1-10-10210/35 · Tartu Ringkonnakohus

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 27. veebruar 2013, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-10-10210 Kohtukoosseis Tiit Lõhmus, Mati Kartau, Aarne Sarjas Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja) 11. veebruari 2013 määrus karistuse täitmisele pööramise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

süüdimõistetu A.B (A.B) kaitsja vandeadvokaat Anu Pärteli (Pärtel) määruskaebus RESOLUTSIOON 1. Juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätta Tartu Maakohtu 11. veebruari 2013

määrus muutmata ja süüdimõistetu A.B kaitsja vandeadvokaat Anu Pärteli määruskaebus rahuldamata.

2. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Advokaadibüroo

In Jure kaudu 38,40 eurot, sh käibemaks 6,40 eurot, vandeadvokaat Anu Pärtelile tema poolt A.B-le määruskaebemenetluses riigi õigusabi osutamise eest. 3. KrMS § 175 lg 1 p 4 ja § 187 lg 2 alusel välja mõista A.B-lt menetluskulud, s.o

kaitsja tasu vandeadvokaat Anu Pärteli poolt osutatud õigusabi eest 38,40 eurot riigituludesse. 4. A.B tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB

nr 10220034796011, Swedbank nr 221023778606 või Danske Bank AS Eesti filiaal nr 333416110002. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049858 ning selgitus „A.B 1-10-10210 kohtukulud“. Kohtukulud tuleb tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates.

Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord:

KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu

Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised

kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

2 Asjaolud

1. Tartu Maakohus tunnistas kokkuleppemenetluses A.B 09.08.2010 otsusega süüdi KarS § 200 lg 2 p 10 järgi ja mõistis karistuseks 3 aastat vangistust, millest loeti KarS § 68 alusel

kantuks 2 päeva vangistust. Kandmata karistust, 2 aastat 11 kuud ja 28 päeva vangistust, ei pööratud KarS § 74 lg 1 alusel täitmisele 3 aasta pikkuse katseaja jooksul. KarS § 75 lg 2 p 2 ja 4 alusel määrati A.B-le kohustus mitte tarvitada katseaja jooksul alkoholi ning narkootikume ning 10. oktoobriks 2010 otsida endale töökoht või omandada üldharidus või eriala.

2. 23.01.2013 esitas Tartu Vangla kriminaalhooldusosakond erakorralise ettekande, milles

taotleb A.B-le Tartu Maakohtu 09.08.2010 otsusega mõistetud karistuse täitmisele pööramist, kuna A.B on rikkunud talle määratud kohustust mitte tarvitada katseajal alkoholi. 3. Tartu Maakohtu 11.02.2013 määrusega pöörati Tartu Maakohtu 09.08.2010 otsusega tingimisi

mõistetud kandmata karistus 2 aastat 11 kuud ja 28 päeva vangistust KarS § 74 lg 4 alusel täitmisele.

Esimese astme kohtu määruse sisu

4. Maakohus leidis, et Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna taotlus A.B-le tingimisi mõistetud vangistuse täitmisele pööramiseks kuulub rahuldamisele. Maakohtu määruse kohaselt

leidis kohtuistungil A.B enda selgitustega kinnitust, et paar kuud tagasi tarvitas ta

Püssirohukeldris alkoholi, juues ära kolm rummiga kokteili. Kuna 09.08.2010 otsusega on

A.B-le määratud kohustus mitte tarvitada katseajal alkoholi, rikkus ta tahtlikult nimetatud kohustust. Alkoholi tarvitamise keeldu on A.B katseajal rikkunud korduvalt: 2010. a määras

kohus talle täiendava rahalise kohustuse, 2011. a pikendas kohus katseaega 3 kuu võrra.

Mõlemal korral lisandus sellele registreerimiskohustuse rikkumine. 2012. a sügisel esitas

kriminaalhooldaja kohtule kolmanda erakorralise ettekande, kuna A.B rikkus taas registreerimiskohustust ning oli oma elukohast ilma kriminaalhooldaja loata lahkunud. Siis leidis

kriminaalhooldaja, et A.B kriminaalhooldust oleks võimalik jätkata, kuna A.B käitumine on muutunud paremaks ning kohus jättis 21.11.2012 määrusega karistuse täitmisele pööramata. Paar nädalat hiljem pani A.B toime uue rikkumise – tarvitas taas alkoholi, mis oli aluseks käesolevale neljandale erakorralisele ettekandele. Kuna A.B on jätkanud vaatamata

talle korduvalt antud võimalustele kohtu poolt määratud kohustuse rikkumist ning

kergemaliigilised mõjutusvahendeid nagu täiendavate kohustuste määramine ja katseaja pikendamine ei ole tulemusi andnud, leidis maakohus, et tuleb kohaldada kõige raskemat meedet ja pöörata tingimisi mõistetud karistus täitmisele.

Määruskaebuses esitatud taotluse sisu

5. A.B kaitsja taotleb maakohtu määruse tühistamist ning A.B-le mõistetud karistuse täitmisele pööramata jätmist, katseaja pikendamist ja lisakohustuste määramist. 5.1. Määruskaebuse kohaselt tunnistas A.B kohtus, et tarvitas alkoholi ega vaielnud vastu

karistuse täitmisele pööramisele. Sellegipoolest soovis A.B määruskaebuse esitamist. Määruskaebuse kohaselt on A.B ka varasemalt kriminaalhooldaja poolt määratud kohustusi

rikkunud, kuid karistus on jäänud täitmisele pööramata. A.B on järjekordset rikkumist tunnistanud ja viibib vahi all seoses uue kuriteo toimepanemisega. Kaitsja märgib, et A.B-le võiks anda veel ühe võimaluse katseaja pikendamise ja lisakohustuste määramise näol.

Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused 6. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud, tuleb jätta muutmata ning A.B kaitsja määruskaebus rahuldamata. KarS § 74 lg 4 sätestab, et kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel määrata täiendavaid

3 kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele.

Ringkonnakohus nõustub maakohtu määrusega A.B karistuse täitmisele pööramise

põhjendatuses ning leiab samuti, et A.B karistus tuleb täitmisele pöörata, kuna A.B

korduv kriminaalhoolduse nõuete rikkumine viitab selle, et katseaja uuesti pikendamine ja lisakohustuse määramine ei saa olla tulemuslik.

7. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus A.B antud ütlustele ja kriminaalhooldaja ettekandele tuginedes tuvastanud õigesti süüdimõistetu poolt katseaja nõuete tahtliku rikkumise

alkoholi tarvitamise näol. Ka määruskaebuses ei ole A.B poolt toimepandud rikkumist vaidlustatud ning vaidlust ei ole selles, et A.B on ka varasemalt korduvalt katseaja nõudeid

rikkunud. Kaitsja on vaid tõstatanud küsimuse sellest, et A.B-le võiks anda veel ühe

võimaluse ning jätta tema karistuse täitmisele pööramata. Ringkonnakohtu hinnangul kaitsja

taotlus ei ole põhjendatud ning maakohus on õigesti leidnud, et kuna A.B on jätkanud

vaatamata talle korduvalt antud võimalustele kohtu poolt määratud kohustuse rikkumist ning

täiendavate kohustuste määramine ja katseaja pikendamine ei ole tulemusi andnud, tuleb A.B-le mõistetud karistus täitmisele pöörata.

8. Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et maakohtu määrus tuleb jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. 9. A.B kaitsja vandeadvokaat A. Pärtel on ringkonnakohtule esitanud taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Ringkonnakohtu hinnangul on kaitsja poolt esitatud taotluse kohaselt A.B-le riigi õigusabi andmisele kulunud aeg, s.o 2 pooltundi, põhjendatud ning kaitsja tasuna taotletud summa 38,40

eurot, sh käibemaks 6,40 eurot, vastavuses RÕS §-st 22 tulenevate nõuete ning Eesti Advokatuuri poolt kehtestatud korraga Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise

aluste, maksmise korra ja tasumäärade ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ja ulatuse korra kohta.

Eeltoodust tulenevalt määrab ringkonnakohus vandeadvokaat A. Pärtelile Advokatuurile

eraldatud eelarveliste vahendite arvelt väljamaksmisele kaitsja tasu summas 38,40 eurot, sh käibemaks 6,40 eurot, A.B-le määruskaebemenetluses riigi õigusabi osutamise eest ning juhindudes KrMS § 187 lg-st 2 mõistab vastava menetluskulu A.B-lt välja.

Tiit Lõhmus

Mati Kartau

Aarne Sarjas