1-13-818/9 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 28.02.2013.a. Tallinn (Liivalaia kohtumaja) Kriminaalasja number 1-13-818 Kohtunik Leo Kunman Tõlk Anneli Helmann Kohtuistungi sekretär Katrin Lopsik Kriminaalasi D.E süüdistuses KarS § 424 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör

Natalja Kutepova Süüdistatav

Kaitsja

Nimi: D.E

Eluvõi asukoht ja aadress: XXX

Isikukood või sünniaeg: XXX Kodakondsus: VF

Haridus: põhiharidus

Emakeel: vene keel

Töökoht või õppeasutus: ei tööta

Karistatus: kriminaalkorras ühel korral:

15.04.2009.a Harju Maakohtu poolt KarS § 266 lg.2 p.1 (KrMS §

238 lg.2 KarS § 74) alusel tingimisi vangistus 2 kuud katseaeg

1.a.6 .k. väärteokorras karistatud 21 korral;

Tõkend: D.E suhtes on kohaldatud tõkend - elukohast lahkumise keeld alates 28.10.2012.a

Riine Lumiste

RESOLUTSIOON

1. Süüdi tunnistada D.E KarS § 424 järgi ja karistada vangistusega 3

(kolm) kuud.

2. KarS § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistus karistusaja hulka, s.o kahtlustatavana kinnipidamise aeg 27.10.2012.a -28.10.2012.a s.o 2 (kaks) päeva,ning kandmisele kuulub 2 (kaks) kuud 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust.

3. KarS § 74 lg 1, 3 alusel määrata, et mõistetud karistust 2 (kaks) kuud 28

(kakskümmend kaheksa) päeva vangistust, ei pöörata täielikult täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane 18 (kaheksateist) kuulise katseaja kestel toime uut kuritegu ning järgib KarS § 75 lg 1 p 1-6 sätestatud kontrollnõudeid, kohustudes:

1) elama kohtu määratud alalises elukohas: XXX; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

4. D.E suhtes kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

5. KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel välja mõista D.E-lt sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest 1,5 palga alamääras s.o 480 eurot.

6. KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista D.E-lt menetluskulud:

- Tasu riigi õigusabi osutamise eest summas 76,80 eurot.

- Kriminaaltoimiku materjalidest koopia tegemise kulud 0,45 eurot.

Kriminaalmenetluse kulud tasuda 10 kuu jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 SEB Pank, 221023778606 Swedbank või 333416110002 Danske Bank. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ning selgitusse kriminaalasja kohtunumber 1-13-818, D.E ja tekst „kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Kohtukulude tasumist tõendav dokument tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kriminaalkantseleile. Edasikaebamise kord

Kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on Kriminaalmenetluse seadustiku 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lõike 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15. peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 10 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtule.

Kohtuotsuse põhiosa

SÜÜDISTUS

D.E süüdistatakse selles, et tema juhtis 27.10.2012.a kl 19:09 Harjumaal

Tallinnas Laevastiku 4 juures mootorsõidukit IZ 412IE, reg nr XXX, olles joobeseisundis

(alkoholi sisaldus väljahingatavas õhus 0,93mg/l, laiendmääramatusega +/-0,09mg/l, lõplik tulemus 0,84mg/l), millega rikkus liiklusseaduse § 69 lg 1 /Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisund on käesoleva seaduse tähenduses on alkoholi, narkootilise, psühhotroopse või muu sarnase toimega aine tarvitamise põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/ ja § 69 lg 4 p 1 /alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või ühes liitris väljahingatavas õhus on vähemalt 0,75 milligrammi alkoholi/ nõudeid.

Seega D.E pani toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s.o KarS §

424 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kokkuleppest nähtuvalt nõustusid süüdistatav D.E ning tema kaitsja kuriteo kvalifikatsiooniga, tekitatud kahju laadiga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Süüdistavale on selgitatud menetluskulude ja II astme kuriteo eest sundraha tasumise kohustust.

Kohus leiab, et süüdistatava D.E poolt kokkuleppe sõlmimine oli tema tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Menetlusosalised jäid kohtuistungil sõlmitud kokkuleppe juurde.

Kohus leiab, et D.E tuleb süüdi tunnistada KarS § 424 ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. Karistus on kooskõlas karistuse eesmärkide ja süüdistatava süü suurusega.

Kohus juhindub KrMS § 248 lg 1 p 5.

Leo Kunman Kohtunik