4-12-5992/7 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

27. veebruaril 2013 a. Harju Maakohus koosseisus kohtunik: Valeri Lõõnik sekretäri: Leili Merila juuresolekul kaebaja: K L kaebaja esindaja: Hannes Toodu kohtuvälise menetleja: Põhja Prefektuuri KKB liiklusmenetlustalituse esindaja Helen Kommusar osavõtul arutas avalikul kohtuistungil Tallinnas 21.01.2013 a. ja 06.02.2013 a. KL esindaja Hannes Toodu kaebust Põhja Prefektuuri KKB avariitalituse menetlusteenistuse otsusega väärteoasjas nr. 2302, 12, 015608 KL suhtes mõistetud karistuse tühistamiseks

t u v a s t a s :

Kaebuses kaebaja esindaja kirjeldab, et kohtuvälise menetleja väärteo kirjelduse kohaselt osales kaebaja jalgratturina liiklusõnnetuses, sõitis otsa tee äärde pargitud sõidukile Škoda reg. nr. XXX. Oma tegevusega põhjustas liiklusõnnetuse ja varalise kahju ja väärteo toimepanemine tõendatud väärteoasjas kogutud materjalidega s.o. tunnistajate ja menetlusaluse isiku ütlustega. Menetlusalune isik on seisukohal, et kohtuväline menetleja on rikkunud oluliselt VtmS sätestatud tõendite kogumise ning väärteo menetlemise korda. Talle edastati kutse ilmuda tunnistajana 08.10.2012 a. kohtuvälise menetleja juurde. Samal päeval kuulati ta üle menetlusaluse isikuna. Tegelikult võeti temalt ütlused nii tunnistajana kui ka menetlusaluse isikuna. Sellega ei ole tagatud isikule kaitseõigus, kuna ei kutsutud teda menetlusaluse isikuna teatud varuga. -kohtuvälise menetleja otsuse kohaselt on väärteo toimepanemine tõendatud menetlusaluse isikuna enda ütlustega. Menetlusalune isik on seisukohal, et kohtuvälise menetleja viidatud tõend ei vasta VtmS § 65 lg. 1 sätestatud nõuetele. Selle nõude kohaselt menetlusaluse isiku ütlused protokollitakse ülekuulamisprotokolli plangil või väärteoprotokollis. Käesoleval juhul ei sisalda menetlusaluse isiku ülekuulamise protokoll ütlusi väärteo toimepanemise kohta. Ülekuulamise protokollis märgitu kohaselt ta jääb oma 08.10.2012 a. tunnistajana ülekuulamise protokollis toodu juurde. Antud ülekuulamise protokollist ei ole võimalik aru saada, millise väärteoasja raames on ütlused antud või millise asja raames tunnistajana antud ütluste juurde isik soovib jääda. Protokollile ei ole märgitud väärteoasja numbrit ega ühtegi asjaolu, siis ei ole võimalik kuidagi tuvastada, millises väärteoasjas või mille kohta on ütlused antud. -ilmselgelt lubamatu on olukord, kus menetlusaluse isikuna ülekuulamise protokollis viidatakse mingile muule dokumendile ning menetleja loeb seega selles nö. lisas toodu menetlusaluse isiku ütlusteks. Sellist võimalust VtmS § 65 lg. 2 p. 3 ette ei näe. Samuti ei ole võimalik tunnistajana antud ütlusi eraldi kasutada väärteo tõendamisel menetlusaluse isiku vastu. Seega on tegemist lubamatute tõenditega ning nendega ei saa tõendada menetlusalusele isikule etteheidetava teo Väärteoasi nr. 4 – 12 - 5992

