvestus ei ole identne JahiS § 34 lg-s 7 sätestatuga. Kohtuvälise menetleja otsus on õigusvastane ja kuulub tühistamisele. Menetlus tuleb lõpetada väärteokoosseisu puudumise tõttu. Alternatiivina palus MTÜ tühistada otsus ja mõista kergem karistus. Enamus väljatoodud rikkumisi seisnes väikestes detailides, nt loa saaja eesnime puudumises. Sellised (väidetavad) puudused arvestuse pidamisel tekkisid hooletusest. Põhjendatud ei ole MTÜ-le 800 euro suuruse trahvi määramine. Kergendavaks asjaoluks tuleb pidada seda, et MTÜ on menetlusele igati kaasa aidanud.

Raimu Aia nimel esitatud kaebuses leitakse, et R. Aia ei andnud füüsilise isikuna jahilubasid välja ega pidanud jahiloale kantud andmete arvestust. Juhatuse liikmena oli R. Aial õiguslik alus anda MTÜ nimel välja jahilubasid. Samuti oli R. Aial juhatuse liikmena kohustus pidada arvestust jahilubade andmise, tagastamise ja jahiloale kantud andmete üle. Samas R. Aial kui füüsilisel isikul puudub õiguslik alus jahilubasid väljastada. Jahiload andis välja MTÜ, mitte R. Aia. Kuna R. Aia näol ei ole tegemist jahilubade andjaga ning jahiload andis välja MTÜ, puudus Keskkonnainspektsioonil õiguslik alus R. Aia karistamiseks. Samuti leidis kaebuse esitaja, et jahiloale kantud andmete arvestuse pidamisel ei ole kohustust lähtuda JahiS § 34 lg-st 7 ning tegu ei või tunnistada süüteoks seaduse analoogia põhjal. Alternatiivina palus kaebuse esitaja tühistada otsus ja mõista R. Aiale kergem karistus. Enamus väljatoodud rikkumisi seisnes väikestes detailides, nt loa saaja eesnime puudumises. Sellised (väidetavad) puudused arvestuse pidamisel tekkisid hooletusest. Põhjendatud ei ole R. Aiale 120 euro suuruse trahvi määramine. Kergendavaks asjaoluks tuleb pidada seda, et R. Aia on menetlusele igati kaasa aidanud.

4-12-6834

4(7) KOHTU SEISUKOHT

VTMS § 123 lg 2 kohaselt tuleb kohtuvälise menetleja otsuse peale esitatud kaebuse kohtulikul arutamisel maakohtus arutada väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest ja kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Seejuures tuleb kohtul selgitada välja VTMS §-s 133 loetletud küsimused.

Kolmeastmeline deliktistruktuur, millest karistusseadustik lähtub, seab kindlad nõuded õigusliku küsimuse lahendamise metoodikale (RKKKo nr 3-1-1-148-03, nr 3-1-1-99-04). KarS § 2 lg 2 näeb ette, et kõigepealt tuleb tuvastada teo koosseisupärasus, seejärel õigusvastasus ning lõpuks isiku süü. Kui mingil astmel ilmneb, et kõik selle tunnused ei ole täidetud, ei ole alust siirduda deliktistruktuuri järgmise astme juurde. See tähendab, et isiku käitumises karistatava teo olemasolu või puudumise kontrollimisel tuleb alustada süüteokoosseisust. Kirjeldatud nõuded kehtivad ka juriidilise isiku süüteoasja puhul, kusjuures arvestada tuleb asjaoluga, et juriidiline isik kui õiguslik abstraktsioon saab tegutseda üksnes füüsiliste isikute kaudu. Riigikohtu kriminaalkolleegium on kohtuasjas nr 3-1-1-84-07 märkinud, et lähtuvalt KarS § 14 lg-st 1 tuleb juriidilise isiku vastutus avada tema organi liikmete või juhtivtöötaja tegevuse kaudu. Seetõttu eeldab juriidilise isiku karistusõiguslik vastutus süüteokoosseisu, õigusvastasuse ja süü tuvastamist konkreetse teo toime pannud juriidilise isiku organi liikmete või juhtivtöötaja (füüsilised isikud) käitumises. Kui mõni deliktistruktuuri elementidest teo toimepannud füüsilise isiku käitumises puudub, on juriidilise isiku karistamine välistatud (RKKKo 3-1-1-7-04).

