1-12-10527/13 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

Ärakiri

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

05. veebruar 2013, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-12-10527 (12240101051 ) Kohtunik

Kohtuistungi sekretär

Prokurör Heli Väinaste

Enjar Malm

Ain Tali

Kriminaalasi U.M süüdistuses KarS § 344 lg 1 järgi lühimenetluses

Süüdistatav

Kaitsja

U.M , isikukood xxx, Eesti Vabariigi

kodanik, keskeriharidus, elukoht xxxx, töötu, varem kriminaalkorras karistatud: 1) 21.10.2009 Viru Maakohtu poolt KarS § 121, 136 lg 1 järgi 3 k vangistusega tingimisi 1 a 6 k katseajaga, 2) 28.09.2010 Viru Maakohtu poolt KarS § 121 järgi 4 k 19 p vangistusega, KarS § 65 lg 2 alusel mõisteti lõplikuks karistuseks 7 k 19 p vangistust, karistus loeti kantuks eelvangistuses viibitud ajaga 10.02.-28.09.2010, väärteo toimepanemise eest karistatud 1-l korral, rahatrahv tasutud, tõkend elukohast lahkumise keeld, -

vandeadvokaat Arvo Suuban

RESOLUTSIOON: Juhindudes KrMS § 233-238, 306, 309, 313, 315, 318, 319 kohus otsustas:

Süüdi tunnistada U.MKarS § 344 lg 1 järgi ning karistuseks mõista 6 (kuus

) kuud vangistust.

KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra ning U.M karistuseks mõista 4 (neli) kuud vangistust.

Mõistetud vangistust ei pöörata KarS § 74 tingimisi täitmisele, kui U.M lg 1,3 alusel

ei pane kaheksateist kuulisel katseajal toime uut - kuritegu ja täidab talle KarS § s 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid.

Määrata U.M katseajaks Viru Vangla Kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratava kriminaalhooldaja käitumiskontrolli alla ühes kohustusega järgida KarS §-s 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid:

1) elama xxxx;

kohtu määratud alalises elukohas

2) ilmuma

kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- -

, töö või õppimiskoha vahetamiseks.

U.M-ile ratud katseaja alguseks lugeda 05.02.2013. mää

Tõkend – suhtes tühistada kohtuotsuse jõustumisel. elukohast lahkumise keeld U.M

KrMS § 175 lg 1 p 9, 179 lg 1 p 2 alusel välja mõista U.M-ilt menetluskuluna sundraha

480 (nelisada kaheksakümmend) eurot riigituludesse.

Välja mõista riigieelarvest eraldatud vahendite arvelt Ida Viru Advokaadibüroo OÜ (asukoht - Rakvere 5a, 41531 Jõhvi) kasuks 211,20 (kakssada üksteist eurot ja 20 senti, s.h on käibemaks

20%, s.o 35,20 eurot) eurot v.-adv. Arvo Suubani poolt määratud korras süüdistatava U.M kaitsjana osutatud õigusabi eest.

KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel välja mõista U.M-ilt menetluskuluna ekspertiisitasu 282 (kakssada kahek

sakümmend kaks) eurot riigituludesse.

KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista U.M-ilt menetluskuluna kaitsjatasu 297,60 (kakssada üheksakümmend seitse eurot ja 60 senti) eurot riigituludesse v.-adv. Arvo Suubani poolt osutatud õigusabi eest.

KrMS § 175 lg 1 p 5 alusel välja mõista U.M-ilt menetluskuluna kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulud 0,45 eurot riigituludesse.

U.M tasuda väljamõistetud summad Rahandusministeeriumi arvelduskontole SEB

Pangas nr 10220034796011 või Swedbankis nr 221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049900 ning selgitus. Menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Kohtuotsuse peale on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioon Tartu

Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu. Apellatsiooniõigusest loobumine kantakse kohtuistungi protokolli. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Viru Maakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates 06. veebruarist 2013 (seega hiljemalt 12.

veebruariks 2013). Apellatsiooniõiguse kasutamisel on kohtuotsus tutvumiseks kättesaadav maakohtu kantseleis alates 27. veebruarist 2013. Kohtuotsuse peale võib apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud kohtumenetluse pool esitada kirjaliku apellatsiooni Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu es 28. veebruarist 2013 (seega kaudu 15 päeva jooksul alat hiljemalt 14. märtsiks 2013). Apellatsiooni ei saa esitada prokuratuur lühimenetluses tehtud süüdimõistva kohtuotsuse peale.

