1-10-14014/29 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

1(4) Toimik nr 1-10-14014

K O

H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

22.veebruaril 2013 kohtumajas Jõhvi Kohtuasja number 1-10-14014 Kohtukoosseis Kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuistungi sekretär Merike Erisalu Kohtuasi Viru Vangla materjalid H.S tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks Asja läbivaatamise kuupäev 22.02.2013 avalikul kohtuistungil Süüdimõistetu H.S, isikukood: xxx, xxx Kaitsja

Vandeadvokaat Irina

Žurina RESOLUTSIOON

Kohus, juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384, määras:

Jä tingimisi enne tähtaega vabastamata. tta H.S vangistusest

Rahuldada vandeadvokaat Irina Žurina taotlus ja mää osutatud

rata tema poolt H.S-ile

õigusabi tasu suuruseks kohtulikus menetluses osalemise eest 38,40 eurot (s.h kohtulikus

kriminaalmenetluses osalemise eest 32 6,40 eurot). eurot, ning käibemaks

Välja mõista .S ilt H - kriminaalmenetluse kulud:

38,40 eurot kaitsjatasu osu

tatud õigusabi eest.

H.S tasuda kaitsjatasu 30 päeva jooksul alates kohtumääruse jõustumise tähtajast

Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB Pank või arveldusarvele nr

221023778606 Swedbank või arveldusarvele Danske Bank AS Eesti filiaal 333416110002 viitenumber 2800049900. Maksekorraldused tuleb teostada oma nimelt, näidata ära kohtuotsuse number ja makse liik.

Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile Täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada.

Asjaolud

2(4)

Viru Vangla esitas 31.01.2013 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava H.S tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks.

Viru Maakohtu 17.01.2012 kohtuotsusega tunnistati H.S süüdi KarS § 263 p 4 järgi ning

KrMS § 238 lg 2, § 65 lg 1, § 64 l alusel mõi istuseks 1 aasta 11 kuud 17 päeva KarS g 1 ste liitkar ti

vangistust. Viru Maakohtu 23.02.2012 määrusega KarS § 65 lg 1, § 64 lg 1 alusel loeti .S ile H -

Viru Maakohtu 17.01.2012 kohtuotsusega mõistetud karistus 2 kuud vangistust kaetuks

Tartu Maakohtu 05.01.2012 kohtuotsusega mõistetud karistusega, mõistes lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks 1 aasta 7 kuud 12 päeva vangistust. Karistuse algus 05.01.2012 ja lõpp 17.08.2013.

Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 03.02.2013.

Kinnipidamisasutusest H.S kinnipeetaval on kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et

7 kehtivat distsiplinaarkaristust. Vangistuse jooksul on kinnipeetav lõpetanud põhikooli, osalenud programmis Viha juhtimine, osalenud müürsepp-pottsepa kursustel ja alates omandab puidupingitöölise eriala kutseõppes. Vabanedes soovib kinnipeetav elama asuda kasuema ja isa juurde aadressile xxx. Vabaduses on isik teinud juhutöid. Suur osa kinnipeetava tutvusringkonnast on kriminaalse käitumisega. Enne vangistust elas tuttava mehe juures. Isik on vabaduses tarbinud alkoholi, tal on diagnoositud alkoholi sõltuvus. Isik rikkus kriminaalhooldusel olles talle kohustuseks pandud tingimusi. Isik saab aru oma süüst ning on valmis muutuma. Vangla toetab H.S tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist.

Kriminaalhooldaja andmete kohaselt soovib kinnipeetav vabaneda xxx, kus elab kasuema

F.V ja isa G.F Pxxx. Tegemist on 2- a ja isa toalise üürikorteriga. Kinnipeetava kasuem töötavad ja nad on nõus toetama kinnipeetavat tema vabanemisel ja on nõus kaasa aitama tema sotsialiseerimisel. Isikut on karistatud kriminaalkorras 2 korral ning ühel korral Pärnu Maakohtu

29.06.2009 otsusega vabastatud karistusest ja kohaldatud mõjutusvahendina kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli paigutamisega. Kinnipeetava käitumist mõjutavateks teguriteks on isiku varasem käitumine, tuttavad, kellega isik läheb kergelt kaasa, riskiv ja hoolimatu elustiil.

H.S taotleb ko . htult tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamist

Prokurör tingimisi ennetähtaegset kirjalikult toetab kinnipeetava H.S vabastamist. Isiku

taasühiskonnastamise (resotsialiseerumise) huvides võib .S ennetähtaegselt H

vabastada – nii võimaldaks ennetähtaegne vabastamine suunata isikut seaduskuulekale käitumisele vabaduses, kuna teda kontrolliks ning suunaks seaduskuulekale elule kriminaalhooldaja. Ühtlasi annaks vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine süüdimõistetule võimaluse tõestada, et ta on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi. Vabastades kinnipeetava vangistusest käesoleval ajal, on tema üle võimalik teostada kontrolli ühe aasta jooksul. Prokuratuur toetab nimetatud kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist KarS § 75 lg 2 p 2, 4 ja 7 nimetatud kohustuste määramisega.

Kaitsja toetab kaitsealust. Süüdimõistetul on isa ja kasuema, kes on nõus teda toetama. Alates märtsist 2012 ei ole isikul uusi distsiplinaarrikkumisi esinenud.

Kohtu põhjendused

Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, arvamuse ja arvestades

ära kuulanud süüdimõistetu

prokuröri kirjaliku seisukohta tuleb jätta tingimisi enne tähtaega

, leiab, et H.S

vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest vabastamine ebaotstarbekas.

