Legislator Case Law & Legislation
1-10-3079/14 AI generated

1-10-3079/14 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

Case Number 1-10-3079/14
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

veebruar 2013. kohtumaja a Jõgeva Kriminaalasja number 1-10-3079 Kohtunik Liivi Loide Taotluse esitaja kriminaalhooldusametnik Liliana Perk Taotlus erakorraline ettekanne M.P kohta Süüdimõistetu M.P isikukood xxx elukoht: ; xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxx RESOLUTSIOON

Legislator headnote

AI generated

1-10-3079/14 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja: Tartu maakohtu 26.03.2012.a kohtumäärusega määrati M.P-le KarS § 75 lg 4 alusel täiendavaks kohustuseks pöörduda hiljemalt 01.06.2012.a psühholoogi vastuvõtule. Kohtumäärus jõustus 05.04.2012.a.

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

1 (3) Kriminaalasi nr 1-10-3079

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

20. veebruar 2013. kohtumaja a Jõgeva Kriminaalasja number 1-10-3079 Kohtunik Liivi Loide Taotluse esitaja kriminaalhooldusametnik Liliana Perk Taotlus erakorraline ettekanne M.P kohta Süüdimõistetu M.P

isikukood xxx elukoht: ; xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxx RESOLUTSIOON

Pikendada KarS § 74 lg 4 alusel M.P-le Tartu Maakohtu 11.03.2010.a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-10-3079 KarS § 74 lg 1, 3 alusel määratud katseaega

6 (kuus) kuu võrra, s.o kuni 10.09.2013.a.

Edasikaebamise kord

Määrusele saab 10 päeva jooksul esitada määruskaebuse Jõgeva kohtumaja Tartu Maakohtu

kaudu Tartu Ringkonnakohtule

TAOTLUSE SISU JA MENETLUSE KÄIK M.P Tartu Maakohtu 11.03.2010 on süüdi tunnistatud .a otsusega KarS § järgi ja

karistuseks on

1 aasta ja 6 kuud vangistust. lg 1, 3 alusel ei mõistetud KarS § 74 pöörata

mõistetud täitmisele, kui

3 aasta jooksul ei pane tahtlikult toime uut vangistust M.P kuritegu ja täidab talle KarS § 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi: 1) elab

kohtu määratud alalises elukohas –

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; 2) ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) allub kriminaalhooldusametniku kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 b kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- - päevaks; 5) saa , töö või

2 (3)

õppimiskoha vahetamiseks. KarS § 75 lg

2 p 2 ja 5 alusel kohustati M.P

käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume ning alluma

alkoholismivastasele ravile. Käitumiskontrolli teostamiseks määrati M.P katseajaks

Tartu kriminaalhooldusosakonna Jõgeva talituse kriminaalhooldaja järelevalve alla. Kohtuotsus jõustus 18.03.2010.a.

Tartu Maakohtu 14.10.2010.a k KarS § 75 lg 3 alusel ohtumäärusega määrati M.P-le

täiendavaks kohustuseks läbida sotsiaalabiprogramm Eluviisitreening. Kohtumäärus jõustus 25.10.2010.a.

Tartu maakohtu 26.03.2012.a kohtumäärusega määrati M.P-le KarS § 75 lg 4 alusel täiendavaks kohustuseks pöörduda hiljemalt 01.06.2012.a psühholoogi vastuvõtule. Kohtumäärus jõustus 05.04.2012.a.

30.01.2013.a esitas Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Jõgeva talituse kriminaalhooldusametnik Liliana Perk kohtule erakorralise ettekande M.P kohta, milles teeb ettepaneku pikendada KarS § 74 lg 4 alusel M.P katseaega 6 kuu võrra. Ettekande kohaselt ei allu kriminaalhooldusalune talle peale pandud kohustust mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. M.P tuvastati: 11.01.2013.a M.P elukohas indikaatorvahendiga joobeseisund 1,59 mg/l; 25.01.2013.a Jõgeval Suur tn

indikaatorvahendiga joobeseisund 2,578 mg/l. M.P selgituste kohaselt tarvitas ta esimesel juhul alkoholi isiklike probleemide kuhjumise tõttu ning lastest eemalolek tekitas stressi. Teisel juhul viibis ta seltskonnas, kust ta transpordivahendi puudumise tõttu ei saanud lahkuda, ning ta ei pidanud vastu, kuna peab end alkohoolikuks ja tarvitas rohkelt alkoholi. Tegemist on kolmanda erakorralise ettekande isiku kohta. Käitumiskontrolli kontrollnõudeid on hooldusalune täitnud vajalikul määral. xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx

Eluviisitreening, xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Vestlustes kriminaalhooldaja L.

