Legislator Case Law & Legislation
1-12-2203/28 AI generated

1-12-2203/28 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

Case Number 1-12-2203/28
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Viru Vangla esitas 04.02.2013 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava P.F tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. kohustades üldkasuliku töö tegemise ajal järgima KarS §75 lg 1 ja § 75 lg 2 p 2 toodud kontrollnõudeid ja kohustusi.

Legislator headnote

AI generated

1-12-2203/28 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja: kohustades üldkasuliku töö tegemise ajal järgima KarS §75 lg 1 ja § 75 lg 2 p 2 toodud kontrollnõudeid ja kohustusi.

Keywords

AI generated
psychosocial factors alcohol dependence personal circumstances extensive criminal record pornography private criminal prosecution
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

1(4) Toimik nr 1-12-2203

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 22.veebruar 2013 kohtumajas Jõhvi Kohtuasja number 1-12-2203 Kohtukoosseis Kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuistungi sekretär Merike Erisalu Kohtuasi Viru Vangla materjalid P.F tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks Asja läbivaatamise kuupäev 22.02.2013 avalikul kohtuistungil Süüdimõistetu P.F, isikukood: XXX, xxx Kaitsja Vandeadvokaat Irina

Žurina RESOLUTSIOON

Kohus, juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384, määras:

Jä tingimisi enne tähtaega vabastamata. tta P.F vangistusest

Rahuldada vandeadvokaat Irina Žurina taotlus ja määr ata tema poolt P.F-ile osutatud

õigusabi tasu suuruseks kohtulikus menetluses osalemise eest 38,40 eurot (s.h kohtulikus kriminaalmenetluses osalemise eest 32 6,40 eurot). eurot, ning käibemaks

Välja mõista P.F-ilt kriminaalmenetluse kulud: 38,40 eurot kaitsjatasu os

utatud õigusabi eest.

P.F tasuda kaitsjatasu 30 päeva jooksul alates kohtumääruse jõustumise tähtajast

Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB Pank või arveldusarvele nr

221023778606 Swedbank või arveldusarvele Danske Bank AS Eesti filiaal 333416110002 viitenumber 2800049900. Maksekorraldused tuleb teostada oma nimelt, näidata ära kohtuotsuse number ja makse liik.

Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile Täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada.

Asjaolud

2(4)

Viru Vangla esitas 04.02.2013 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava P.F tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks.

P.F Viru Maakohtu 08.03.2012 kohtuotsusega KarS on süüdi tunnistatud § 121 järgi ja karistatud KarS § 65 lg 2 alusel vangist KarS § 69 alusel üldkasuliku usega 10 kuud mis asendati

tööga 600 tundi tähtajaga ja allutati kriminaalhooldaja käitumiskontrollile

1 aasta 6 kuud

kohustades üldkasuliku töö tegemise ajal järgima KarS §75 lg 1 ja § 75 lg 2 p 2 toodud kontrollnõudeid ja kohustusi.

Viru Maakohtu 04.07.2012 määrusega pöörati P.F-ile Viru Maakohtu 08.03.2012 kohtuotsusega nr 1-12-2203

mõistetud ärakandmata karistus 9 kuud 18 päeva, täitmisele. Karistuse kandmise algus 06.08.2012 24.05.2013. ja lõpp

Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 06.02.2013.

Kinnipidamisasutusest P.F kinnipeetavat on kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et vangistuse jooksul 1 kord distsiplinaarkorras karistatud. Vabanemisel asub elama vanatädi Exxx- Jxxx Kxxx juurde aadressile xxx, kus elas ka enne vangistust. Kinnipeetaval on haridust 7.klassi.

Enne vangistust töötas ametlikult ehitustöölisena. Vabanemisjärgselt töökoht puudub. xxx Vabanemisjärgselt on kinnipeetavat nõus toetama vanatädi, kelle sissetulekuks on pension. Isikul on tasumata võlanõudeid. Majanduslikku olukorda raskendavad väärtegude eest saadud trahvid. Suhtlusringkonda kuuluvad ka kriminaalse tausta ja mõtteviisiga isikud. Isik pani viimase kuriteo toime alkoholijoobes. Katseajal rikkus korduvalt kohustust mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. xxx. Isik tunnistab, et on Isik on läbinud sõltlastele mõeldud sotsiaalprogrammi „ kergesti ärrituv. Varasemalt on isik teinud minimaalseid pingutusi kriminaalhoolduse nõuete järgimiseks, ei ole täitnud registreerimiskohustust ning kohustust mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. Kuritegude ja väärtegude toimepanemine näitab ükskõiksust ühiskonna õigus ja moraalinormidesse. Vangla ei toeta isiku vabastamist tingimisi ennetähtaegselt.

Kriminaalhooldaja andmete kohaselt asub P.F elama vanaema Exxx Jxxx Kxxxi juurde aadressile xxxx kus elas ka enne vangistust. Kinnipeetaval puudub vabanemisjärgselt töökoht.

Enne vangistust oli kinnipeetava tööandjaks . Vabaduses on nõus kinnipeetavat toetama xxx

vanaema, kelle sissetulekuks on pension. Isikut on kaks korda kriminaalkorras karistatud, mõlemad kuriteod on isikuvastased, toime pandud vägivalda kasutades. Väärteokorras on isikut korduvalt karistatud, seal hulgas pisivarguste eest ja Alkoholiseaduse alusel. Isik on olnud kaks korda kriminaalhooldusel, mõlemad katseajad lõppesid mitterahuldavaltpani katseajal toime uue kuriteo ega sooritanud talle liitkaristusena määratud üldkasuliku töö tunde.

P.F soovib tingimisi ennetähtaega vangistusest vabaneda.

Kaitsja toetab isiku ennetähtaegset vabastamist. Isikul on olemas elukoht ja motivatsioon jätkata seadusekuulekat elu.

Prokurör enne tähtaega vabastamist kirjalikult ei toeta isiku .

Kohtu põhjendused

Kohus, tutvunud esitatud materjalidega,

arv used, leiab, ära kuulanud prokuröri, süüdimõistetu am et P.F mata. Kohtu hinnangul on tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabasta kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest vabastamine ebaotstarbekas.

3(4)

KarS § 76 lg 3 alusel, k tähtaega atseajaga tingimisi enne vangistusest vabastamise otsustamisel

arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse

läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõiste tema käitumise tu isikut iseloomustavad andmed - nii kuriteo eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele . le ajal ning sellele järgnenud perioodil

Süüdimõistetu on kaks korda kriminaalkorras karistatud, vangistuses viibib esimest korda. Isikut on varasemalt karistatud isikuvastase kuriteo, lapseealisega suguühendusse astumise eest tingimusliku karistusega, kusjuures katseaega pikendati kahel korral (Viru Maakohtu 18.08.2011, 16.11.2011 määrusega) kokku 9 kuu võrra, katseajal pani toime uue isikuvastase kuriteo, kehalise väärkohtlemise. Viru Maakohtu 08.03.2012 otsusega tunnistati P.F süüdi KarS § 121 järgi ja moodustati liitkaristus 10 kuud vangistust, mis asendati üldkasuliku tööga 600 tundi tähtajaga 1 aasta 6 kuud ja allutati kriminaalhooldaja käitumiskontrollile kohustades üldkasuliku töö tegemise ajal järgima KarS § 75 lg 1 ja § 75 lg 2 p 2 toodud kontrollnõudeid ja kohustusi.

Viru

Maakohtu 04.07.2012 määrusega pöörati karistus täitmisele. Samast kohtumäärusest on näha, et

P.F hoidus kõrvale üldkasulikust tööst, ei täitnud registreerimiskohustust ja korduvalt rikkust kohustust mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. Karistusregistri teatisest (isiklik toimik lk 8-

10) on näha, et P.F on väärteokorras 17 korral karistatud sealjuures 2 Alkoholiseaduse rikkumise eest, 6 korral Tubakaseaduse rikkumise eest, 2 korral

avaliku korra rikkumise eest ja 3 korral väheväärtusliku asja varguse eest. Eeltoodust nähtub, et mõistetud karistused ja määratud kriminaalhooldused P.F puhul ei ole täitnud eesmärki hoiduda uute kuritegude toimepanemisest ning mingeid järeldusi ta -

enda jaoks teinud ei ole. Samuti näitab see, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud reegleid ning ei ole usut

av, et vabaduses hakkab ta elama õiguskuulekalt.

Vangla koostatud iseloomustusest on näha, et kinnipeetavat on vangistuse jooksul 1 korral distsiplinaarkorras karistatud elektroonilise valveaseadme kinnikatmise eest noomitusega.

Riigikohtu praktika kohaselt (lahend 3-1-1-91-06), vangistatu õiguspärane käitumine on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks.

Positiivseks tuleb lugeda, et kinnipeetav on vangistuse jooksul läbinud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ ja osaleb majandustöödel.

Isikul on

isikuttõendav dokument ID kaart kehtivusega kuni 09.07.2015.

Vabanedes on P.F kindel elukoht vanaema Exxx Jxxx Kxxxi juures xxx xxx xxx. Tegemist on kinnipeetava vanaemale kuuluva majaga, kus elab hetkel kinnipeetava vanaema üksi. Vabanedes ei ole P.F mas madal haridustase kindlat töökohta ega sissetulekuallikat. Sa (7 klassi) ja eriala puudumine t ja suurendab uute kuritegude toimepanemise raskendab töö leidmis riski.

Arvestades P.F poolt toimepandud kuritegude ohtlikkust ja asjaolusid, korduvaid karistusi (korduvad isikuvastased kuriteod), katseajal ja kriminaalhooldaja tema käitumist

järelevalve all olles sendamisel ÜKT (uue kuriteo toimepanemine katseajal, vangistuse a -ga ei

täitnud ÜKT tunde, rikkus registreerimisnõuet ja kohustust mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume), ibides (distsiplinaarkaristus) ja tema käitumist vangistuses vi süüdimõistetu võimalusi vabaduses (töökoha puudumine), on kohus seisukohal, et P.F tingimisi enne tähtaega vangistusest vabasta ei ole õigustatud. mine Isik oli juba kahel korral kriminaalhooldusele allutatud, kuid esimesel korral pani toime uue kuriteo, teisel korral kriminaalhooldusel olles

hoidus kõrvale üldkasulikust tööst, rikkus registreerimisnõuet ja kohustust mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume Seega kriminaalhooldus ei osuta P.F-ile , karistus oli täitmisele pööratud.

. piisavalt mõju Ka varem oli süüdimõistetul kindel elukoht vanaema juures ja tema toetus ning xxx) ja viimase kuriteo toimepanemise ajal xxx, mida praegu ei ole, kuid see ei töökoht takistanud tal uut kuritegu toime panna.

4(4)

Eksisteerib suur tõenäosus, et kinnipeetav paneb vabaduses toime uue kuriteo. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Alkoholi tarvitamise risk suurendab uue kuriteo toimepanemise ohtu.

Kohtul ei ole veendumust, et vabaduses hakkab süüdimõistetu seadusekuulekalt elama, sest selline võimalus oli talle juba antud ja ta on oma eluga näidanud, et vabaduses jätkab kuritegude toimepanemist.

Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud.

Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, 432, jätab koh üüdimõi us s stetu P.F

temale

Viru Maakohtu 04.07.2012 määrusega mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega vabastamata.

Kohtunik Inna Kirsipuu