Praeguses väärteoasjas tegi kohtuväline menetleja karistusotsuse nii füüsilisest isikust juhatuse liikme, kui ka juriidilise isiku suhtes. Menetlusaluste isikute karistamise aluseks on olnud JahiS § 571 lg-d 1 ja 2, mis sätestavad vastutuse jahiloa andmise, tagastamise ja jahiloale kantud andmete arvestuse nõuete eiramise eest. Nimetatud paragrahvi lg 1 rakendub füüsilise isiku ning lg 2 juriidilise isiku puhul. Kuna juriidilise isiku vastutus on tuletatud vastutus ning füüsilise isiku tegevus on juriidilise isiku vastutuse eelduseks (RKKKo 3-1-1-137-04), tuleb karistusõigusliku vastutuse üldised eeldused KarS § 2 lg 2 kohaselt (süüteokoosseis, õigusvastasus, süü) tuvastada konkreetse teo toime pannud füüsilise isiku käitumises.

R. Aia vastutus

Füüsilise isikuna on süüdistus esitatud R. Aiale ning kohus leiab, et tema tegu vastab JahiS § 571 lg 1 kirjeldatud süüteokooseisu objektiivsetele tunnustele. Äriregistri tebesüsteemi andmetest (tl 41) ning tunnistaja xx xx ja R. Aia enda ütlustest nähtuvalt oli R. Aia väärteo toimepanemise ajal (20.08 – 03.10.2012) MTÜ juhatuse liige, kes oli MTÜ poolt volitatud ja ainuisikuliselt vastutav jahilubade väljastamise eest. Keegi teine (juhatuse liige või muu isik) peale R. Aia pole nimetatud ajavahemikul MTÜ nimel jahilubasid väljastanud.

JahiS § 571 lg 1 (ja lg 2) puhul on tegemist blanketse süüteokoosseisuga, mida tuleb sisustada JahiS § 34 lg-st 6 tuleneva kohustusega ("Jahiloa andja peab jahilubade andmise, tagastamise ja jahiloale kantud andmete arvestust"). Siinkohal nõustub kohus kohtuvälise menetlejaga, et R. Aia poolt peetud arvestus ei vasta JahiS § 34 lg-st 6 tulenevatele nõuetele. Kohus ei nõustu kaebuse esitajate käsitlusega, mille kohaselt jahiloale kantud andmete arvestuse pidamisel ei ole kohustust lähtuda JahiS § 34 lg-st 7. Samuti ei nõustu kohus, et antud juhul tunnistas kohtuväline menetleja tegu süüteoks seaduse analoogia põhjal. JahiS § 34 lg 6 sätestab jahiloa andjale kohustuse pidada jahilubade andmete arvestust. Täpsemaid juhiseid arvestuse pidamise viisi, korra vms kohta JahiS ega muu õigusakt ette ei näe. Samas ei tähenda see kohtu arvates, et jahiloa andja võib nimetatud arvestust pidada oma äranägemise järgi. Ekslik on kohtu arvates R. Aia ja MTÜ seisukoht, et arvestuse pidamisel ei pea jahiloa andja kajastama arvestuses

4-12-6834

5(7) jahiloale kantud JahiS § 34 lg-st 7 tulenevaid andmeid ning kuna seadus ei reguleeri, kuidas ja milliseid andmeid tuleb arvestuse pidamisel üles märkida, on jahiloa andjal õigus ise otsustada, kuidas ta JahiS § 34 lg-s 6 sätestatud nõudeid täidab. JahiS § 34 lg-st 6 tuleneb sõnaselgelt, et jahiloa andja peab jahilubade andmise, tagastamise ja jahiloale kantud andmete arvestust. Selle säte grammatiline tõlgendamine viib seisukohale, et jahiloa andja peetavas arvestuses peavad olema kajastatud andmed 1) jahilubade andmise, 2) jahilubade tagastamise ja 3) jahiloale kantud andmete kohta. Jahiloale kantavate andmete loetelu tulenebki JahiS § 34 lg-st 7. Järelikult JahiS § 34 lg-s 7 kirjeldatud andmed peavad olema kajastatud jahiloa andja peetavas arvestuses. Seetõttu ekslik on R. Aia ja MTÜ seisukoht, et MTÜ pidas ja peab korrektselt jahiloale kantud andmete arvestust ning seda olenemata asjaolust, et arvestus ei ole identne JahiS § 34 lg-s 7 sätestatuga. Sellele osundab ka arvestuse pidamise raamat, mis oli soetatud Eesti Jahimeeste Seltsi vahendusel ja milles sisalduva tabeli sisu langeb peamiselt kokku JahiS § 34 lg-s 7 toodud nõuetega. Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga, et väärteoprotokollis ja 06. detsembri 2012 otsuses kirjeldatud asjaolud (loa andmise aja ja loa kehtivusaja, loa saaja eesnime märkimata jätmine jne) osundavad JahiS § 34 lg-st 6 tulenevate nõuete eiramisele. Seetõttu õiged on kohtuvälise menetleja etteheited MTÜ-s selle juhatuse liikme R. Aia poolt peetava arvestuse JahiS § 34 lg-s 6 sätestatud nõuetele mittevastavuse kohta, mis realiseeribki JahiS § 571 lg-s 1 sätestatud objektiivse süüteokoosseisu.

