1-13-1869/5 · Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Kärdlas

1-13-1869

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 26.veebruar 2013. a Haapsalu kohtumaja Kriminaalasja number 1-13-1869 (11250100436)

Kohtukoosseis Kohtunik Piia Jaaksoo Kohtuistungi sekretär Gerda Raidla Kriminaalasi G.I

süüdistus karistusseadustiku (KarS) § 344 lg 1, § 345 lg 1 kokkuleppemenetluses järgi Prokurör Kaitsja Ülle Tamm Argo Küünemäe Süüdistatav G.I – elukoht *, isikukood xxx, * kodanik, *haridus emakeel * keel * karistatud 1- netluses , , , l korral väärteome

RESOLUTSIOON

1. G.I

344 lg 1 ja karistada vangistusega 2 d Süüdi mõista KarS § järgi

(kaks) kuu

2. G.I

345 lg 1 vangistusega 3 Süüdi mõista KarS § järgi ja karistada (kolm) kuud.

3. G.I-le KarS

§ 64 lg 1 alusel, lugedes kergema karistuse kaetuks raskema karistusega, mõista liitkaristuseks 3 kuud vangistust. (kolm)

4. Vastavalt KarS § 74 lg 1, 3 jätta ärakandmata vangistus G.I suhtes tingimuslikult kohaldamata ning määrata, et mõistetud ärakandmata vangistust ei pöörata täitmisele kui 3-kuulist G.I jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu kuulise katseaja (kaheksateistkümne) ja täidab talle käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi.

4. Määrata G.I katseajaks Tallinna Vangla Harju kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla ja kohustada teda täitma KarS § 75 lg 1 p 1-6 tulenevaid kontrollnõudeid: 4.1.1.elama oma alalises elukohas *;

4.1.2.ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

1-13-1869

4.1.3.alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4.1.4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

4.1.5.saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- - ; , töö või õppimiskoha vahetamiseks 4.1.6.saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 4.2.Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise päev, s.o 26.veebruar 2013. a. 4.3.Kui G.I katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lg 2 sätestatule, pikendada katsea ga kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. e

5. G.I-lt

riigi tuludesse kriminaalmenetluse kulu Välja mõista

/tasuda

Rahandusministeeriumi arveldusarve nr 10220034796011 SEB Pank, arveldusarve nr

221023778606 Swedbank, arveldusarve nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, arveldusarve nr 17001577198 №rdea Bank, viitenumber 2800049696. Maksekorralduse selgitusse lisada: Haapsalu kohtumaja, otsus nr 1-13-1869

- menetluskulu

ning nõude liik /: - (kakssada neli sundraha 240 kümmend) eurot; - eurot; määratud kaitsjale makstud tasu ( kolm kaks) ükssada kümmend -ekspertiisi tasu 282 ( eurot. kakssada kaheksakümmend kaks)

Nõuded menetluskulude osas loetakse nõuetekohaselt täidetuks, kui isik tasub nõude 30 päeva jooksul lahendi jõustumisest. Eelnimetatud tähtaja möödumisel pööratakse otsus täitmisele ja saadetakse kohtutäiturile ning lisandub kohtutäituri tasu. Kui nõude tasub teine isik, siis selgitusse lisada, kelle eest nõue tasutakse. Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata seoses KrMS 9.peatüki 2. jao sätete või KrMS § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada apellatsiooni kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on mõistetud karistus, mida seadus ette ei näe pellatsioon tuleb esitada Pärnu Maakohtu Haapsalu . A kohtumajja 15 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi, esitades selles osas määruskaebuse Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja 10 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamisest.

Süüdistus.

G.I süüdistatakse selles, et tema, eesmärgiga omandada õigus sõiduauto BMW 525I registreerimisnumbriga * enda nimele ümberregistreerimiseks, võltsis 04.märtsil 2011.a. Hiiu maakonnas Kärdla linnas Posti 4 asuvas Maanteeameti Lääne regiooni liiklusregistri Kärdla büroos sõiduauto müügilepingul omaniku R K allkirja.

Eeltoodu alusel süüdistatakse G.I KarS § 344 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, s.o. dokumendi võltsimises. Peale selle süüdistatakse G.I selles, et tema esitas 04.märtsil 2011.a. eelnevalt enda poolt võltsitud sõiduauto BMW 525I registreerimisnumbriga müü * ostugilepingu Hiiu maakonnas

Kärdla linnas Posti 4 asuvas Maanteeameti Lääne regiooni liiklusregistri Kärdla büroos ametnikule, mille alusel omandas õiguse sõiduauto ümberregistreerimiseks enda nimele.

