1-13-1396/3 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 27. veebruaril 2013. a, Talinn, Liivalaia kohtumaja Kriminaalasja number 1-13-1396 Kohtunik Anne Rebane Kohtuistungi sekretär Merike Kunnus Tõlk Maksim Tšurkin Kriminaalasi

N.J-i

süüdistus KarS § 424 järgi kokkuleppemenetluses Prokuröri abi Natalja Kutepova Süüdistatav N.J

elukoht: Xxx isikukood: xxx kodakondsus: kodakondsuseta haridus: keskeri töövõi õppimise koht: ei ole

varasem karistatus: kriminaalkorras karistatud Harju Maakohtu 29.05.2008. a otsusega KarS § 424 järgi tingimisi vangistusega 2 kuud katseajaga 1 aasta 6 kuud tõkend: elukohast lahkumise keeld kohaldatud 29.12.2012 Kaitsja advokaat Riine Lumiste

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p-st 5 ja §-st 249 kohus otsustas:

Süüdi tunnistada N.J KarS 424 järgi ja mõista karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka 1 päev eelvangistust (29.12.2012), seega karistuseks mõista 5 (viis) kuud ja 29 (kakskümmend üheksa) päeva vangistust.

2 KarS § 69 lg 1, 2, 3, 4 korras asendada mõistetud vangistus, 5 kuud ja 29 päeva, üldkasuliku

tööga 358 (kolmsada viiskümmend kaheksa) tundi, mille tegemise tähtajaks määrata 18 (kaheksateist) kuud. Üldkasuliku töö tegemise tähtaeg hakkab kulgema alates kohtuotsuse jõustumisest.

Määrata N.J

üldkasuliku töö tegemise ajaks Tallinna vangla

kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Määrata, et üldkasuliku töö tegemise ajal on N.J kohustatud järgima KarS § 75 lg 1 ettenähtud kontrollnõudeid ja kohustusi:

1. elama kohtu määratud alalises elukohas aadressil Xxx ;

2. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda

registreerimisele;

3. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma

kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti

territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha

vahetamiseks.

6. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja

väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

KarS § 50 lg 1 p 1 alusel mõista lisakaristuseks mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 5 (viieks) kuuks.

N.J-ile kohaldatud tõkend - elukohast lahkumise keeld - tühistada viivitamatult.

KrMS § 180 lg 1, 3 alusel välja mõista Aleksei Sišovilt kaitsja tasu riigi õigusabi korras kohtueelses menetluses 57.60 eurot ja kohtumenetluses 19,20, kriminaaltoimiku materjalidest kaitsjale tehtud koopia kulu 0,45 eurot ning sundraha 480 eurot.

KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et menetluskulusid võib tasuda 12 kuu jooksul arvates

kohtuotsuse jõustumisest. Tähtajaks menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud ja rahalise karistuse summa tuleb tasuda

Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 (SEB Pank) või 221023778606 (Swedbank) või 333416110002 (Danske Bank AS Eesti filiaal). Harju Maakohtu viitenumber on 2800049777. Selgitusse tuleb märkida kriminaalasja number, makse nimetus ja oma nimi.

Kohtukulude tasumist tõendav dokument tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kriminaalkantseleile.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas

on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada

kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes

3 kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu

kaudu 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või

määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I Kokkuleppe sisu

N.J-i süüdistatakse selles, et tema juhtis 29.12.2012. a kella 04.21 paiku Tallinnas,

Ümera tn 38 maja juures liikudes Ümera tn 40 maja suunas mootorsõidukit BMW 730D

reg.nr xxx, olles joobeseisundis (alkoholi sisaldus väljahingatavas õhus 1,09 mg/l laiendmääramatusega 0,10, lõplik tulemus 0,99 mg/l), millega rikkus liiklusseaduse §-i 69 lg

1, mille kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis. Liiklusseaduse § 69 lg 4 p 1 kohaselt

loetakse mootorsõiduki juht alkoholijoobes olevaks siis, kui juhi ühes grammis veres on

vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem.

Seega pani N.J toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis.

Kuriteoga tekitatud kahju puudub ning tsiviilhagi esitatud ei ole.

Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid

esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras.

KarS § 424 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus N.J-ile karistuseks 6 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka 1 päev eelvangistust (29.12.2012), seega karistuseks mõista 5 kuud ja 29 päeva vangistust.

KarS § 69 lg 1, 2, 3, 4 korras asendada mõistetud vangistus üldkasuliku tööga (edaspidi

ÜKT), arvestades, et vangistuse ühele päevale vastab kaks tundi ÜKT-d. Seega kuulub

kandmisele 358 tundi ÜKT-d, mille tegemise tähtajaks määrata 18 kuud. Määrata N.J üldkasuliku töö tegemise ajaks Tallinna vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja

määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Määrata, et üldkasuliku töö tegemise ajal on N.J kohustatud järgima KarS § 75 lg 1 ettenähtud kontrollnõudeid ja kohustusi: 1. elama kohtu määratud alalises elukohas aadressil xxx;

2. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda

registreerimisele;

3. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma

kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti

territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

4

5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha

vahetamiseks.

6. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja

väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

KarS § 50 lg 1 p 1 alusel mõista lisakaristuseks mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 5 kuuks.

II Kohtu seisukoht kokkuleppe osas

Kokkulepe oli süüdistatavale arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde.

Süüdistavale on selgitatud menetluskulude ja teise astme kuriteo eest sundraha tasumise kohustust.

Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte

seisukohad, leiab, et süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepe

järgides KrMS §-de 239-245 sätteid. Kohus on seisukohal, et N.J on sõlminud kokkuleppe oma tõelise tahte kohaselt. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse N.J süüdi tunnistada KarS § 424 järgi ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele.

III Kohtu seisukoht menetluskulu osas

Menetluskuludeks on riigi õigusabi kulud kohtumenetluses 19,20 eurot, määratud kaitsjale

kohtueelses menetluses makstud tasu 57,60 eurot, kriminaaltoimiku materjalidest kaitsjale

tehtud koopia kulu 0,45 eurot, samuti süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks

on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, s.o 480 eurot (palga alammäär alates 14.01.2013 on 320 eurot).

Vastavalt KrMS-i § 180 lõikele 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt võib kohus jätta osa menetluskulusid riigi kanda, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselgelt üle jõu või määrata need tasumisele ositi.

Kuna N.J ei tööta, tema ülalpidamisel on kaks alaealist last, peab kohus võimalikuks menetluskulude tasumise 12 kuu jooksul.

Anne Rebane Kohtunik