Kohus leiab, et JahiS § 571 lg-st 1 tulenev vastutus laieneb ka R. Aiale kui füüsilisele isikule. Kohus ei nõustu kaebuse esitaja käsitlusega, et kuna R. Aia näol ei ole tegemist jahilubade andjaga ning jahiload andis välja MTÜ, puudus Keskkonnainspektsioonil õiguslik alus R. Aia karistamiseks. JahiS § 571 lg 1 ei näe otseselt ette erisubjekti, mis välistaks R. Aia vastutusele võtmist selle sätte järgi. Seega vastutab selle sätte järgi igaüks, kes eirab jahiloa andmise, tagastamise ja jahiloale kantud andmete arvestuse nõudeid. Juriidilise isiku näeb erisubjektina ette vaid sama paragrahvi lg 2. Kohtu arvates on ekslik kaebuse esitaja käsitlus, mille kohaselt saab JahiS § 34 lg-st 6 tuleneva nõude rikkumise eest vastutada vaid juriidiline isik, mitte aga selle juhtorgani esindajana tegutsenud füüsiline isik. Kohus leiab, et jahilubade üle arvestuse pidamise kohustus lasus nii juriidilisest isikust MTÜ-l kui füüsilisest isikust R. Aial kui juriidilise isiku juhtorgani liikmel, kellele see kohustus oli delegeeritud MTÜ juhatuse poolt (mida kinnitab nii R. Aia ise kui tunnistaja xx. xx). Kohtuajas nr 3-1-1-43-08 on Riigikohus märkinud, et karistusõiguses kehtiva individuaalvastutuse põhimõtte järgimiseks on tähtis, et juriidilise isiku vastutuselevõtmisel selgitataks välja isik, kes vastutab konkreetse kohustuse täitmise eest. Seega tuleb kindlaks teha ka seda, kuidas olid asjassepuutuvad ülesanded jagatud juhatuse liikmete ja teiste töötajate vahel, mis võimaldab anda hinnangut menetlusalusele isikule etteheidetavale teole. (RKKKo 3-1-1-43-08, p 9.2). KarS § 14 lg-st 2 tuleneb, et kui füüsiline isik, kelle poolt juriidilise isiku huvides toime pandud koosseisupärase, õigusvastase ja süülise teo eest juriidilist isikut karistatakse, on personaalselt tuvastatud, ei vabasta juriidilise isiku karistamine karistusest füüsilist isikut. Seda põhjusel, et juriidiline ja füüsiline isik on erinevad õigussubjektid (RKKKo 3-1-1-7-04, p 10). Seetõttu õige on kohtu arvates kohtuvälise menetleja seisukoht, et vastutama JahiS § 571 lg-te 1 ja 2 järgi peab nii vastav füüsilisest isikust juhatuse liige, kui juriidiline isik ise.

Kohus leiab, et R. Aia pani väärteo toime otsese tahtlusega. Ta teadis, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu ja möönis seda. Arvestuse pidamise raamatu tabelis oli märgitud, millised andmed jahilubade kohta tuleb sisse kanda (järjekorra nr, loa nr, loa omanik, loa kehtivus, lubatud küttimispiirkond, loa alusel lastud ulukiliik ja arv). Järelikult jättes andmeid õigesti sisse kandmata teadis R. Aia, et pea arvestust nõuetekohasel viisil ja möönis seda.

