1-10-10481/39 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Kriminaalasi nr 1-10-10481

Karistuse kandmisest ennetähtaegse vabastamise

M Ä Ä R U S

22.veebruaril 2013.a Tartu kohtumajas

Tartu Maakohtu kohtunik Anneli Tanum

sekretär Merliin Kelk juuresolekul

arutades avalikul kohtuistungil süüdimõistetu F.H tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist, l e i d i s : F.H tunnistati Harju Maakohtu 22.veebruari 2011.a otsusega süüdi KarS § 344 ja §

199 lg 2 p 5, 9 järgi ning liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 6 kuud vangistust, mida suurendati KarS § 65 lg 2 alusel Pärnu Maakohtu 21.jaanuari 2009.a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ja liitkaristuseks mõisteti 3 aastat 5 kuud 28 päeva vangistust. Samuti tunnistati F.H süüdi KarS § 202 lg 1 järgi ning karistuseks mõisteti 3 kuud vangistust. KarS § 65 lg 1 alusel loeti mõistetud karistustest kergem kaetuks raskemaga ja liitkaristuseks mõisteti 3 aastat 5 kuud 28 päeva vangistust, mille hulka arvati eelvangistus ja kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 3 aastat 5 kuud 25 päeva vangistust. Tallinna Ringkonnakohtu 17.mai 2011.a otsusega tühistati Harju Maakohtu 22.veebruari 2011.a otsus osaliselt, s.o F.H süüditunnistamises KarS § 202 lg 1 järgi ja temale KarS § 65 lg 1 alusel liitkaristuse mõistmise osas ning F.H mõisteti KarS § 202 lg 1 järgi õigeks. Ringkonnakohtu otsus jõustus Riigikohtu 27.juuli 2011.a määrusega. Harju Maakohtu 13.jaanuari 2012.a määrusega jäeti F.H temale Harju Maakohtu 22.veebruari 2011.a otsusega mõistetud ja Tallinna Ringkonnakohtu 17.mai 2011.a otsusega muudetud karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumäärus jõustus 06.veebruaril 2012.a. F.H karistuse kandmise aeg lõpeb selle täielikul ärakandmisel 15.septembril 2013.a. F.H on varem kriminaalkorras karistatud:

1. Tallinna Mererajooni Rahvakohtu 18.aprilli 1984.a otsusega ENSV KrK § 139 lg 3, §

141 lg 2 p 1, 2, § 140 lg 2 p 1, 2, 3 ja Läti NSV KrK § 139 lg 4 alusel 6-aastase vabadusekaotusega;

2. Rapla Maakohtu 22.juuli 1992.a otsusega KrK § 141 lg 2 p 1, 2 alusel 5-aastase vabadusekaotusega tingimisi 3-aastase katseajaga;

3. Rapla Maakohtu 20.oktoobri 1993.a otsusega KrK § 141 lg 2 p 1, 2, 3 alusel 6-aastase vabadusekaotusega, millele liideti eelmise kohtuotsusega mõistetud karistuse kandmata osa ja liitkaristuseks mõisteti 6 aastat 6 kuud vabadusekaotust;

4. Rapla Maakohtu 25.veebruari 2003.a otsusega KrK § 139 lg 2 p 1, 2, 3 ja § 203 lg 1 alusel 11-kuulise vangistusega;

5. Rapla Maakohtu 09.juuli 2003.a otsusega KarS § 199 lg 2 p 4, 5, 7, 8 alusel 6-kuulise vangistusega, millele liideti KarS § 65 lg 1 alusel eelmise kohtuotsusega mõistetud vangistus ja liitkaristuseks mõisteti 1 aasta vangistust, mille hulka arvati eelmise kohtuotsusega ärakantud vangistus ja kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 4 kuud 16 päeva vangistust;

6. Tallinna Linnakohtu 26.jaanuari 2005.a otsusega KarS § 215 lg 2 p 1, 3 ja § 199 lg 2 p 4, 5, 7 alusel 2 aasta 6 kuu pikkuse vangistusega, millega loeti KarS § 65 lg 1 alusel kaetuks eelmise kohtuotsusega mõistetud vangistus, arvates maha eelmise kohtuotsuse järgi ärakantud karistuse ja mõistes kandmisele kuuluvaks vangistuseks 1 aasta 6 kuud vangistust, mille hulka arvati eelvangistus ja lõplik ärakandmisele kuuluv vangistus 8 kuud 5 päeva jäeti tingimisi 2-aastase katseajaga täitmisele pööramata;

7. Harju Maakohtu 13.jaanuari 2006.a otsusega KarS § 199 lg 2 p 4 - § 25 lg 2 alusel 3- kuulise vangistusega, mida vähendati lühimenetluse kohaldamise tõttu 2-kuuliseks vangistuseks ja KarS § 65 lg 2 alusel suurendati eelmise kohtuotsuse järgi ärakandmata karistusega, mõistes liitkaristuseks 10 kuud 5 päeva vangistust;

8. Harju Maakohtu 26.juuni 2006.a otsusega KarS § 199 lg 2 p 4 - § 25 lg 2 alusel 1- aastase vangistusega, mida vähendati lühimenetluse kohaldamise tõttu 8-kuuliseks vangistuseks, millega loeti KarS § 65 lg 1 alusel kaetuks eelmise kohtuotsusega mõistetud karistus ning liitkaristuseks mõisteti10 kuud 5 päeva vangistust;

9. Pärnu Maakohtu 21.jaanuari 2009.a otsusega KarS § 199 lg 2 p 4, § 266 lg 2 p 1, § 121 järgi 3-aastase vangistusega, mida vähendati lühimenetluse kohaldamise tõttu 2- aastaseks vangistuseks, mille hulka arvati eelvangistus ning kandmisele kuuluv 2 aastat

11 kuud 28 päeva vangistust jäeti KarS § 74 alusel tingimisi 2-aastase katseajaga täitmisele pööramata. F.H on korduvalt karistatud ka väärteokorras. Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt on F.H uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 61% ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 49%, mistõttu ei toeta vangla tema tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kriminaalhooldaja arvamusest nähtuvalt on F.H vabanemise korral võimalik asuda elama oma abikaasa juurde, kes on nõus teda ka igakülgselt toetama.

Kindel töökoht süüdimõistetul puudub. Tema suhtlusringkond on valdavalt kriminaalne ja kriminaalkorras on karistatud ka tema abikaasa. F.H avaldas kohtuistungil, et soovib tingimisi ennetähtaegselt vabaneda ning jätkata oma elu seadusekuulekalt. Enda sõnul on ta viimase karistuse kandmise ajal teinud järeldused ja ei soovi endist eluviisi jätkata. Vabanemisel asuks ta elama enda abikaasa ja lapse juurde. Töökohta tal vabanemisel garanteeritud ei ole, kuid ta on valmis vastu võtma ükskõik millise töö. Prokurör kohtule esitatud kirjalikus arvamuses F.H ennetähtaegset vabastamist ei toeta.

KarS § 76 lg 1 p 2 alusel võib kohus teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui 6 kuud. Käesolevaks ajaks on F.H ära kandnud enam kui poole temale mõistetud liitkaristusest ning rohkem kui 6 kuud, seega on formaalne alus tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks olemas. KarS § 76 lg 3 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

F.H puhul on positiivne vangistuses sotsiaalabiprogrammide „Sotsiaalsete oskuste treening“ ja „Vihajuhtimine“ läbimine. Samuti on positiivne, et vabaduses on tal olemas kindel elukoht oma pere juures ja abikaasa toetus. Samas tuleb arvestada sellega, et ka süüdimõistetu abikaasa on kriminaalkorras karistatud ja seega ei pruugi positiivne mõju olla kindel. Samuti võib ohuks olla, et süüdimõistetu muu tutvusringkond koosneb suures osas kriminaalse taustaga isikutest. Samas eelneva positiivse kõrval peab kohus arvestama, et F.H on kriminaalkorras karistatud juba 10 korda, sealhulgas korduvalt reaalse vangistusega.

Temale mõistetud vangistust on jäetud korduvalt ka katseajaga tingimisi täitmisele pööramata, kuid sellest hoolimata on ta oma kuritegelikku käitumist pidevalt jätkanud ja on rikkunud ka katseajaga kaasneva kriminaalhooldusnõudeid. Käesoleval ajal kannab ta liitkaristust, mis hõlmab muuhulgas varasema kohtuotsusega määratud katseajal toimepandud kuritegusid. Seega on ilmne, et varasemad karistused ja nende kandmiseks antud kergemad võimalused ei ole süüdimõistetule piisavat mõju avaldanud ning senini ei ole ta tema suhtes üles näidatud usaldust ära teeninud.