SÜÜDISTUS

U.M on kohtu alla antud süüdistatuna selles, et tema ajavahemikul – 05.10.2010

20.01.2011 xxxx võltsis volikirjal mootorsõiduki kasutamiseks oma isa A I allkirja, eesmärgiga omandada õigust kasutada A. kuuluvat mootorsõidukit I xxxx registreerimismärgiga xxxx.

Seega U.M, võltsides dokumenti eesmärgiga omandada õigusi, pani toime KarS § 344 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

TÕENDID JA KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Süüdistatav U.M ennast kohtuistungil temale esitatud süüdistuses süüdi ei tunnistanud ega taotle

nud enda ülekuulamist.

Kohus kontrollis alljärgnevaid kohtueelses menetluses kogutud ja kohtulikul uurimisel avaldatud tõendeid:

- 21.01.2011 kriminaalasjas nr 10240106412 (tl 4) koopiat asitõendi vaatlusprotokollist .

Vaadeldavaks objektiks on 20.01.2011 xxxx A I ja V I elukohas läbiotsimise käigus ära võetud valge sõiduauto . Vaatluse käigus eemaldati sõiduki põrandalt kõik xxxx reg nr xxxx

jalamatid. Kõrvalistujapoolse esiistme jalamati alt avastati kokkumurtud ajaleht Paide

Linnaleht, mille esi- A I allkirjale ja tagaküljel on servadele kirjutatud visuaalsel vaatlusel sarnanevaid allkirju. - ning sinna koopiat asitõendi vaatlusprotokollist 08.02.2011 kriminaalasjas nr 10240106412 ju te urde kuuluvaid fototabeleid (tl 8-11). Vaadeldava ks objektideks on muuhulgas 20.01.2011 xxxx A I ja V I elukohas läbiotsimise käigus avastatud A I ID kaart (nr xxxx kehtiv kuni 24.03.2013. Tagak xxxx üljel sünnikoht , väljaandmise kuupäev 24.03.2003. Dokument terve.), tumepunased kaaned, mille vahel kiles ja kokku murtud sõiduki reg märk xxxx xxxx registreerimistunnistus, Tamsalu spordihoone pääse 300. –

- (15. september 2010 31. mai 2011

nimi JAAN ILLISSON 10x, esimeses lahtris rist, tagaküljel 9.01. ja K.), Volikiri mootorsõiduki kasutamiseks (reg. märk , sõiduki mark

xxxx, reg. tunnistuse nr. xxxx xxxx,

VIN- xxxx anik A I, isikukood xxxx, aadress xxxx tehasetähis , nimetatud mootorsõiduki om

volitab käesolevaga nimetatud sõidukit kasutama U.M isikukood ja juhiluba xxx, xxxx aadress xxxx ajavahemikul 1.10.10 kuni 1.10.2020 allkiri, kuupäev

01.10.2010) ning xxxx reg nr xxxx 01.2011 avastatud Paide sõiduauto vaatluse käigus 21.

Linnaleht (24. november 2010, formaat A4, 2 lehel. Lehe esikülje allosas ja tagakülje ülaosas pastapliiatsiga allkirjad, mis visuaalsel vaatlusel sarnanevad A I allkirjale tema ID kaardil.

- -13). koopiat ekspertiisimäärusest 01.11.2011 kriminaalasjas nr 10240106412 (tl 12 Kriminaalasjas alustati 30.11.2010 elle kohta, et alates menetlust KarS § 136 lg 1 tunnustel s 05.11.2010 on xxxx teadmata kadunud A I A I poja . 21.09.2011 toimunud läbiotsimise käigus

U.M elukohas xxxx ja abikaasa V I korteris xxxx metatud isikute on võetud ni käekirjanäidised. Kriminaalasjas ei olnud võimalik leida käekirjaproove.