Perkiga on hooldusalune tunnistanud tugevat alkoholiprobleemi ning on püüdnud sellega tegeleda. Alkoholi tarvitamiseks jaanuaris 2013.a on toimunud põhjusel, et alkoholiravi ei ole olnud järjepidev: tabletid said otsa. M.P lootis, et suudab ilma nendeta hakkama saada, kuid ei suutnud, ja kahetseb seda. xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx 10.12.2012.a alustas ta

Töötukassa vahendusel 5 kuud kestvat õpingut Põltsamaa Ametikoolis autotehniku erialal, mille lõpetamisel loodab tööd leida. M.P on andnud oma nõusoleku katseaja pikendamiseks ning lubadused jätkataxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx

Kuna M.P on vaja mõista, et alkoholi tarvitamine suurendab riski toime panna uusi kuritegusid, see on kahjulik tema tervisele ja, et tal tuleb jätkata nii alkoholiravi kui teraapiat mitte ainult katseajal, vaid ka edaspidi, teeb kriminaalhooldaja ettepaneku pikendada katseaega.

20.02.2013.a leidis, et kriminaalhooldus on üldiselt toimus kohtuistung, kus M.P

normaalselt kulgenud, v.a kohustus mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. Perest lahkuminek võttis tal pikaks ajaks jalad alt ära. Ta õpib Töötukassa kaudu ning koolis on kõik korras. Ta ei soovi vangi minna, kuigi teab kriminaalhooldusega kaasnevaid kohustusi ja nende rikkumiste võimalike tagajärgi. On teadlik, et on alkohoolik.

3 (3)

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. On

läbinud ka programmi Eluviisitreening ja psühholoogi juures käinud. On võtnud eesmärgi mitte tarvitada enam kunagi alkoholi. Soovib käia edasi koolis, seejärel suundub praktikale ning plaanib hakata Põltsamaal tööl käima ja elama. Soovib katseaja pikendamist.

Kriminaalhooldaja sõn rikkunud kontrollnõuete täitmist ning on täitnud ul ei ole M.P

kõik täiendavad kohustused peale alkoholi mittetarvitamise. xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, kelle sõnul nende koostöö toimib. Kriminaalhooldaja leidis, et alkoholism on probleemiks ja see on selline teema, millega tuleb tõhusalt edasi tegeleda. Ravi ja koostöö psühhiaatriga jätkamine on praegu hea. Kriminaalhooldaja jäi oma erakorralises ettekandes esitatud taotluse juurde.

Kohus lei , et esitatud taotlus M.P katseaja pikendamiseks ab on põhjendatud ning

kuulub rahuldamisele. KarS § sätestab, et kohus võib kriminaalhooldusametniku

74 lg 4

ettekande alusel määrata süüdimõistetule täiendavaid kohustusi, pikendada katseaega või pöörata karistuse täitmisele, kui süüdimõistetu ei täida talle pandud kohustusi.

Kriminaalhooldaja ei ole taotlenud karistuse täitmisele pööramist, vaid leiab, et M.P kriminaalhooldust on võimalik ka edaspidi jätkata. Küll aga on kriminaalhooldaja on pidanud vajalikuks taotleda katseaja pikendamist. M.P on korduvalt rikkunud kohustust mitte tarbida alkoholi ja narkootikume, ka eelnevad erakorralised ettekanded on koostatud seetõttu.

Kohtule nähtuvalt on M.P täitnud kõiki teisi talle peale pandud kontrollnõudeid ja kohustusi korralikult. xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx Samuti on ta . saavutanud oma elukorralduses stabiilsuse t ametit ning soovib asuda

– õpib öötukassa kaudu tööle. Lisaks eeltoodule on M.P andnud oma nõusoleku katseaja pikendamiseks, mis näitab tema huvi ka edaspidi mitte rikkuda kohtu poolt peale pandud kontrollnõudeid ja lisakohustusi.

Kohus leiab, et katseaja pikendamine ja kohustuste täitmise jätkamine võiks aidata M.P vältida alkoholi tarbimist ja sellest tulenevate probleemide tekkimist ning olla mõjusam, kui vangistuse täitmisele pööramine ligi kolmeaastase . Uusi korrarikkumis M.P katseaja jooksul toime ei ole pannud.

Eelnevast tulenevalt rahuldab kohus kriminaalhooldusametniku taotluse ja KarS § 74 lg 4 alusel pikendab M.P-le Tartu Maakohtu 11.03.2010.a otsusega KarS § 74 lg 1, 3 alusel määratud katseaega 6 kuu võrra.

Kohus , 432. lähtub määruse tegemisel KrMS § 427

Kohtunik: