4-13-145/11 · 4-13-145/11 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 31. jaanuaril 2013.a. Tallinn, Liivalaia kohtumaja Väärteoasja number 4 – 13 – 145 Kohtunik Leili Raedla Kohtuistungi sekretär Jane Põldoja, tõlk Natalia Senkevitš Väärteoasi O.J väärteoasi LS § 201 lg 2, § 207, § 224 lg 1, LKindlS § 66’ lg 1 järgi – Väärteoprotokoll AB 1189242 21.12.2012.a. Menetlusalune isik O.J, isikukood XXX; elukoht: XXX; ametlik töökoht puudub. Kohtuväline menetleja

Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalitus Asja läbivaatamise aeg ja koht 31. jaanuaril 2013.a Tallinnas Liivalaia kohtumajas Istungil osalenud isikud

Kohtuvälise menetleja esindaja Enel Reegat, menetlusalune isik. RESOLUTSIOON Juhindudes KarS § 48 ning V™S §-dest 83 p 2, § 107, 108, 109, 111, 113, kohus

otsustas: Süüdi tunnistada O.J LS § 201 lg 2, § 207, § 224 lg 1, LKindlS § 66’ lg.1 ning KarS § 63 alusel mõista karistuseks arest 22 (kakskümmend kaks) päeva.

O.J-ile mõistetud arest 22 päeva kuulub ärakandmisele Põhja Prefektuuri arestimajas Rahumäe tee 6, Tallinnas kahes osas s.o. 11 (üksteist) päeva korraga ning arest peab olema ärakantud hiljemalt 01. aprilliks 2013.a. Aresti ärakandmist arvestada alates karistuse kandmisele asumisest.

Tähtaegselt aresti kandmata jätmisel kohaldada O.J suhtes sundtoomist arestimajja.

Edasikaebamise kord 4 – 13 – 145

2

Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult

apellatsiooni esitamisest Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 päeva jooksul alates

kohtuotsuse kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul, alates päevast, mil

kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Apellatsioonkaebuse teatise saamisel on motiveeritud kohtuotsus kohtukantseleis kättesaadav 25. veebruaril 2013.a.

Väärteoasja läbivaatamisel tegi kohus kindlaks:

PPA Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo menetlusteenistuse väärteomenetleja Anastassia Voronaja poolt on 21.12.2012.a. koostatud väärteoprotokoll AB 1189242 selle kohta, et Marina O.J juhtis 27.11.2012.a. kell 22:32 Harju maakonnas, Tallinna linnas, Pärnu maantee –

Liivalaia ristmikul, liikudes Väike – Ameerika tänava suunas, mootorsõidukit Honda Civic

registreerimismärgiga XXX omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust, olles

eelnevalt liiklusseaduse § 91 lg 2 p 3 alusel mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud ning juhile

keelatud seisundis, kui ühes grammis veres oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,41 mg/g.

Alkoholisisaldus veres on tuvastatud EKEI uuringuga (uuringuakt nr 3337T). Samuti juhtis mootorsõidukit, millel on nõuetekohaselt läbimata korraline tehnonõuetele vastavuse kontroll ja mille suhtes puudus kohustusliku liikluskindlustuse lepingu alusel väljastatud kehtiv poliis. Kirjeldatud tegevusega rikkus O.J LS § 90 lg 1 p 3; LS § 69 lg 5; LS § 73 lg 2 ja LS § 33 lg 2 p 9 nõudeid, pannes toime väärteod, millised on kvalifitseeritavad LS § 201 lg 2; LS § 224 lg 1; LS § 207 ja LKindlS § 661 järgi.

O.J tunnistas ennast kohtuistungil süüdi ning selgitas, et tal on väga häbi kohtu

ees seista. Tal oli juba arest. Ühe trahvi eest sai üldkasuliku töö tunnid. 13. veebruaril peab minema tööd tegema. Ta ei tea, mitme trahvi eest see on. Arest 12 päeva on tal kantud. Kindlasti ei pane enam rikkumisi toime, ta müüs isegi auto maha. Sõitis, kuna elab kaugel. Paneb ennast kirja ka eksamitele. Tal on varemalt juhtimisõigus olnud. Kirja pani ennast ARK-is, talle öeldi, et võib ennast ükskõik millal kirja panna, kuid selle eest on vaja maksta. Käesoleval juhul on see umbes kaheksas kord, kui ta juhib mootorsõidukit alkoholi tarvitanuna.

Ülevaatuse ja kindlustusega oli suur probleem, see auto on panga bilansis, firma maksis selle

välja ja oli vaja vahetada dokumendid. Auto on ümber vormistamata ja seetõttu ei ole ka kindlustatud. Kui ta trahve ei maksnud, siis ainult seetõttu, et tal ei olnud tööd. Nüüd ta saaks seda teha, kuna läheb tööle. Autot tal ei ole ja enam sõita ta ei saagi. Palub talle andestada.

Kohtuvälise menetleja esindaja hinnangul on O.J rikkumise toime pannud ja see

on tõendatud väärteoasjas kogutud materjalidega. Tegemist on liikluses enamohtlike väärtegu- dega. Toimepanemise koht oli Tallinna kesklinn. Sõiduk, mida isik juhtis, ei olnud läbinud tehnonõuetele vastavuse kontrolli. Isikule on varasemalt määratud korduvalt rahatrahve, millistest vähemalt üks on asendatud üldkasuliku tööga. Rahatrahv kui karistusliik ei tule enam kõne alla.

Kui isik rahatrahvi ei tasu, ei kanna ta ka karistust. Varasemalt on isikule määratud arest 12

päeva, milline on väga pikk aeg. Kuid taoline karistusliik pole soovitud mõju avaldanud. Kohtuvälise menetleja esindaja palub määrata O.J-ile karistuseks arest 22 päeva. Samuti palub kohtuväline menetleja välja mõista menetluskulud alkoholijoobe tuvastamise eest 14 € ja 24 €, kokku 38 €.

Kohus, kuulanud ära menetlusaluse isiku O.J ja kohtuvälise menetleja esindaja seisukohad ja taotluse ning uurinud väärteoasja kirjalikke materjale, leidis, et O.J süü LS § 201 lg 2; LS § 224 lg 1; LS § 207 ja LKindlS § 661 järgi väärtegude toimepanemises

3

27.11.2012.a. on tõendamist leidnud alljärgnevate tõenditega:

- menetlusaluse isiku poolt kohtuvälises menetluses 21.12.2012.a. ja kohtuistungil

31.01.2013.a. antud ütlustega avaldab, et ta tunnistab rikkumiste , milles O.J toimepanemist.

- millest nähtuvalt kontrolliti 27.11.2012.a. kell indikaatorvahendi kasutamise protokolliga,

22:32 O.J väljahingatavas õhus alkoholi esinemist indikaatorvahendiga

(kalibreeritud kuni 09.05.2013.a.) ning kontrolli käigus tuvastati O.J väljahingatavas õhus alkoholi esinemine (seadme näit 0,20 mg/l).

- millest nähtub, et PPA Põhja Prefektuuri sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega,

Kesklinna politseijaoskonna patrullpolitseinik Jegor Borodin otsustas 27.11.2012.a. kõrvaldada

O.J-i mootorsõiduki Honda Civic, registreerimismärgiga XXXjuhtimiselt

liiklusseaduse § 90 lg 2 p 2 ja § 90 lg 2 p 3 alusel, kuna oli alust arvata, et isiku veres või väljahingatavas õhus on alkoholi üle lubatud piirmäära või, et isik on joobeseisundis ning isikul

puudub vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigus. Isik kõrvaldati kuni kainenemiseni,

juhtimisõiguse omandamiseni. O.J on sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse kätte saanud samal kuupäeval ja seda oma allkirjaga kinnitanud. - millest nähtuvalt teostati 27.11.2012.a. kell tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolliga,

22:40 O.J poolt väljahingatavas õhus alkoholisisalduse mõõtmist tõendusliku

alkomeetriga (mõõteseadmega) Dräger Alcotest (taatlustunnistus TTRC – 12/00079) ning mõlemad mõõtmised ebaõnnestusid.

- saatekirjadega joobeseisundi tuvastamise toimingute tegemiseks ja joobeseisundi tuvastamiseks, 27.11.2012.a. kell 23:03 Wismari milledest nähtuvalt võeti O.J-ilt

Haiglas vereproov, milline saadeti ekspertiisiks EKEI laborisse, kus 05.12.2012.a. tuvastati O.J grammis veres 0,45±0,05 mg alkoholi. - Maanteeameti liiklusregistri väljavõttega, millisest nähtub, et seisuga 04.12.2012.a. O.J kehtivaid juhilubasid ei leitud. Isikule oli väljastatud 26.09.1997.a. juhiluba XXX, mille kehtivus lõppes 26.09.2007.a.