A I Viru Maakohtu Rakvere kohtumajast on võrdlusmaterjali saamiseks välja nõutud kriminaaltoimik 1-10-7583

U.M süüdistuses KarS § 121 järgi ning ekspertiisimääruse juurde on lisatud sellest toimikust A I kannatanuna ülekuulamise protokoll ning kannatanu nõusoleku protokoll kokkuleppemenetluses, mille ta on allkirjastanud. Kuna on tekkinud kahtlus, et volikirja käsitsi kirjutatud teksti (sünd ja allkirja ei ole kirjutanud A I xxxx), on vaja kindlaks teha, kelle poolt leitud volikiri mootorsõiduki kasutamiseks on kirjutatud ning kes kirjutas/harjutas

Paide Linnalehe servadele A. I allkirju, mis visuaalsel vaatlusel sarnanevad volikirjale kirjutatuga. Kriminaalmenetleja määras korraldada käesolevas kriminaalasjas käekirjaekspertiis. - -DK0152 23.11.2011 (tl 14-19). Eksperdiuuringute koopiat käekirjaekspertiisi aktist nr 11E kirjeldusest, tulemuste hindamisest ja eksperdiarvamuse põhjendusest nähtub muuhulgas, et võrreldes omavahel volikirjal oleva allkirja ja käsikirjalise teksti ning Paide Linnalehe servades olevate allkirjade ja allkirjade fragmentide kirjajooni, tuvastati kokkulangevused kirjajoonte värvuses ja morfoloogias, millest saab järeldada, et volikirja tekst ja allkiri ning allkirjad ja allkirjade fragmendid Paide Linnalehel on kirjutatud tõenäoliselt sama kirjutusvahendiga, mis viitab samale kirjutajale. Eksperdiarvamusest nähtub, et ekspertiisiks esitatu xxxx xxxx d mootorsõiduki reg märk kasutamise volikirja (01.10.2010) käsikirjalise teksti on kirjutanud U.M (ik xxx). Volikirjal oleva allkirja tõenäoliselt on kirjutanud U.M (ik xxx) ja tõenäoliselt ei ole kirjutanud A I (ik xxxx) ega V I (ik xxxx). xxxx Allkiri mootorsõiduki reg märk xxxx kasutamise volikirjal ning allkirjad ja allkirjade fragmendid 24.11.2010 Paide Linnalehe esija tagakülje servadel on tõenäoliselt kirjutatud sama isiku xxxx

– U.M poolt. Ekspertiisiks esitatud mootorsõiduki reg märk

xxxx kasutamise volikirja (01.10.2010) käsikirjateksti ja Tamsalu spordihoone pääsmele kirjutatud nime „JAAN ILLISSON“ on kirjutanud erinevad isikud. - -DK0152 23.11.2011 lisaks olevast arvamuste skaalast koopiat käekirjaekspertiisi akti nr 11E (tl 20). Jaatav – eksperdiuuringutest järeldub, et vaidlustatud käsikirjaline tekst ja/või allkiri on kirjutatud kontrollitava isiku poolt. Võimalus, et keegi teine isik kirjutas vaidlustatud käsikirjalise teksti ja/või allkirja, ei ole reaalne. Tõenäoline – jaatav eksperdiuuringutest järeldub, et vaidlustatud käsikirjaline tekst ja/või allkiri on tõenäoliselt kirjutatud kontrollitava isiku poolt Tekstis/allkirjas esinevad kirjutajale iseloomulikud kokkulangevad . käekirjatunnused ei ole piisavad tugevama arvamuse andmiseks, kuid tõenäosus, et kirjutajaks on keegi teine isik, on väike. Tõenäoline eitav – eksperdiuuringutest järeldub, et vaidlustatu d

käsikirjaline tekst ja/või allkiri tõenäoliselt ei ole kirjutatud kontrollitava isiku poolt. Tekstis/allkirjas esinevad lahkuminevad käekirjatunnused ei ole piisavad tugevama arvamuse andmiseks, kuid tõenäosus, et kirjutajaks on keegi teine isik, on suur.

KrMS § 63 lg 1 sätestab, et tõend on kahtlustatava, süüdistatava, kannatanu, tunnistaja või asjatundja ütlus, ekspertiisiakt, eksperdi antud ütlus ekspertiisiakti selgitamisel, asitõend, uurimistoimingu, kohtuistungi ja jälitustoimingu protokoll või muu dokument ning foto või film või muu teabetalletus. KrMS § 60 lg 2 kohaselt on tõendatus kohtul tõendamise tulemusena kujunenud veendumus, et tõendamiseseme asjaolud on olemas või puuduvad ja

KrMS § 61 lg 1 järgi ühelgi tõendil ei ole ette kindlaksmääratud jõudu ning lg 2 kohaselt kohus hindab tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt. Tõendite hindamine nende kogumis tähendab muuhulgas seda, et erinevatest tõenditest tulenevad andmed asetatakse omavahelisse konteksti.

