Legislator Case Law & Legislation
1-13-638/5 AI generated

1-13-638/5 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

Case Number 1-13-638/5
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

K O H T U O T S U S

Legislator headnote

AI generated

1-13-638/5 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja: K O H T U O T S U S

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

25. veebruaril 2013 a. Harju Maakohus koosseisus kohtunik: Valeri Lõõnik sekretäri: Leili Merila ja tõlgi: Ilja Malštšukov juuresolekul prokuröri: Natalja Kutepova kaitsja: Riine Lumiste osavõtul arutas avalikul kohtuistungil Tallinnas

N.J ik. xxx, vene keel, Eesti vabariigi kodanik, keskharidus, ei

tööta, eluk. Xxx, varem kriminaalkorras karistatud

2.08.08.2011 a. Viru Maakohtu poolt KarS § 121 järgi rahalise karistusega 800.00 eurot

3.31.08.2011 a. Viru Maakohtu poolt KarS § 424 järgi 8 kuu vangistusega tingimisi 2 a.

katseajaga

4.22.09.2011 a. Viru Maakohtu poolt KarS § 199 lg. 2 p. 9 - § 25 lg. 2 järgi 8 kuu 20

päeva vangistusega. Vabanes tingimisi enne tähtaega 08.05.2012 a. 1 a. katseajaga.

Kandmata karistus 1 kuu 1 päev vangistust.

Viibis eelvangistuses alates 27.08.2012 a. kuni 28.08.2012 a. süüdistusasja KarS § 424 järgi. Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kontrollitud tõenditega kohus

t u v a s t a s :

N.J on kohtu alla antud süüdistatavana selles, et tema juhtis 27.08.2012 a. kella

15.40 ajal Maardu linnas Kallasmaa 3 a maja juures mootorsõidukit VW reg. nr. xxx, olles

joobeseisundis ( alkoholisisaldus õhus 1,58 mg/l, lõplik tulemus 1, 44 mg/l ), millega rikkus liiklusseaduse § 69 lg 1 /Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisund on käesoleva seaduse

tähenduses on alkoholi, narkootilise, psühhotroopse või muu sarnase toimega aine tarvitamise põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/ ja § 69 lg 4 p 1 /alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või ühes liitris väljahingatavas õhus on vähemalt 0,75 milligrammi alkoholi/ nõudeid. Seega N.J pani toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s.o KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Süüdistatav tunnistab end talle inkrimineeritud kuriteos täielikult süüdi ja taotleb kriminaalasja menetlemist lühimenetluse vormis. Prokurör ja kaitsja on seisukohal, et süüdistatavale esitatud kuriteo kvalifikatsioon on täielikult põhjendatud ning süüdistatava poolt kuriteo toimepanemine tõendatud.

Süüdistatav ei taotle enda ülekuulamist, kuid kinnitab, et kohtueelsel uurimisel antud ütluste

juurde ei jää, sest ta ikkagi joobnud olekus juhtis sõidukit. Pärast sõiduki seismajätmist Kriminaalasi nr. 1 – 13 - 638

politseinikud tuvastasid tal alkoholijoobe. Kinnitab kohtuistungil, et juhtis mootorsõidukit alkoholijoobes.

Süüdistatava süü on peale tema poolt kohtuistungil antud ütluste veel leidnud tõendamist

tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolliga, millest nähtuvalt süüdistataval tuvastati alkoholijoove 1,58 +-0,14 mg/l ja lõplik mõõtetulemus 1, 44 mg/l ( t.l. 6, 7 ). KarS § 56 alusel arvestab kohus süüdistatava süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. Karistust kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Kriminaalasja menetlemisel järgitud lühimenetluse sätteid, süüdistatava enda süüditunnistamine ning lühimenetluse kohaldamisega nõustumine oli tema tõeline tahte avaldus.

Kohus arvestab karistuse mõistmisel süüdistatava kriminaalkorras karistatust, uue tahtliku

kuriteo toimepanemist katseajal, töökoha ja iseseisva sissetuleku puudumist, puhtsüdamlikku kahetsust, talle mõistetud rahaline karistus ja tingimisi katseajaga mõistetud vangistus pole teda positiivselt mõjutanud ja järjekordselt pani toime uue tahtliku kuriteo, samuti on teda eelnavalt karistatud samalaadse kuriteo eest, kohus leiab, et teda tuleb karistada vangistusega. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 179, § 238, § 313 lg. 1 p. 5 kohus

o t s u s t a s :

1 Süüdi tunnistada N.J KarS § 424 järgi ja mõista karistuseks 6 ( kuus ) kuud vangistust. Mõistetud karistuse vähendamisega ühe kolmandiku võrra, mõista põhikaristuseks 4 ( neli ) kuud vangistust. KarS § 65 lg. 2 alusel suurendada mõistetud karistust Viru Maakohtu 22.09.2011 a. kohtuotsuse

järgi mõistetud ärakandmata karistuse võrra s.o. 1 ( üks ) kuu 1 ( üks ) päev vangistust ja liitkaristuseks mõista 5 ( viis ) kuud 1 ( üks ) päev vangistust

Mõistetud karistuse algust arvestada kohtuotsuse jõustumisest ja Harju Maakohtust laekunud teates märgitud mõistetud karistuse kandmisele asumise ajast ja kohast. KarS § 68 lg. 1 alusel mõistetud karistusaja hulka arvestada eelvangistuses viibitud aeg alates 27.08.2012 a. kuni 28.08.2012 a. s. o. 2 ( kaks ) päeva. 2 Välja mõista N.J-ilt sundraha 480.00 eurot riigieelarve tuludesse 3 Välja mõista N.J-ilt kaitsjatasu 153.60 eurot. 4 Rahalised nõuded kanda Rahandusministeeriumi a/a 10220034796011 SEB pank viitenumber 2800049777 5 Vastavalt KrMS § 318, § 319 on süüdistataval ja tema kaitsjal õigus esitada apellatsioon 15 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kätteandmisele järgnevast päevast Harju Maakohtu kaudu Tallinna Ringkonnakohtusse, apellatsioonõiguse soovist tuleb Harju Maakohtule teatada 7 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamise päevast.

Kohtunik