toimepanemist. Samuti ülejäänud muud tunnistajate ütlused, kes ei näinud pealt õnnetust, ei tõenda väärteo toimepanemist menetlusaluse isiku poolt. Taotleb mõistetud karistuse tühistamist. Kohtuistungil kaebaja ja tema esindaja jäävad kaebuse sisu juurde. Kaebaja lisab, et kohtuvälise menetleja juures algul ta kuulati üle tunnistajana ja seejärel menetlusaluse isikuna. Ta tahtis koguaeg kaitsjat juurde, kuid ta kutsuti tunnistajaks, siis kaitsja ei saanud osaleda. Tunnistaja MT annab ütlusi, et tema auto oli pargitud Tuukri tänaval ja sel ajal vestles maja hoovis ühe tuttavaga. Mingil hetkel kuulis sellist häält, et tema autole on otsa sõidetud. Kohapeal tuvastas, et jalgrattur oli keegi K , kes andis oma numbri ja hiljem suheldi omavahel telefoni teel. Ta pidi uurima, palju maksab auto tuli. Ta pöördus politseisse seetõttu, et K ei näinud oma süüd selles liiklusõnnetuses. K oli nõus olema koostööaldis ja nõustus hüvitama tekitatud kahju. Tegemist oli auto garantiiga ja võttis hinnapakkumisi autoesindusest ja edastas maksumuse K , kes ütles, et see on üle mõistuse kallis, et miks seda mujal ei võiks teha. K pakkus ka autolammutust, kus saaks auto tule poole odavamalt. Sündmuskohal K ütles, et ei märganud autot ja sõitis otsa, kuna auto ei olnud pargitud ohutuledega. Tema auto oli pargitud kõnnitee äärde, umbse 20 cm kaugusel äärekivist. Sõidukil tekkis juhipoolse tagumise tule selline vigastus, mis nõudis terve tule vahetust, sest esinduses öeldi, et sellistel markidel tuleb kogu tuli vahetada. Enne kokkupõrget selliseid vigastusi sõidukil ei olnud. Ta vestles sõbraga umbes 20 m. oma sõidukist eemal ja kuulnud kokkupõrkele sarnast häält, oli umbse minutiga auto juures. Ta on sellest asjast huvitatud, et kahju põhjustaja kannaks tule vahetamise kulud. Menetleja Annely L annab menetlejana ütlusi, et kaebuse esitajat tunneb seoses menetlusega. Kaebaja suhtes teostas menetlustoiminguid. Enda juurde kutsus isiku kutse alusel ja tunnistajaks ning kuulas ta üle tunnistajana, seejärel menetlusaluse isikuna ja vormistas väärteoprotokolli. Need toimingud teostas ühel päeval. Isik andis ütlusi tunnistajana ja ei vaielnud ütlusi andmast ka menetlusaluse isikuna. Üldiselt ta küsib isikult, keda kuulas üle tunnistajana, et kas jääb ütluste juurde, mida ta tunnistajana oli andnud. Enne protokolli vormistamist ta tutvustab isikule tema õigused ja kohustused. L luges õigused läbi ja kirjutas allkirja tutvumise kohta. Teised tunnistajad olid enne ülekuulatud ja nende ütluste alusel oli tuvastatud, et L sõitis seisvale autole tagant otsa ja seega oli ka liiklusõnnetuse põhjustaja. Aga ikkagi ta otsustas L enne üle kuulata tunnistajana, sest seda ikkagi teeb alati. Kui inimene tunnistab tunnistajana oma süüd, siis ta on liiklusõnnetuse põhjustaja. Sellepärast kuulabki isiku üle tunnistajana, sest selgub, kas tunnistab oma süüd või mitte.

Kohtuvaidlused

Kaebaja esindaja leiab, et selles asjas on oluliselt rikutud väärteomenetluse õigust. Otsuse tegemisel on tuginetud ütlustele, millised isik andis tunnistajana. Kohtuväline menetleja teadis enne L poolt tunnistuse andmist, et tegemist on menetlusaluse isikuna, otsustas ikkagi isiku üle kuulata tunnistajana, et saada siis L ennast süüstavad ütlused. Kui kohus tuvastab L süü tõendatuks, siis karistuse mõistmisel tuleb arvestada neid menetluslikke rikkumisi. Tema arvates sõiduk ei olnud pargitud nõuetekohaselt, ei olnud liiklusõnnetuse kohta koostatud mingit protokolli, kus oleks fikseeritud sõiduki asukoht. Liiklusõnnetuses peab olema tekitatud varaline kahju, kindel ei ole, kas tuli oli enne terve või katki. Tunnistaja samamoodi ei saanud enne seda teada anda, kas tuli oli terve või katki. Alternatiivselt vaja kaebus rahuldada ja väärteomenetlus lõpetada koosseisu puudumise tõttu või kui kohus leiab, et see ei ole võimalik, siis vähendada määratud karistust. Kohtuvälise menetleja esindaja jääb täielikult kohtuvälises menetluses tehtud otsuse juurde ning kaebus jätta rahuldamata. Menetleja pole menetlusõiguse norme rikkunud. Kui menetleja kutsub isiku välja tunnistajana, siis VtmS ei näe ette kohustust isikut uuesti menetlusaluse isikuna välja kutsuda, kui tunnistaja ülekuulamise käigus selgub, et isik on menetlusalune isik. Isikule tutvustati menetlusaluse isiku õigusi ja kohustusi, seejärel omakäeliselt kirjutas, et jääb tunnistajana antud ütluste juurde ning ei soovinud midagi lisada.

Liiklusõnnetus on põhjendatud, sest antud juhul sõitis KL otsa seisvale objektile ja seisva auto omanikul mingisugust süüd ei ole. Tuukri tänaval on parkimine lubatud. Samuti on tuvastatud tekitatud kahju ja on leidnud tõendamist varalise kahju tekkimine. Kohtuvälises menetluses tehtud sõiduki vaatlusel on näha, et sõidukil esinevad vigastused. Kohtuistungil KL nõustus sellega, et sõidukile otsa sõitis ja tunnistajana ülekuulatud sõiduki omanik oli seisukohal, et tema sõidukil ei olnud eelnevalt vigastusi. Seetõttu eelneva alusel kaebus jätta rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsus muutmata.

