Legislator Case Law & Legislation
1-12-2030/42 AI generated

1-12-2030/42 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

Case Number 1-12-2030/42
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

1(4) Toimik nr 1-12-2030

Legislator headnote

AI generated

1-12-2030/42 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja: 1(4) Toimik nr 1-12-2030

Keywords

AI generated
dismissal during probation substance dependency deportation despite health issues dismissal of fraud charges disciplinary dismissal vocational rehabilitation measure
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

1(4) Toimik nr 1-12-2030

K O

H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

22.veebruaril 2013 kohtumajas Jõhvi Kohtuasja number 1-12-2030 Kohtukoosseis Kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuistungi sekretär, tõlk

Merike Erisalu Inga Kaljus , tõlk Kohtuasi

Viru Vangla materjalid . -i tingimisi enne P L tähtaega vabastamise otsustamiseks Asja läbivaatamise kuupäev 22.02.2013 avalikul kohtuistungil Süüdimõistetu

P L XXX . , isikukood: , kannab karistust Viru Vanglas. Kaitsja Vandeadvokaadi vanemabi Irina Gromtsev

RESOLUTSIOON

Kohus, juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384, määras:

Jä tingimisi enne tähtaega vabastamata. tta P.L vangistusest

Rahuldada vandeadvokaadi vanemabi Irina Gromtsevi taotl

us ja määrata tema poolt . -ile P L

menetluses osalemise eest 38,40 eurot (s.h osutatud õigusabi tasu suuruseks kohtulikus kohtulikus kriminaalmenetluses osalemise eest 32 6,40 eurot). eurot, ning käibemaks

Välja mõista P. ilt L- kriminaalmenetluse kulud:

38,40

eurot kaitsjatasu osutatud õigusabi eest.

P L . tasuda kaitsjatasu 30 päeva jooksul alates kohtumääruse jõustumise tähtajast

Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB Pank või arveldusarvele nr

221023778606 Swedbank või arveldusarvele Danske Bank AS Eesti filiaal 333416110002 viitenumber 2800049900. Maksekorraldused tuleb teostada oma nimelt, näidata ära kohtuotsuse number ja makse liik.

Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse

läbiviimiseks kohtutäiturile Täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil

isik sai vaidlustatavast kohtu

määrusest teada.

2(4) Asjaolud

Viru Vangla esitas 08.02.2013 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava . -i tingimisi P L enne tähtaega vangistusest vabastamiseks.

P L . Viru Maakohtu 10.05.2012 kohtuotsusega 199 lg 2 p 7,8,9, tunnistati süüdi KarS § § 266 lg 2 p 3 järgi ja karistati KarS § 64 lg 1, KrMS § 238 lg 2, KarS § 65 lg 2, § 74 lg 5 alusel

vangistusega 2 aastat 8 kuud. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg alates 10.10.2011 karistusaja hulka.

Karistuse kandmise algus 10.10.2011 10.06.2014. ja lõpp Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 10.02.2013.

Kinnipidamisasutusest . -i kinnipeetavat P L kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et

vangistuse jooksul distsiplinaarkorras karistatud ei ole. banemise korral kindel elukoht puudub, Va plaanib elama asuda xxx. Isikul on haridust 7 klassi. Amet puudub. Riigikeelt ei valda. Isikut on

korduvalt karistatud varavastaste kuritegude eest. Ametlikult on töötanud ühe aasta. xxx xxx

Vanglas kinnipeetav töötab üldkasutatavate ruumide koristajana. Isikul puudub toetav

sotsiaalvõrgustik. Vabanemise korral kindel elukoht puudub. Kuriteod on toime pandud joobes.

Korduvalt karistatud Alkoholiseaduse rikkumise eest. Enne vangistust süstis üks kord päevas

amfetamiini. Samuti tarvitas sudafedi kombineeritult teiste ainetega. Isikul on diagnoositud narkosõltuvus. Isik on vanglas läbinud eluviisitreeningu, mille eesmärk on tuua muutus sõltuvust

tekitavate ainete tarvitamisse. Vestluses ei samasta end kriminaalse subkultuuriga.

Ühiskonnareeglite osas pime, korduvalt karistatud kriminaalkorras. Ei tunneta ennast ühiskonna

liikmena, ei mõista kriminaalhoolduse vajalikkust, kuna kriminaalhooldus ei anna töökohta ja

elamispinda. Sotsiaalne olukord ei soodusta kinnipeetava ennetähtaegselt vabastamist. Korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus on kõrge ning Viru Vangla ei saa toetada kinnipeetava tingimisi ennetähtaega vabastamist.

Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt puudub kinnipeetaval vabanemise korral kindel elukoht ja

töökoht Kinnipeetav võib eluasemeküsimuses pöörduda poole või . xxx xxx xxx poole, kes tegeleb kindla elukohata isikutega. Elamisluba kehtib kui 23.05.2013. Kinnipeetaval on 7 klassi haridust.

Eriala puudub. Teinud juhutöid, ametlikult töötanud ei ole. Suhtub õppimisse ja töötamisse ükskõikselt. Majanduslik olukord ei soodusta kinnipeetava ennetähtaegselt vabastamist.

P L . taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamist. Kaitsja toetab oma kaitsealust, juhib tähelepanu asjaolule, et isik on vanglas kasuliku tegevusega hõivatud ja puuduvad distsiplinaarkaristused.

Prokurör enne tähtaega vabastamist. Vabanemisjärgse kindla alalise kirjalikult ei toeta isiku

elu

koha puudumine süüdimõistetul välistab iseenesest KarS § 75 lg 1 p 1 sätestatud

kontrollnõude täitmist ning taotluse tema vangistusest ennetähtaegse vabastamise kohta rahuldamist.