Käesolevas kriminaalasjas on vaidlus selle üle, kes süüdistuses tähendatud ajal ja kohas võltsis volikirjal mootorsõiduki kasutamiseks allkirja selleks, et omandada õigust A I

kasutada A I xxxx xxxx le kuuluvat mootorsõidukit registreerimismärgiga . Süüdistatav U.M

ennast temale esitatud süüdistuses süüdi ei tunnistanud, kasutades oma õigust kohtueelses menetluses kahtlustatavana ütlusi mitte anda, samuti soovimata kohtumenetluses süüdistatavana enda ülekuulamist. Kohtueelses menetluses on puudunud võimalus käesolevas kriminaalasjas üle kuulata kuivõrd ta on alates A Id ennast, 05.11.2010 teadmata kadunud ja selle kohta on Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskond alustanud 30.11.2010 menetlust KarS § 136 lg 1 tunnustel.

Tõendamiseseme asjaolude tuvastamisel on kõige olulisemaks tõendiks käekirjaekspertiis akt i kui tervik. See ei ole kohtukõlbmatu tõend põhjusel, et selles sisalduv eksperdiarvamus ei ole jaatav, vaid on tõenäoliselt jaatav. Käekirjaekspertiisi aktiga nr 11E-DK0152 23.11.2011 on

tõendatud see, et elukohas läbiotsimise ekspertiisiks esitatud 20.01.2011 xxxx A I ja V I käigus avastatud mootorsõiduki reg märk A Ile kuuluva xxxx xxxx sutamise volikirja ka

käsikirjalise teksti on kirjutanud U.M . Volikirjal oleva allkirja tõenäoliselt on kirjutanud U.M ja tõenäoliselt ei ole kirjutanud Allkiri mootorsõiduki A I ega V I.

xxxx reg märk sõiduauto xxxx kasutamise volikirjal ning allkirjad ja allkirjade fragmendid xxxx reg nr xxxx vaatluse käigus 21.01.2011 avastatud 24.11.2010 Paide Linnalehe esija tagakülje servadel on tõenäoliselt kirjutatud sama isiku – Tõenäoli U.M poolt. selt jaatav eksperdiarvamus tähendab käesoleval juhul s volikirjal mootorsõiduki eda, et A I allkiri

kasutamiseks kirjutatud U.M poolt, sest on tõenäoliselt tõenäosus, et kirjutajaks on keegi teine isik, on väike. Tõenäoliselt eitav ek perdiarvamus tähendab käesoleval juhul seda, s et A I allkiri

volikirjal mootorsõiduki kasutamiseks ei ole tõenäoliselt kirjutatud ei tema enda poolt ega ka tema abikaasa V I on suur. poolt, sest tõenäosus, et kirjutajaks on keegi teine isik,

Võrreldes omavahel volikirjal oleva allkirja ja käsikirjalise teksti ning Paide Linnalehe servades olevate allkirjade ja allkirjade fragmentide kirjajooni, on ekspertiisiaktis tuvastatud kokkulangevused kirjajoonte värvuses ja morfoloogias, millest saab järeldada, et volikirja tekst ja allkiri ning allkirjad ja allkirjade fragmendid Paide Linnalehel on kirjutatud tõenäoliselt sama kirjutusvahendiga, mis viitab samale kirjutajale.

Riigikohus on oma otsuses nr 3-1-1-63-08 pikohtu senises praktikas s 17.4 märkinud, et „Riig

on põhimõtteliselt aktsepteeritud tõendina kategoorilise eksperdiarvamuse kõrval ka tõenäolikku arvamust (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 2. detsembri 1997.a kohtuotsus kriminaalasjas nr 3-1-1-121-97 RT III 1998, 1,7). Kehtiva – st kriminaalmenetlusõigusest ei

tulene nõuet, et tõendina saaks käsitada üksnes kategoorilises vormis antud eksperdi arvamust, mistõttu on kohtud õigustatud kriminaalasja lahendamisel tuginema ka tõenäolikus vormis antud eksperdiarvamusele.“