Kohtule esitatud väärteomaterjalidest nähtuvalt on sündmuskoha vaatlusprotokoll koostatud 14.09.2012 a. selle kohta, et 28.08.2012 a. kell 19.20 Tuukri 9 juures jalgrattur sõitis vastu pargitud sõiduautot Škoda, mille tagajärjel sai vigastada Škoda vasakpoolne tagatule klaas. Juhtunut kirjalikult vormistamata, lahkusid mõlemad osapooled sündmuskohalt. Esimese osaleja KL jalgrattal vigastatud parempoolne käepide, parempoolse käe teisel sõrmel marrastus, arsti juurde ei pöördunud ja teise osaleja MT sõidukil Škoda vigastatud vasakpoolne tagatule klaas ( tuli ) -nimetatud sündmuse osas MT10.09.2012 a. esitas avalduse selles, et jalgrattur tunnistas enda süüd ning oli kokkulepe, et võtab hinnapakkumise tagumise tule vahetamise kohta. Kui hinnapakkumine oli võetud, tunnistas jalgrattur osaliselt enda süüd ning ei olnud nõus kahjusid kompenseerima -nimetatud sündmuse lahendamiseks 08.10.2012 a. tunnistajaks kutsuti K L, kes kinnitab, et augustis 2012 a. ta sõitis jalgrattaga mööda Tuukri tänavat ja sõitis otsa sõiduteel parkinud autole, vältimaks selja tagant tulevatele autole ette sõitmist. Kokkupõrke tagajärjel sai vigastada sõiduki vasak tagatuli. Mõne hetke pärast tuli kohale ka auto omanik. Koos vaadati üle tekitatud kahjud ja läksid lahku teadmisega, et saavad kahjude hüvitamises kokkuleppele. Omaniku pakkumine oli esinduse hinnakirja järgi 75 eurot aga sellega tema nõustuda ei soovinud ning pakkus otsida soodsama pakkumise. Paari nädala pärast tegi pakkumise summas 35 eurot. Selle pakkumise kohta sõiduki omanikult kinnitust ei saanud ja mõne aja pärast oli postkastis kutse politseisse. Sõiduk oli pargitud selliselt, et mööduvad autod ning jalgrattur kõrvuti mööda sõitma ei mahtunud. Tal ei olnud võimalust, kui sõita tagant tulevale autole ette või üritada enne seisvale autole otsa sõitmist peatuda. Ta ei suutnud ka enne otsa sõitmist seisma jääda. -samal päeval, veerand tundi hiljem KL kuulatakse üle menetlusaluse isikuna, kus ta kinnitab tunnistaja ülekuulamisel antud ütlusi. -väärteoprotokolli kirjelduse kohaselt KL 28.08.2012 a. kell 19.20 Tuukri 9 maja juures osales liiklusõnnetuses jalgratturina, oma tegevusega ei hoidunud kõigest, mis võiks kahjustada teist vara, sõitis otsa tee äärde pargitud sõiduautole Škoda reg. nr. XXX. Oma tegevusega põhjustas liiklusõnnetuse ja varalise kahju AS-le Nordea Finance Estonia-le. Väärteoga tekitatud kahju ja tunnistajate ütlused protokollitud eraldi. -otsusega väärteoasjas kirjeldatu kohaselt sündmus toimus 28.08.2012 a. kell 19.20. Väärteo kirjelduse kohaselt KL osales liiklusõnnetuses jalgratturina, oma tegevusega ei hoidunud kõigest, mis võiks kahjustada teist vara, sõitis otsa tee äärde pargitud sõidukile Škoda reg. nr. XXX. Oma tegevusega põhjustas liiklusõnnetuse ja varalise kahju AS Nordea Finace Estonia-le. Väärteo toimeopanemine on tõendatud väärteoasjas kogutud materjalidega s.o. tunnistajate ja ka menetlusaluse isiku enda ütlustega. Kohtuväline menetleja asub seisukohale, et antud väärtegu on kvalifitseeritud õigesti ja karistatav liiklusseaduse alusel. Seega määrati L karistuseks LS § 259 lg. 2 p. 3 alusel rahatrahv 25 trahviühikut s.o. 100 eurot. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad Kohus kuulanud menetlusosaliste ütlused ja tutvunud kohtule esitatud materjalidega, tuvastas alljärgneva: -väärteoprotokollis ja otsuses märgitu kohaselt väärteoga põhjustati varaline kahju ja seda AS-le Nordea Finance Estonia. materjalidest ei nähtu, et AS-le on tekitatud kahju, sest AS Nordea Finance Estonia ei ole kohtuvälisele menetlejale esitanud mingit kahju summat ja seda pole ka AS-lt küsitud. Summat

