1-12-6226/30 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

Kriminaalasi nr.1-12-6226

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg

27. veebruar 2013

.a. Jõhvi kohtumajas Kohtuasja number 1-12-6226 Kohtukoosseis Kohtunik Larissa Prokopenko Kohtuistungi sekretär Tõlk Ingrid Koddo juuresolekul Vikt

oria Vivtšaruk Prokurör Kaitsja Sergei Tranikov (kirjalik seisukoht) Toomas Liiva Asja läbivaatamise kuupäev 27.02.2013 avalikul kohtuistungil Kohtuasi Viru Vangla esitatud materjalid S.A tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks S

üüdimõistetu S.A, isikukood xxx, viibib Viru Vanglas Juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384 kohus

MÄÄRAS:

Jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. S.A

Välja mõista krimin S.A-lt aalmenetluse kulud 153.60 eurot kaitsjatasu osutatud õigusabi eest.

Menetluskulud tuleb tasuda kaitsjatasu Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB pangas nr

10220034796011 või Swedbank nr. 221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049900 j S.A 1-12-6226 kriminaal a selgitus „

menetluse kulud“.

Edasikaebamise kord

Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused

Viru Vangla esitas 30 1.2013 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava S.A .0 tingimisi enne tähtaega vabastamiseks.

S.A Viru Maakohtu 18.09.2012 on süüdi tunnistatud kohtuotsusega KarS § järgi ning

2 aastat 3 kuud vangitust. karistuseks mõisteti

KrM

238 lg 2 alusel aasta 6 kuud S § vähendati karistust 1/3 võrra, kandmisele kuulus 1 vangistust. ning kandmisele KarS § 68 järgi arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg kuulub 1 aasta 5 kuud 28 päeva vangistust. Lisakaristusena võeti ära mootorsõiduki juhtimisõigus 3 aastaks. Karistuse kandmise . algus 21.04.2012 19.10.2013 ja lõpp

Kinnipidamisasutuses S.A tal puuduvad kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et distsiplinaarkaristused. Vabanedes soovib isik asuda elama enda korterisse aadressil xxx. Kinnipeetaval on keskharidus erialal. . Väidetavalt omab erialast haridust keevitaja ja santehniku

Hetkel osaleb riigikeele A1 taseme kursustel. Enne vangistust xxx ning vabanemisel töötas

soovib taas sinna tööle minna. Garanteeritud töökoht . vabaduses puudub. Enne vangistamist tarvitas isik alkoholi (kuriteod toime pandud joobeseisundis). Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud 10 korda, reaalset vangistust kannab 4. korda. Viru Vangla toetab S.A

tingimisi enne tähtaega vabastamist.

Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt S.A vend on nõus teda materiaalselt ja moraalselt vabanemisel toetama.

Prokurör toetab kinnipeeta

va ennetähtaegset vabastamist. S.A taotleb

ennetähtaegset vabastamist. Kaitsja toetab S.A ennetähtaegset vabastamist.

Kohus tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud poolte arvamused, leiab, et S.A tingimisi enne t

ähtaega vangistusest vabastamine käesoleval ajal ei ole põhjendatud.

Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

T S.A isikut iseloomustavad andmed aotluse läbivaatamisel võtab kohus arvesse kõik - ist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal S.A tema käitum ning sellele järgnenud perioodil.

on kriminaalkorras karistatud 10 korda, sh 5 korda analoogiliste kuritegude toimepanemise eest.

Kuritegude dünaamika on jäänud samaks. Soodusteguriks on alkoholi kuritarvitamine. Seega vaatamata varasemale karistusele ei asunud S.A paranemise teele ning taas pani toime uue kuriteo, mis viitab sellele, et ta ei ole oma eelnevast karistusest vastavaid järeldusi teinud ega suutnud tõestada, et ta on võimeline käituma seaduskuulekalt, varasemad karistused ei ole oma eesmärgi täitnud. Kohtu hinnangul kinnipeetava kohta koostatud iseloomustustest nähtub, et tema varasem käitumine, toimepandud kuritegude raskus ja iseloom viitavad tema poolt uute kuritegude toi Enne vangistust mepanemise võimalikkusele.

kinnipeetaval oli probleeme alkoholi tarvitamisega ning tal võib olla tagasilanguse perioode, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks.

Kohus leiab, et süüdimõistetu võimalused vabanemisel ei kaalu üle tema käitumist enne vangistusse sattumist ning toimepandud kuriteo asjaolusid.

Kohus leiab, et arvestab kuritegude toimepanemise korduvust ja dünaamikat, ei ole S.A vabanemisel ennetähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Tema ennetähtaegsel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega.

Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korrakehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud.

Eeltoodust lähtudes ei nõustu kohus süüdimõistetu

S.A vabastamisega temale Viru Maakohtu 18.09.2012

kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega.

Kohtunik

Larissa Prokopenko / / digitaalselt allkirjastatud