Kohtu arvates on eluliselt usutav see, et U.M, kes kirjuta xxxx reg s mootorsõiduki

märk kasutamise volikirja käsikirjalise teksti, kirjutas ka volikirjal oleva oma isa xxxx A I allkirja. Eluliselt ebausutav on inimene, kes enda nimel dokumendi see, et täiskasvanud allkirjastab, eelnevalt oma allkirja kirjutamist ajalehe peal harjutab, ehk otsesõnu öeldes, miks pidanuks A I enne oma pojale U.M-ile antud vo likirja mootorsõiduki kasutamiseks

allkirjastamist oma allkirja kirjutamist 24.11.2010 Paide Linnalehe peal harjutama. Lisaks sellele väärib märkimist, et 30.11.2010 on Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonnas alustatud menetlust KarS § 136 lg 1 tunnustel selle kohta, et alates 05.11.2010 on xxxx teadmata kadunud A I. See, et A Ile ei meeldinud kirjutada, nähtub ekspertiisimäärusest, millega määrati kriminaalasjas käekirjaekspertiis. Kriminaalasjas ei olnud võimalik leida A I käekirjaproove, mistõttu on võrdlusmaterjali saamiseks Viru Maakohtu Rakvere kohtumajast välja nõutud kriminaaltoimik 1 7583 U.M süüdistuses KarS § 121 järgi ning ekspertiisimääruse juurde on lisatud sellest toimikust kannatanuna ülekuulamise protokoll A I ning es, mille ta on allkirjastanud. Samale kannatanu nõusoleku protokoll kokkuleppemenetlus kirjutajale, s.o U.M-ile viitab ka asjaolu, et volikirjal olev käsikirjaline tekst ja allkiri ning xxxx reg nr xxxx .2011 avastatud 24.11.2010 Paide sõiduauto vaatluse käigus 21.01 Linnalehe servades olevad allkirjad on kirjutatud sama kirjutusvahendiga.

Kohtu arvates väärib märkimist see, et kuriteod KarS § 121 (kehaline väärkohtlemine) ja

KarS § 136 lg 1 (vabaduse võtmine seadusliku aluseta) järgi

, mille eest U.M Viru Maakohtu 21.10.2009 kohtuotsusega süüdi tunnistati, on ta toime pannud oma isa A I suhtes. Samuti on kuritegu KarS § 121 järgi, mille eest ta Viru Maakohtu 28.09.2010 kohtuotsusega süüdi tunnistati, U.M toime pannud oma isa A I suhtes. Viimati nimetatud kohtuotsusega mõistetud karistuse kandmiselt vabanes U.M 28.09.2010, sest temale mõistetud karistus loeti kantuks eelvangistuses viibitud ajaga. Eeltoodust järeldub see, et U.M suhted oma isa A Iga ei olnud head.

Arvestades kõiki kohtueelses menetluses kogutud tõendeid kogumis oma siseveendumuse kohaselt, asub kohus seisukohale, et süüdistatava U.M süü temale esitatud süüdistuses on tõendatud epandud kuritegu on kohtueelsel menetlusel õigesti KarS § 344 lg 1 ning toim järgi kvalifitseeritud.

KarS § 344 lg 1 näeb ette vastutuse dokumendi, pitsati või plangi, mille alusel on võimalik omandada õigusi või vabaneda kohustustest, võltsimise eest. Antud juhul seisneb objektiivne süüteokoosseis süüdistatava U.M poolt dokumendi (volikiri mootorsõiduki kasutamiseks) võltsimises, sealjuures oli nimetatud teo toimepanemise eesmärgiks omandada õigust le kuuluvat mootorsõidu registreerimismärgiga kasutada oma isale I A kit xxxx xxxx.

Subjektiivsest küljest eeldab antud süütegu tahtlust kõigi objektiivse koosseisu tunnuste suhtes. Süüteokoosseis on täidetud, kui isik pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Kohtu arvates pani süüdistatav U.M kuriteo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Käesoleval juhul ei ole oluline see, kas võltsitud dokumendiga ka tegelikult eelpoolnimetatud õigus omandati, ehk teiste sõnadega, kas U.M võltsitud volikirjaga mootorsõiduki kasutamiseks ka tegelikult oma isale A I xxxx le kuuluvat mootorsõidukit registreerimi xxxx kasutas, smärgiga kuivõrd õigushüve, mida see süüteokoosseis kaitseb on kahjustatud juba sellise dokumendi olemasoluga. Seega esinevad süüdistatava U.M

käitumises talle inkrimineeritava süüteokoosseisu objektiivsed ja subjektiivsed tunnused, õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad.

KarS § 344 lg 1 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistuse.

KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise alus ennekõike isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, mis on otseselt seaduses välja toodud, samuti muid süü suurust mõjutavaid objektiivseid ja subjektiivseid teo toimepanemist iseloomustavaid asjaolusid. Süüdistatava U.M karistust kergendavad asjaolud puuduvad -s 58 loetletud karistust raskendavad , samuti puuduvad tema käitumises KarS § asjaolud.

KarS § 56 lg 1 teise lause järgi peab kohus karistuse mõistmisel arvestama ka võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Süüdistatavat U.M on kriminaalkorras 2 l korral karistatud ning väärteo - toimepanemise eest on teda 1-l korral karistatud, sealjuures määratud rahatrahv on tal tasutud.

U.M pani uue tahtliku kuriteo toime lühikese ajavahemiku möödumisel eelmise kohtuotsusega mõistetud karistuse kandmiselt vabanedes, mis näitab seda, et ta ei teinud vajalikke järeldusi ei viimasest ega ka sellele eelnevast karistusest. Eelnevad kuriteod on U.M toime pannud oma isa A I suhtes A Iga. ning ka käesolev kuritegu on seotud tema isa Süüdistatava U.M poolt toimepandud kuritegu on teise raskusastme kuritegu.

Kohus leiab, et rahalise karistuse kui kõige kergeimaliigilise karistuse mõistmine süüdistatavale U.M-ile ei ole põhjendatud eelkõige seetõttu, et teda on varem kriminaalkorras 2- misel Viru l korral karistatud, kuid ta pani taas lühikese ajavahemiku möödu

Maakohtu 28.09.2010

kohtuotsusega mõistetud karistuse kandmiselt vabanedes toime uue tahtliku

kuriteo. Lisaks sellele omab tähtsust asjaolu, et U.M on käesoleval ajal töötu.

KrMS § 238 lg 2 kohaselt süüdimõistvat kohtuotsust lühimenetluses tehes vähendab kohus pärast kõigi kuriteo asjaolude kaalumist süüdistatavale mõistetavat põhikaristust ühe kolmandiku võrra.

Arvestades kõike eeltoodut leiab kohus, et süüdistatavat U.M tuleb karistada vangistusega, mis lg 2

KrMS § 238 sätet kohaldades on väiksem ettenähtud sanktsiooni keskmisest määrast, kuid mõistetava vangistuse võib tema suhtes KarS § 74 lg 1,3 alusel jätta tingimisi kohaldamata, määrates katseajaks kaheksateist kuud. Lisaks karistuse eripreventiivsele eesmärgile on käesoleval arvestatud ka üldpreventiivseid eesmärke. juhul

KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Käesolevas kriminaalasjas peab kohus põhjendatuks KrMS § 175 lg 1 p 9, 179 lg 1 p 2 alusel välja mõista süüdimõistetult menetluskuluna sundraha, milline summa teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on 1,5 kuupalga alammäära, s.o 480 eurot. Samuti peab kohus põhjendatuks KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel süüdimõistetult menetluskuluna välja mõista ekspertiisitasu, KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu ja KrMS § 175 lg 1 p 5 alusel kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulud.

Kohtunik

(allkirjastatud digitaalselt)

Heli Väinaste

Ärakiri õige

№oremreferent

(allkirjastatud digitaalselt)

Lea Herne

Tartu Ringkonnakohtu 16.04.2013 RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS § 337 lg 1 p st 1 jätta Viru Maakohtu 5. veebruari 2013 kohtuotsus - muutmata ja esitatud apellatsioon rahuldamata.

Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Ida Viru Advokaadibüroo -

OÜ kaudu 57 eurot ja 60 senti (s.h käibemaks 9 eurot ja 60 senti) vandeadvokaat Arvo

Suubanile tema poolt apellatsioonimenetluses U.M-ile riigi õigusabi osutamise eest.

KrMS § 175 lg 1 p 4 ja § 185 lg 2 alusel välja mõista U.M-ilt menetluskulud, s.o kaitsjatasu vandeadvokaat Arvo Suubani poolt osutatud õigusabi eest 57 eurot ja 60 senti riigituludesse.

U.M tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB nr

10220034796011 või Swedbank nr 221023778606 või Danske Bank AS Eesti filiaal nr 333416110002. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049858 ning selgitus „eesja perekonnanimi 1- 12-

10527 kohtukulud“.

Kohtukulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva otsuse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Kohtuotsus

jõustus 20. mail 2013. a Tartu Ringkonnakohtu kohtuotsusega.

№oremreferent

Lea Herne