mainitakse ainult L tunnistajana antud ütlustes, kuid see ei saa olla aluseks ega tõendiks varalise kahju tekkimise nimetamiseks. -kohtuistungil kohtuväline menetleja kinnitas, et ta teadis kogutud materjalide alusel L olekut menetlusaluse isikuna, kuid kutsus L tunnistusi andma ikkagi tunnistajana. Kohus on seisukohal, et sellega on rikutud KrMS nõudeid. KrMS § 66 lg. 1 kirjelduse kohaselt tunnistaja on füüsiline isik, kes võib teada tõendamiseeseme asjaolusid. Antud asjas L tunnistajana antud ütlustes kinnitas, et tema sõitis jalgrattaga parkinud sõidukile tagant sisse. Tunnistaja ei saa kuidagi sõidukile tagant sisse sõita, seda saab teha ainult menetlusalune isik, seega tunnistaja saab olla ainult isik kes teab tõendamisele kuuluvaid asjaolusid. L ei saa üheaegselt olla ühes isikus nii tunnistajana kui ka menetlusaluse isikuna. Kuna kohtuväline menetleja teadis eelnevalt, et L on liiklusõnnetuse põhjustaja, seega oli vajadus ja kohustus kutsuda ta ülekuulamisele menetlusaluse isikuna ja ta üle kuulata menetlusaluse isikuna, mitte tunnistajana. Menetlusalusel isikul on õigus kaitsele, antud asjas tema õigused sai rikutud. -otsuse teinud menetleja on leidnud, et L süü on leidnud tõendamist tema, kui menetlusaluse isikuna. Kohus seda ei tuvastanud, sest menetlusaluse isikuna L märkis, et kinnitab tunnistajana antud ütlusi. Seega L ütlusi menetlusaluse isikuna ei saa lugeda L süüd tõendavaks tõendiks. -samuti kohtuväline menetleja on leidnud, et L süü on leidnud tõendamist ka tunnistajate MTja AU poolt antud ütlustega. Kohus ei saa nende ütlusi tõendina kasutada, sest nad konkreetselt ei näinud toimunud liiklusõnnetust. Urm küll kinnitas oma ütlustes, et jalgrattur oli purustanud vasaku tagatule Škodal. Sõiduki fotodelt ei nähtu, et sõiduki tagatuli oleks purustatud ja pole tehtud ka mingit ekspertiisi. -sündmuskohal poolte poolt mingit kirjalikku kokkulepet ei vormistatud, samuti materjalidest ei nähtu, et Toht oleks sõidukiga suundunud kindlustusse. -kohtuväline menetleja karistuse mõistmisel ei arvestanud karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid. Kuid materjalidest nähtub, et KL tunnistajana antud ütlustes tunnistas oma süüd, seega oleks pidanud neid rakendama karistust kergendavaks asjaoluks.

Kohus on ülaltoodu alusel seisukohal, et KL esindaja poolt esitatud kaebus kuulub rahuldamisele ja kohtuvälise menetleja otsus tühistamisele, sest pole tuvastatud, et AS-le Nordea Finance Estonia on tekitatud mingit varalist kahju, samuti on rikutud väärteomenetlusõigust. KrMS § 7 lg. 2 kohaselt KL ei ole kohustatud tõendama oma süütust ja kohtuvälise menetleja otsuses nimetatud tõendeid kohus eelpool kirjeldatud kohaselt ei saa käsitleda tõenditena. Seega kohtule esitatud materjalidest ja kohtuistungil poolte poolt antud ütlustega kuulub eelpool käsitletu kohaselt kohtuvälise menetleja otsus tühistamisele ja väärteo tunnuste puudumisel menetlus lõpetada. Eeltoodu alusel ja juhindudes Väärteomenetluse seadustiku § 132 p. 3; § 29 lg. 1, p. 1; § 133 p. 6; KrMS § 66 kohus o t s u s t a s :

1 KL esindaja poolt esitatud kaebus kuulub rahuldamisele 2 Põhja Prefektuuri KKB avariitalituse menetlusteenistuse otsus väärteoasjas nr. 2302, 12, 015608 KL karistamise kohta LS § 259 lg. 2 p. 3 järgi rahatrahviga 25 trahviühikut s.o. 100.00 eurot tühistada ja väärteo tunnuste puudumisel menetlus lõpetada. 3 Kohtumenetluse pool on kohustatud kirjalikult teatama 7 päeva jooksul, arvates kohtuotsuse kuulutamisest oma soovist kasutada kassatsioonkaebuse esitamise õigust. Kohtuotsusele on õigus esitada kassatsioon Riigikohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamise päevast Harju Maakohtu kaudu.

Kohtunik