R. Aia õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad.

4-12-6834

6(7) MTÜ Ida-Viru Jahimeeste Seltsi vastutus

Juriidilise isiku väärteoasja puhul peab juba väärteoprotokollist nähtuma juriidilise isiku organi selle liikme, juhtivtöötaja või pädeva esindaja tegu, mis oma koosseisupärasuse, õigusvastasuse ja süülisuse korral toob endaga kaasa juriidilise isiku vastutuse KarS § 14 lg 1 tähenduses (vt RKKKo 3-1-1-12-08, p 5; 3-1-1-38-08, p 7; 3-1-1-43-08, p 9; 3-1-1-30-11, p-d 15.1-15.2). Lahendamaks juriidilise isiku vastutuse küsimust tuleb kohtuvälisel menetlejal ja kohtul esimese sammuna tuvastada vahetult tegutsenud füüsilise isiku tegevuse koosseisupärasus, õigusvastasus ja süülisus KarS § 2 lg 2 mõttes. Viimane tähendab selle selgitamist, kas selle füüsilise isiku käitumises, kelle tegevust juriidilisele isikule omistatakse, esinevad menetlusalusele isikule omistatud väärteo tunnused (vt ka RKKKo 3-1-1-148-03, p 10.1; 3-1-1- 99-04, p 10.1 ja 3-1-1-92-05, p 7) (RKKKo 3-1-1-100-11, p 13-14).

Kohus on eelnevalt tuvastanud füüsilise isikuna tegutsenud R. Aia teo koosseisupärasuse, õigusvastasuse ja süülisuse.

Lisaks eeldab juriidilise isiku karistusõiguslik vastutus seda, et juriidilise isiku organi või juhtivtöötaja koosseisupärane, õigusvastane ja süüline tegu oleks toime pandud juriidilise isiku huvides (RKKKo 3-1-1-7-04). Juriidilise isiku organi või juhtivtöötaja tegutsemine juriidilise isiku huvides ei ole mitte deliktistruktuuri iseseisev neljas element, vaid süüteokoosseisu osis. See tähendab, et juriidilise isiku organi või juhtivtöötaja poolt juriidilise isiku huvides tegutsemine peab olema tuvastatud koos teiste objektiivse ja subjektiivse koosseisu tunnustega enne kui asutakse vaagima õigusvastasuse küsimust (RKKKo nr 3-1-1-137-04). Vastav põhimõte on sätestatud KarS § 14 lg-s 1, mille kohaselt vastutab juriidiline isik seaduses sätestatud juhtudel teo eest, mis on toime pandud tema organi, selle liikme, juhtivtöötaja või pädeva esindaja poolt juriidilise isiku huvides. Süüksarvatava teo pani toime MTÜ organi (juhatuse) liige R. Aia ning kohus leiab, et R. Aia pani selle toime juriidilise isiku huvides, kuna jahilubade väljastamine ja sellega seonduva arvestuse pidamine on MTÜ tegevussfääris, mis tuleneb muuhulgas MTÜ põhikirjast (p-d 2.1., 2.2., 3.1., 3.2.).

KarS § 14 lg 2 näeb ette, et juriidilise isiku vastutuselevõtmine ei välista süüteo toimepannud füüsilise isiku vastutusele võtmist. Füüsilise isikuna pani süüteo toime R. Aia. Järelikult on tema vastutusele võtmine paralleelselt MTÜ-ga kooskõlas seadusega. Juriidilise isiku huvides tegutsenud füüsilise isiku (organi liikme) ja juriidilise isiku paralleelset vastutuselevõtmist tulebki pidada juriidilise isiku vastutuse normaaljuhuks ning see ei kujuta endast ne bis in idem põhimõtte rikkumist (RKKKo 3-1-1-7-04, 3-1-1-137-04).

KarS § 37 kohaselt süüvõimeline on õigusvõimeline juriidiline isik. TsÜS § 25 lg-st 1 tulenevalt on mittetulundusühing eraõiguslik juriidiline isik. TsÜS § 26 lg 2 kohaselt eraõigusliku juriidilise isiku õigusvõime tekib seadusega ettenähtud registrisse kandmisest. Äriregistri teabesüsteemi kohaselt kanti MTÜ Ida-Viru Jahimeeste Selts registrisse 23.10.1998. Järelikult on MTÜ süüvõimeline juriidiline isik KarS § 37 mõistes.

Seega kõik seadusest tulenevad eeldused MTÜ vastutusele võtmiseks on kohtu arvates täidetud ning ka selles osas on kohtuvälise menetleja otsus õiguspärane.

Samuti leiab kohus, et R. Aia tegude kvalifitseerimine JahiS § 571 lg 1 järgi ning MTÜ juriidilise isikuna vastutusele allutamine JahiS § 571 lg 2 järgi on õige.