3(4)

KarS § 76 lg 3 alusel, k tähtaega atseajaga tingimisi enne vangistusest vabastamise otsustamisel

arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse

läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistet tema käitumise u isikut iseloomustavad andmed - nii

kuriteo eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele . le ajal ning sellele järgnenud perioodil

H.S on teist korda kriminaalkorras karistatud. Vanglakaristust kannab esimest korda.

Varasemalt on isi

k Pärnu Maakohtu 29.06.2009 otsusega süüdi tunnistatud KarS § 199 lg 2 p 4, 8,

9 järgi ning karistuseks mõisteti kaheksa kuud vangistust. KarS § 87 lg 1 p 4 alusel vabastati alaealine karistusest ja paigutati

kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli üheks aastaks. Pärnu Maakohtu 07.01.2010 kohtuotsusega karistati teda KarS § 199 lg 2 p 7,8,9, § 266 lg 2 p 1,3, § 200 lg 2 p 7 järgi vangistusega 2 aastat katseajaga 2 aastat. 25.08.2010 esitas kriminaalhooldaja kohtule erakorralise ettekande vangistuse täitmisele pööramiseks kuna isik ei täitnud kontrollnõudeid, kogu katseaja jooksul on kriminaalhooldaja suhelnud temaga ühel korral

. 13.09.2010 määruse kuulutati isik tagaotsitavaks, kuna isik kohtuistungile ei ilmunud, kohtukutset ei olnud võimalik talle kätte anda, lähedased tema asukohta ei teadnud. Isik peeti kinni alles

31.03.2011. Pärnu Maakohtu 13.04.2011 määrusega pöörati Pärnu Maakohtu 07.01.2010 kohtuotsusega mõistetud ärakandmata karistus 1 aasta 11 kuud 19 päeva täitmisele. Käesoleval ajal kannab H.S karistust avaliku korra raske rikkumise eest grupi poolt.

Karistusregistri teatisest (isiklik toimik lk 10-12 et kinnipeetavat on 6 korral karistatud ) on näha,

väärt korral väheväärtu eokorras, nendest 3 sliku asja varguse eest.

Eeltoodus ja kriminaalhooldus H.S puhul ei ole t nähtub, et mõistetud karistused

täitnud eesmärki hoiduda uute kuritegude toimepanemisest ning mingeid järeldusi ta enda - jaoks teinud ei ole. Samuti näitab see, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud reegleid ning ei ole usutav, et vabaduses hakkab ta elama õiguskuulekalt.

Vangla koostatud iseloomustusest on näha, et kinnipeetav omab seitset kehtivat

distsiplinaarkaristust. Karistused on muuhulgas ametniku korralduse eiramise, keelatud määratud esemete omamise eest, tätoveeringu tegemise eest.

Rikkumiste se ajal ei ole H.S iseloom näitab, et vangistu oma käitumist ega mõtteviisi muutunud ning säilib oht, et ka vabanedes ei võta süüdimõistetu oma käitumist kontrolli alla.

Riigikohtu praktika kohaselt (lahend 3-1-1-91-06), vangistatu õiguspärane käitumine on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks.

Positiivseks tuleb lugeda, et kinnipeetav on vangistuse jooksul lõpetanud põhikooli, osalenud

programmis Viha juhtimine ja osalenud müürsepp-pottsepa kursustel ning alates 08.10.2012 omandab puidupingitöölise eriala kutseõppes.

I EV pass kehtivusega kuni 27.05.2015. sikul on isikut tõendav dokument

Vabanedes soovib H.S elama asuda isa ja kasuema juurde xxx. Tegemist on 2- toalise üürikorteriga. Vabanedes puudub kinnipeetav kindel töökoht ja sissetulekuallikas. Kinnipeetava isa ja kasuema töötavad ja nad on nõus kinnipeetavat toetama.

Kohus le . Arvestades H.S

iab, et süüdimõistetu ei ole enda jaoks vastavaid järeldusi teinud poolt toimepandud kuritegude asjaolusid (esimesel korral karistatud röövimise, varguse omavolilise sissetungi eest, teisel korral kehalise väärkohtlemise eest), korduvaid karistusi, tema käitumist kriminaalhooldaja järelevalve all olles (katseajal käitumiskontrollnõuete eiramine, karistus pöörati täitmisele , tema käitumist vangistuses (korduvad distsiplinaarkaristused, ka )

allumatuse eest) ja i vabaduses ( puudumine), ei ole kohtu

süüdimõistetu võimalus töökoha

hinnangul kinnipeetava enne tähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Isiku käitumine vanglas näitab, et süüdimõistetu ei ole võimeline hoidma enda käitumist kontrolli all ja hoiduma uute rikkumiste toimepanemisest isegi vangla režiimis. Soovides elada seadusekuulekalt vabaduses, tuleb süüdimõistetul algul hakata käituma seadusekuulekalt vangla režiimi tingimustes.

4(4)

Isik oli juba kriminaalhooldusele allutatud, katseajal rikkus kontrollnõudeid, ei ilmunud registreerimisele ja lahkus oma elukohast. Seega kriminaalhooldus ei osuta H.S-ile piisavalt mõju. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üld smärki iste ee dega. Alkoholi

tarvitamine

omakorda suurendavad uue kuriteo toimepanemise ohtu. ja suured rahalised nõuded

Kohtul ei ole veendumust, et vabaduses hakkab süüdimõistetu seadusekuulekalt elama, sest selline võimalus oli talle juba antud ja ta on oma eluga näidanud, et vabaduses jätkab kuritegude toimepanemist.

Isik, kes pani toime kuriteo korduvalt ja seda veel katseajal, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud.

Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, 432, jätab koh üüdimõi us s stetu H.S temale Viru Maakohtu 17.01.2012 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega vabastamata.

Kohtunik Inna Kirsipuu