Kohtu põhjendused

Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ulanud ja tema kaitsja arvamused, ära ku süüdimõistetu

arvestades prokuröri kirjaliku arvamust tuleb jätta tingimisi enne tähtaega leiab, et . P L

vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest vabastamine ennatlik ja ebaotstarbekas.

KarS § 76 lg 3 alusel, k tähtaega atseajaga tingimisi enne vangistusest vabastamise otsustamisel

arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning

käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib

süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab

taotluse

3(4)

läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu tema käitumist isikut iseloomustavad andmed - nii

kuriteo eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele . le ajal ning sellele järgnenud perioodil

Süüdimõistetu üheksa on korda kriminaalkorras karistatud. Vanglakaristust kannab seitsmendat

korda. Varasemalt on isikut karistatud varavastaste kuritegude (vargused, kelmus) ja omavoliline

sissetung toimepanemise eest. Isik on olnud kolmel korral kriminaalhoolduse all, esimesel

katseajal pani toime uue kuriteo, teisel katseajal

ei ilmunud

, ei täitnud kontrollnõudeid

registreerimisele, ei elanud koht aristus u poolt kindlaks määratud kohas ja k pöörati täitmisele.

Käesoleval ajal kannab karistust varguse ja omavolilise sissetungi eest. Viru Maakohtu 10.05.2012 kohtuotsusest (lk. 16-21) on näha, et kuriteoga tekitati kannatanutele märkimisväärset kahju 3667,92 eurot.

Karistusregistri teatisest (isiklik toimik lk 6-13

4 korral karistatud ) on näha, et kinnipeetavat on 1

väärteokorras nendest 7 korral Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete seaduse rikkumise eest, 2

korral väheväärtusliku asja varguse eest.

Eeltoodust nähtub, et mõistet aristused ja määratud kriminaalhooldus ud k ed . -i P L

puhul ei ole täitnud eesmärki - hoiduda uute kuritegude toimepanemisest ning mingeid järeldusi ta enda jaoks teinud ei ole. Samuti näitab see, et võimaluse tekkimisel eirab ta

jätkuvalt kehtestatud reegleid ning ei ole usutav, et vabaduses hakkab ta elama õiguskuulekalt.

Süüdimõistetu käitumine vanglas on olnud hea. Distsiplinaarkaristusi tema suhtes kohaldatud ei ole. Riigikohtu praktika kohaselt (lahend 3-1-1-91-06), vangistatu õiguspärane käitumine on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks. Positiivsekt tuleb lugeda, et isik on vangistuse jooksul läbinud sotsiaalprogrammi eluviisitreeningu

ja alat mide koristajana ning alates 09.01.2013 osaleb es 13.08.2012 töötab üldkasutatavate ruu Sotsiaalsete oskuste treeningus.

Isiku enne vangistusse sattumist ja vangistuses käitumise võrdlemine näitab, et vangistuses

viibimine avaldab . -ile muslik P L enam parandusliku mõju kui varem mõistetud tingi karistus. P L . -i elamisluba kehtib kuni 23.05.2013.

Vabanedes puudub . kindel elukoht. P L Kindla elukoha olemasoluta ei ole võimalik

teostada isiku suhtes käitumiskontrolli ja kriminaalhooldust. Vangistusest tingimisi

ennetähtaegselt saab aga kinnipeetavat vabastada üksnes kriminaalhooldusele ning käitumiskontrolli alla. Kindla elukoha puudumine on käesoleval ajal . -i vangistusest P L tingimisi ennetähtaegselt vabastamist välistavaks asjaoluks.

Vabanedes ei ole .

Samuti puudub P L kindlat töökohta ega sissetulekuallikat. kinnipeetaval vabanedes toetav sotsiaalne võrgustik.

Kohus leiab, et süüdimõistetu ei ole enda jaoks vastavaid järeldusi teinud ega paranemise teele asunud. Arvestades . -i poolt toimepandud kuritegude asjaolusid, korduvaid karistusi P L

(korduvad varavastased kuriteod) (uued , tema käitumist kriminaalhooldaja järelevalve all olles

kuriteod katseajal, ine)

- ja kontrollnõuete eiram ja süüdimõistetu võimalusi vabaduses (töö

elukoha, toetava lähivõrgustiku puudumine), ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava enne tähtaegne

vangistusest vabastamine õigustatud. Eksisteerib suur tõenäosus, et süüdimõistetu paneb

vabaduses toime uue kuriteo. Tema vabastamine ei oleks kooskõlas karistuse mõistmise üldiste

eesmärkidega. Isik oli juba kolmel korral kriminaalhooldusele allutatud, kuid see ei täitnud oma

eesmärki – et isik uute süütegude toimepanemisest ära hoiduk

s. Esimesel katseajal pani toime uue

kuriteo, teisel katseajal ei täitnud kontrollnõudeid, ei ilmunud registreerimisele, ei elanud kohtu

poolt kindlaks määratud kohas ja karistus pöörati täitmisele. Süüdimõstetu ei teadvustanud endale

kriminaalhooldusnõuete ja kohustuste täitmise kogu tõsidust. Seega kriminaalhooldus ei osuta

P L . -ile piisavalt mõju. Samas alkoholi ja narkootikumide tarvitamine omakorda suurendavad uue kuriteo toimepanemise ohtu.

4(4)

Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale

mõist imisi ennetähtaegselt etud karistus ning riik ei loo ting vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud.

Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, 432, jätab koh s süüdimõistetu P. i L- u

temale Viru Maakohtu 10.05.2012 kohtuotsustega vangistuse kandmisest mõistetud enne tähtaega vabastamata.

/ Kohtunik Inna Kirsipuu