Materjalidest nähtuvalt on süüdimõistetul juba väljakujunenud kriminaalsed hoiakud. Ta kaldub pigem ennastõigustavale ja oma süüd vähendavale suhtumisele ega näe vajadust oma tegevust teiste heaolu või ühiskonnanormide nimel piirata. Tema suhtumine ametnikesse ja kehtestatud korda on olnud pigem negatiivne, millele viitab muuhulgas kaaskinnipeetavate mõjutamine massilisele allumatusele ja vangla vara lõhkumisele, mistõttu on süüdimõistetu suhtes eelmise aasta juulikuus ka täiendavaid julgeolekuabinõusid kohaldatud. Eeltoodu põhjal on kohtul kahtlused, kas F.H järjekordne usaldamine ja ennetähtaegne vabastamine on põhjendatud ning kas ta oleks sobiv isik ennetähtaegse vabastamisega kaasnevale kriminaalhooldusele.

Kuna materjalidest nähtuvalt on süüdimõistetu peamiselt pannud toime varavastaseid kuritegusid, siis võib järeldada, et tema õigusvastase käitumise eesmärgiks on suuresti olnud just majandusliku kasu teenimine. Arvestades seda, et käesoleva ennetähtaegse vabastamise puhul süüdimõistetul kindel töökoht puudub ning viimati töötas ta ametlikult pikka aega tagasi, siis töökoha leidmine võib talle olla raskendatud. Jätkuvalt olemas suur risk süüdimõistetu poolt vabanedes uute kuritegude toimepanemiseks eelkõige majanduslikust olukorrast tulenevalt.

Nimetatud riski suurendab veelgi see, et süüdimõistetu suhtes on täitmisel ka suures summas tasumata rahalisi nõudeid, mis võib tema toimetulekut veelgi raskendada. Samuti võib töökoha ja mõtestatud tegevuse puudumine soodustada ka alkoholi tarvitamist, mis on varem soodustanud süüdimõistetu impulsiivsust ja ka vägivallakäitumist. Arvestades F.H karistusi tuleb järeldada, et tegemist on vägivaldsusele kalduva isikuga. Ise ta enda vägivaldust ei tunnista ja selgitas, et ju siis tema kaasosalised olid vägivaldsed. Vägivaldset käitumist kuritegude toimepanemisel kirjeldab aga tema aastate jooksul saadud toimepandud kuritegude kvalifikatsioon.

Kohus peab aga vägivaldsusele kalduvate isikute ennetähtaegset vabastamist eriti tõsiselt kaaluma, eriti kui see on korduv, sest nende ohtlikkus ühiskonnale on tavapärasest suurem. Eeltoodud asjaoludel leiab kohus, et F.H katseajaga tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole käesoleval ajal põhjendatud. Kohtul ei ole tekkinud piisavat veendumust, et isik ei jätka vabanedes kuritegude toimepanemist ning suudab nõuetekohaselt katseaja ja kriminaalhoolduse tingimusi täita. Samuti peab kohus vajalikuks märkida, et ennetähtaegset vabastamist saab siiski kohaldada vaid nende isikute suhtes, kes on riigipoolse usalduse ära teeninud ega ole seda varasemalt korduvalt kuritarvitanud.

Selline seadusest tulenev kergem karistuse kandmise viis ei ole kehtestatud reeglina kõigi süüdimõistetute suhtes, vaid on siiski seaduse mõtte kohaselt erandiks, kui süüdimõistetu puhul esinevad kõik positiivsed asjaolud. Arvestades seda, et F.H on varasemalt korduvalt karistatud, katseaja ja kriminaalhoolduse tingimusi rikkunud ning tema käitumine kinnipidamiskohas ei ole olnud laitmatu, siis tema puhul sellise isikuga tegemist ei ole.

Juhindudes KrMS § 426, 432 kohus

m ä ä r a s :

Jätta vabastamata

(IK xxx) temale Harju Maakohtu 22.veebruari

F.H

2011.a otsusega mõistetud ja Tallinna Ringkonnakohtu 17.mai 2011.a otsusega muudetud karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega. Määruse peale on kohtumenetluse pooltel õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama.

Kohtunik