- millisest nähtub, et O.J poolt Maanteeameti liiklusregistri väljavõttega, juhitud mootorsõidukil Honda Civic registreerimismärgiga XXXei ole läbinud tehnonõuetele vastavuse kontrolli.

- millisest nähtub, et seisuga Eesti Liikluskindlustuse Fondi andmebaasi väljavõttega,

27.11.2012.a. kell 22:32 puudus sõiduautol Honda Civic registreerimismärgiga XXXkehtiv liikluskindlustuse poliis. - millest nähtub, et PPA Põhja Prefektuuri Lõuna sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega, politseijaoskonna piirkonnapolitseinik Nelli Romanjuk otsustas 19.01.2012.a. kõrvaldada Marina

Valentsova (praegu O.J) sõiduki Honda Civic registreerimismärgiga XXXjuhtimiselt

liiklusseaduse § 91 lg 2 p 3 alusel, kuna viimasel puudus vastava kategooria sõiduki juhtimisõigus. Isik kõrvaldati kuni asjaolude äralangemiseni. O.J on sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse kätte saanud samal kuupäeval ja seda oma allkirjaga kinnitanud.

- , millisest nähtub, et menetlusaluse isiku suhtes väljastatud karistusregistri õiendiga

4

menetlusalust isikut on varem korduvalt väärteokorras karistatud liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest nii rahatrahvidega kui arestiga. Kohtu seisukoht:

Kohus asub seisukohale, et menetlusalusele isikule – O.J-ile inkrimineeritud väärteod LS § 201 lg 2; LS § 224 lg 1; LS § 207 ja LKindlS § 661 järgi on kvalifitseeritud õigesti,

kohtule on esitatud tõendid selle kohta, et 27.11.2012.a. puudus menetlusalusel isikul vastava

kategooria mootorsõiduki juhtimise õigus ning isik oli eelnevalt mootorsõiduki juhtimiselt

kõrvaldatud. Samuti on kohtule esitatud tõend selle kohta, et eelnimetatud kuupäeval oli isiku veres alkoholi üle lubatud piirmäära ning tõendid selle kohta, et O.J poolt juhitud

mootorsõidukil puudus kehtiv liikluskindlustuse poliis ning mootorsõiduk ei olnud läbinud korralist tehnokontrolli. Kohus, hinnanud väärteoasjas kogutud tõendeid, analüüsinud neid kogumis, leiab, et isiku süü on

LS § 201 lg 2; LS § 224 lg 1; LS § 207 ja LKindlS § 661 järgi kvalifitseeritavate väärtegude

toimepanemises tõendamist leidnud ja vastavalt toimepandule tuleb menetlusalust isikut karistada.

Kohtu hinnangul on menetlusalune isik pannud LS § 201 lg 2; LS § 224 lg 1; LS § 207 ja LKindlS § 661 järgi kvalifitseeritavad väärteod toime tahtlikult, kuna menetlusalune isik – O.J teadis s.t. pidi teadma, et temal puudub sõiduki juhtimise õigus ning asjaolu, et ta on eelnevalt tarvitanud alkoholi ja tema seisund võib mitte võimaldada mootorsõidukit juhtida, kuid sellest hoolimata asus ta 27.11.2012.a. juhtima mootorsõidukit.

Samuti oli O.J teadlik asjaolust, et tema poolt juhitud mootorsõidukil puudus

kehtiv liikluskindlustuse poliis ja sõiduk ei olnud läbinud korralist tehnokontrolli. Nimetatud asjaoludest hoolimata asus O.J mootorsõidukiga liikluses osalema.

Kohus märgib, et mootorsõiduk on kõrgendatud ohu allikas, mistõttu pingelised ja keerulised

liiklusolud teedel ja tänavatel nõuavad mootorsõiduki juhilt erilist hoolsust ja vastutustunnet liiklusohutust tagavate eeskirjade järgimisel. Igaühele kogemuslikud on igapäeva elu sündmused

selles, et mootorsõiduki juhi hoolimatus võib põhjustada traagilise tagajärje juhile endale või

kaasliiklejatele, mõnikord ka liiklusest kõrvalseisvale isikule või tema varale. Seetõttu on avalikkuse taluvuspiir põhjendatult madal liikluseeskirju eiravate mootorsõiduki juhtide suhtes ja

mootorsõidukit joobeseisundis juhtinud isikule mõistetud karistusel laiem tähendus, kui ainult konkreetse süüdlase teole riikliku hukkamõistu avaldamine ja konkreetse süüdimõistetu edasise