Eeltoodu alusel süüdistatakse G.I KarS § 345 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, s.o. võltsitud dokumendi kasutamises.

1-13-1869

Kannatanu on andnud nõusoleku kokkuleppemenetluse kohaldamiseks /tl 50 /.

Prokuröri poolt kohtus G.I-le : nõutud karistus KarS § 344 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest nõu prokurör kohtus 2 kuud vangistust KarS § 345 lg 1 järgi dis . kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest nõu prokurör kohtus 3 kuud vangistust KarS § 64 lg dis .

1 alusel mõista liitkaristus 3 kuud vangistust, lugedes kergem karistus kaetuks raskema karistusega. KarS § 74 lg 1, 3 alusel jätta vangistus täielikult tingimuslikult täitmisele pööramata, kui G.I

18 kuulise käitumiskontrolliga katseajal ei pane toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg1 sätestatud kontrollinõudeid

Süüdistatav andis kohtus ütlusi, et saab kokkuleppest aru ja nõustub sellega. Kokkuleppe sõlmimisel väljendas oma tõelist tahet. Karistuse iseloom ja olemus on arusaadavad. Prokurör ja kaitsja

jäid kohtus kokkuleppe juurde.

Kohus leidis, et kokkuleppe sõlmimisel on järgitud seadusesätteid. Kriminaalmenetluse seadustiku

(edaspidi KrMS) § 239 lg s 2 esinevaid kokkuleppemenetlust välistavaid asjaolusid ei esine. -

Kokkulepe on sõlmitud süüdistatava vabal tahtel ja on talle arusaadav. Kokkulepe sõlmiti kaitsja juuresolekul ja kohus mõistab süüdi ja kohaldab tema suhtes kokkuleppes kokkulepitud G.I karistuse. Tsiviilhagi puudub. Tõkend puudub A puuduvad. sitõendid

Menetluskulud. Vastavalt KrMS § 180 lg

1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral - le menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskulud käesolevas kriminaalasjas on alljärgnevad:

Sundraha. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 9 on menetluskuluks süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha. Vastavalt § 179 lg 1 p 2 tule kohtuotsusega välja mõista riigituludesse b G.I-lt

sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmisega seoses 1,5 palga alammäära suuruses summas s.o

480 eurot (1,5 * 320). Määratud kaitsjale makstud tasu on vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 4 menetluskulu ja käesolevas kriminaalasjas on see kaitsjale

ja A.Küünemäe G.I kaitsmise eest makstud riigi õigusabi tasu kulud 132eurot. Ekspertiisitasu on kriminaalmenetluse kulu KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel ja käesolevas kriminaalasjas o -DK0061 29.04.2011) tasu 282 eurot /tl 13/. n see käekirjaekspertiisi (akt nr 11E Kohtuistungi taotles kaitsja, et kohus vähendaks KrMS § 180 lg 3 alusel G.I-lt väljamõistetavat menetluskulu, kuna G.I on välja mõistetud tema alaealise lapse kasuks elatis, ta on töötu. Lähiajal on lootus tööd saada, siis saab asuda ka ositi menetluskulu tasuma, selle korraga tasumine käib üle jõu.

Prokurör jättis menetluskulude vähendamise kohtu otsustada, kuid ei toetanud menetluskulude ajatamist, kuna isikul sissetulekut ei ole ja ei ole prognoositav, kui palju ja kas ta tulevikus on võimeline menetluskulude katteks tasuma. Kohus leiab, et KrMS § 180 lg 3 alusel tuleb vähendada G.I-lt välja mõistetavat menetluskulu ja seda just seetõttu, et G.I enda ütluste kohaselt on septembrist 2012 töötu, mingit sissetulekut ei ole, samas on tal kohustus üleval pidada oma alaealist last, millist kohustust ta oma sõnade kohaselt ei ole seoses sellega, et tööd ei ole, pole suutnud täita. Menetluskulude täies ulatuses väljamõistmine seaks tema alaealise lapse veelgi raskemasse majanduslikku olukorda ja seetõttu kohus mõistab G.I-lt uskulude ajatami välja poole sundrahast. Samas kohus leiab, et menetl se taotlus tuleb jätta

rahuldamata, ku

a ajal ei ole G.I sissetulekuid, millest hakata ka osastatud na käesoleval

menetluskul * usid tasuma. Samuti selgus G.I ütlustest, et , seega on G.I juba täitmata

1-13-1869

rahalisi kohustusi ja menetluskulude ajatamine kohtuotsusega võib teised õigustatud isikud seada halvemasse olukorda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Piia Jaaksoo

Kohtunik