JahiS § 63 lg 2 kohaselt JahiS §-des 57, 571–574, 58, 581, 582 ja 59–61 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on Keskkonnainspektsioon. Seega karistused väärteo eest määras selleks pädev kohtuväline menetleja.

4-12-6834

7(7) Kohus ei tuvasta väärteomenetlusõiguse rikkumisi kohtuvälise menetleja poolt.

Menetlust välistavad asjaolud

Kohus leiab, et antud juhul ei esine VTMS §-s 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid. Küll aga esinevad kohtu arvates VTMS § 30 lg 1 p-s 1 sätestatud alused väärteomenetluse otstarbekuse kaalutlustel lõpetamiseks.

Menetluse lõpetamine otstarbekuse kaalutlustel

VTMS § 30 lg 1 p-st 1 tulenevalt võib kohtuväline menetleja või kohus väärteomenetluse küll otstarbekuse kaalutlusel lõpetada, kuid väärteomenetluse seadustikus ei täpsustata väärteomenetluse otstarbekusega lõpetamise kriteeriume. Menetluse otstarbekuse kaalutlusel lõpetamise kriteeriumid saab tuletada kriminaalmenetlusõigusest (vt nt RKKKo 3-1-1-105-09, p 11). KrMS §-s 202 kriminaalasja menetlejale antud õigus lõpetada menetlus otstarbekuse tõttu on käsitatav kaalutlusõigusena, mille eesmärk hõlmab lisaks menetlusökonoomiale ka proportsionaalsuse põhimõttest tuleneva vajaduse välistada karistuse kohaldamine juhtudel, mil see ei oleks teo asjaolusid silmas pidades ilmselgelt mõõdukas (vt nt RKKKo asjas nr 3-1-1-9- 07, p 9.3). Otstarbekuse kaalutlusel võib menetluse lõpetada juhul, kui menetlusaluse isiku süü on väike ja kui avalik menetlushuvi ei nõua asja menetlemist (vt RKKKo asjas nr 3-1-1-29-11, p 14). Samad põhimõtted on kohaldatavad ka väärteomenetluse puhul (RKKKo 3-1-1-46-12).

VTMS ei anna menetluse lõpetamise otstarbekuse kriteeriume, kuid need võib tuletada KrMS §-st 202, mis on VTMS § 2 kohaselt kohaldatav ka väärteomenetluses. Menetluse võib lõpetada juhul, kui menetlusaluse isiku süü on väike ja kui avalik menetlushuvi ei nõua asja menetlemist. Mõlema kriteeriumi puhul on tegemist määratlemata õigusmõistetega, mille sisustamine jääb kohtu kaalutlusõiguse piiresse (vt ka RKKKo nr 3-1-1-81-06 ja nr 3-1-1-146- 03). KrMS §-s 202 kriminaalasja menetlejale antud õigus lõpetada menetlus otstarbekuse tõttu on käsitatav kaalutlusõigusena, mille eesmärk hõlmab lisaks menetlusökonoomikale ka proportsionaalsuse põhimõttest tuleneva vajaduse välistada karistuse kohaldamine juhtudel, mil see oleks teo asjaolusid silmas pidades ilmselgelt mittemõõdukas (vt RKKKo nr 3-1-1-85-04). Seda seisukohta tuleb silmas pidada ka väärteomenetluses (RKKKo 3-1-1-9-07, p 9.3).

Kohus võtab arvesse, et vastav jahilubade arvestus oli siiski peetud ning oluline osa andmetest oli kantud õigesti sisse. Toime pandud rikkumised on küll vastuolus seaduse nõuetega, kuid need ei ole kogumis sellist laadi, mille puhul üldvõi eripreventiivsed kaalutlused eeldaksid karistusõiguslikku sekkumist. Siinjuures arvestab kohus ka seda, et R. Aia ja MTÜ-d Ida-Viru Jahimeeste Selts ei ole varem kriminaalega väärteomenetluse korras karistatud. Kohus leiab, et sellistel tingimustel R. Aia karistamine 120 euro suuruse rahatrahviga ning MTÜ karistamine 800 euro suuruse trahviga on teo asjaolusid silmas pidades ilmselgelt mittemõõdukas ning väärteomenetlus antud asjas tuleb lõpetada VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel otstarbekuse kaalutlustel.

Kohtu seisukoht menetluskulude osas

Kaitsja esitatud kaebustes palub kõik menetluskulud jätta kohtuvälise menetleja kanda, kuid väärteotoimikus puuduvad andmed menetluskulude kohta.

/allkirjastatud digitaalselt/ Larissa Prokopenko Kohtunik