õiguskuulekuse saavutamine. Mootorsõiduki juhtimine olukorras, kus isiku organismis on

alkoholi lubatust rohkem, on üks raskemaid liiklusalaseid süütegusid ning tegemist on

enamohtliku väärteoga – selles seisundis seab juht reaalsesse ohtu nii enda kui ka teiste kaasliiklejate elu ja tervise. Sama kehtib ka olukorras, kui isiku poolt juhitav mootorsõiduk ei ole läbinud korralist tehnoülevaatust. Käesolevas väärteoasjas ei ole kohus tuvastanud O.J käitumises õigusvastasust,

süüvõimet ega süüd välistavaid asjaolusid. 27.11.2012.a. on O.J on pannud toime ühe teo, milleks on mootorsõiduki juhtimine vastava kategooria juhtimisõigust omamata, mootorsõiduki juhtimine juhile keelatud seisundis, tehnokontrolli mitteläbinud sõiduki juhtimine

ja mootorsõiduki juhtimine, millel puudub kehtiv liikluskindlustuse poliis. Seega lähtub kohus

karistuse mõistmisel KarS § 63 lg-st 1, kuna tegemist on ideaalkogumiga ehk ühe teoga, mis täidab neli väärteokoosseisu.

Karistuse mõistmisel arvestab kohus isiku süüd, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid,

võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra

kaitsmise huvisid. Karistust raskendavad asjaolud menetlusaluse isiku käitumises puuduvad.

5

Karistust kergendavad asjaolud menetlusealuse isiku käitumises puuduvad. Kohus asub

seisukohale, et O.J ei ole varasematest karistustest järeldusi teinud ja jätkab väärtegude toimepanemist. Isik rikub süstemaatiliselt õiguskorda. O.J puhul on

tegemist inimesega, kes pani väärteo toime täisealisena, s.t. isikuna, kes peaks aru saama, et liiklusnõuded on kehtestatud kõikide liiklejate s.h. tema enda huvides. Arvestades menetlusalust isikut iseloomustavaid andmeid selle kohta, et O.J ei tööta ja temale määratud rahatrahvid on tasumata, siis ei pea kohus enam võimalikuks karistada

menetlusalust isikut LS § 201 lg 2; LS § 224 lg 1; LS § 207 ja LKindlS § 661 järgi

kvalifitseeritavate väärtegude toimepanemise eest rahatrahviga, kuna rahatrahvi mõistmine temale karistuseks oleks ilmselgelt eesmärgitu.

Karistuse mõistmisel võtab kohus arvesse, et karistusregistri väljavõtte kohaselt on Marina O.J ka varasemalt karistatud kaheksal korral mootorsõiduki juhtimise eest juhtimisõigust omamata, viiel korral on ta tabatud mootorsõiduki juhtimiselt alkoholi tarvitanuna, kuuel korral

on ta juhtinud mootorsõidukit, mis ei oma kehtivat tehnoülevaatust. Seega ei ole Marina

O.J hoolimata varem määratud karistustest oma käitumisviisi muutnud ja seetõttu on

põhjendatud tema karistamine arestiga, mis sunniks teda hoiduma samalaadsete väärtegude toimepanemisest edaspidi. Kuna O.J on varasemalt karistatud arestiga 12 päeva, leiab kohus, et antud juhul on põhjendatud pikemaajalise aresti mõistmine,pikkusega 22 päeva.

Kuivõrd menetlusalust isikut ei ole kohtumenetluse ajaks kinni peetud, ta ilmus kohtusse väärteoasja arutamisele, s.t. ei ole hoidnud väärteomenetlusest kõrvale, peab kohus põhjendatuks aresti ärakandmiseks tähtaja määramist. Kohus määrab tähtajaks 01.04.2013.a. Kohtu hinnangul

on antud tähtaeg piisav selleks, et isik saaks vajaliku ajavaruga korraldada oma eemalolekut

tööelust. Kohus loeb KarS § 66 lg 1 mõistes mõjuva põhjusena aresti ositi kandmise võimaldamiseks vajadust tööasjade organiseerimiseks.

Leili Raedla Kohtunik