1-11-8012/41 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 21. veebruaril 2013. a Tartu kohtumajas

Kriminaalasja number 1-11-8012 Kohtunik Peet Teidearu Kohtuistungi sekretär Heli Nurmoja Kriminaalasi

Süüdimõistetu E.J-i vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamine Süüdimõistetu

E.J (IK: XXX; viibimiskoht: Tartu Vangla) Juhidudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-dest 426 ja 432 lg 3, kohus

määras :

Jätta vabastamata süüdimõistetu E.J temale Harju Maakohtu 14. novembri 2011. a otsusega mõistetud ja Harju Maakohtu 21. augusti 2012. a määrusega täitmisele pööratud karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega.

Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui

kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu

Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama.

Menetluse käik ja asjaolud Harju Maakohtu 14. novembri 2011. a otsusega tunnistati E.J süüdi KarS § 199 lg 2 p

4, 7, 8 järgi ja karistuseks mõisteti 10 kuud vangistust, mille hulka arvati eelvangistuses viibitud aeg ja kandmata karistuseks loeti 9 kuud 27 päeva vangistust. KarS § 74 alusel jäeti

mõistetud karistus E.J-i suhtes tingimisi 1 aasta 6 kuu pikkuse katseajaga täitmisele

pööramata ja ta allutati katseajaks kriminaalhooldusele. Kohtuotsus jõustus 22. novembril 2011. a.

Harju Maakohtu 21. augusti 2012. a määrusega pöörati E.J-ile Harju Maakohtu 14. novembri 2011. a otsusega mõistetud karistus täitmisele ja 9 kuu 27 päeva pikkuse vangistuse alguseks loeti 22. juuli 2012. a. Kohtumäärus jõustus 07. oktoobril 2012. a.

2

E.J-i karistuse kandmise aeg lõpeb selle täielikul ärakandmisel 19. mail 2013. a.

E.J on varasemalt kriminaalkorras karistatud:

1. Viljandi Maakohtu 07. mai 2002. a otsusega KrK § 139 lg 2 p 3 alusel 30 päevamäära

suuruse rahatrahviga;

2. Viljandi Maakohtu 13. veebruari 2004. a otsusega KarS § 199 lg 2 p 4, 5, 7, 8 ja §

203 lg 1 alusel 1 aasta 7 kuu pikkuse vangistusega, mille hulka arvati eelvangistus ja karistuse ärakandmata osa 9 kuud 28 päeva vangistust jäeti KarS § 74 alusel tingimisi 2-aastase katseajaga täitmisele pööramata;

3. Järva Maakohtu 08. detsembri 2004. a otsusega KarS § 199 lg 2 p 4, 8 alusel

vangistusega, mida suurendati KarS § 65 lg 2 alusel eelmise kohtuotsusega mõistetud vangistuse ärakandmata osa võrra ja liitkaristuseks mõisteti 3 aastat 3 kuud 28 päeva vangistust;

4. Jõgeva Maakohtu 03. juuni 2005. a otsusega KarS § 199 lg 2 p 4, 8 alusel 5-kuulise

vangistusega, mis loeti KarS § 65 lg 1 alusel kaetuks eelmise kohtuotsusega

mõistetud karistusega ja liitkaristuseks mõisteti 3 aastat 3 kuud 28 päeva vangistust,

millest arvati maha eelmise kohtuotsuse järgi ärakantud karistus ja kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 2 aastat 6 kuud 10 päeva vangistust;

5. Tartu Maakohtu 19. juuni 2008. a otsusega KarS § 199 lg 2 p 4, 8 alusel 10-kuulise

vangistusega, mida suurendati KarS § 65 lg 2 alusel eelmise kohtuotsusega mõistetud

karistuse ärakandmata osa võrra ja liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 5 kuud 13 päeva vangistust;

6. Tartu Maakohtu 02. aprilli 2009. a otsusega KarS § 209 lg 2 p 1, 3 alusel 1-aastase

vangistusega, mille hulka arvati eelvangistus ja kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 11 kuud 28 päeva vangistust, mis loeti KarS § 65 lg 1 alusel kaetuks temale eelmise kohtuotsusega mõistetud karistusega ja liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 5 kuud 13 päeva vangistust, millest arvati maha eelmise kohtuotsuse järgi ärakantud karistus ja kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 6 kuud 3 päeva vangistust.

Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt on E.J uue mittevägivaldse kuriteo

toimepanemise tõenäosus järgmise kahe aasta jooksul 53%. Tuginedes korduvkuritegevuse retsidiivsusprotsendile toetab vangla süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vabastamist.

Kriminaalhooldaja arvamusest nähtuvalt puudub E.J hästi funktsioneeriv sotsiaalne võrgustik, kes saaks talle vabanemisel toeks olla. Elama soovib ta asuda tädipoja poolt üüritud

korterisse, mida aga kriminaalhooldajal ei ole olnud võimalik kontrollida, kuna vaatamata

lubadusele korterit kriminaalhooldajale näitama tulla süüdimõistetu tädipoeg seda siiski ei

teinud. Samas on ta telefonivestluses kinnitanud, et võimalus sinna elamaasumiseks on

süüdimõistetul siiski olemas. Kindel töökoht süüdimõistetul vabanemisel puudub, ta varasemad töökogemused on lühiajalised ja ka perekonnal ei ole võimalik teda majanduslikult toetada. Varasemal kriminaalhooldusel ei ole süüdimõistetu suutnud kontrollnõudeid täita.

Kohtumenetluse poolte seisukohad

E.J soovib vabaneda tingimisi ennetähtaegselt, asuda elama XXXX oma tädipoja juurde, otsida endale töökoha ja jätkata oma elu seadusekuulekalt; on nõus kriminaalhoolduse kohustustega, millised Tartu Vangla on iseloomustuses loetlenud.

Prokurör kohtule esitatud kirjalikus arvamuses E.J-i tingimisi ennetähtaegset vabastamist ei toeta. Puudub sotsiaalne tugivõrgustik, kohtumenetluses praegu uued kuriteod,

3

kus E.J kahtlustatav. Läbitud sotsiaalprogrammid on küll positiivne näitaja, kuid kahjuks ennetähtaegset vabastamist mittevõimaldavad argumendid on kaalukamad.

Kohtu seisukoht ja põhjendid KarS § 76 lg 1 p 2 alusel võib kohus teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui 6 kuud.

Käesolevaks ajaks on E.J ära kandnud enam kui 1/2 temale mõistetud karistusajast ja

rohkem kui 6 kuud, seega on formaalne alus tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks olemas.

KarS § 76 lg 3 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest

vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat

elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

E.J-i puhul on positiivne vangistusest distsiplinaarkaristuste puudumine. Samuti on tal enda sõnul olemas kindel elukoht tädipoja poolt üüritud korteris, mida aga kriminaalhooldajal ei ole olnud võimalik kontrollida, kuna hoolimata tädipoja lubadusest korterit näidata ta seda siiski ei teinud. Seega ei ole elukoha olemasolu ja sellega seotud tingimused kohtu hinnangul siiski piisavalt selged, et ennetähtaegset vabastamist toetada. Tal on küll lähedasi, kellega ta

on kontaktis. Kuid iseloomustavast materjalidest nähtuvalt ei ole tal vabanemisel piisavat sotsiaalset suhtlusvõrgustikku, mis tema taasühiskonnastumist toetaks ja abistaks materiaalselt ning aitaks vältida teiste isikute poolset võimalikku negatiivset mõjutatavust, millele viitavad grupis toimepandud kuriteod.

Samuti peab kohus arvestama, et E.J on kriminaalkorras karistatud juba seitsmel korral ning reaalset vangistust kannab ta kolmandat korda. Temale mõistetud karistust on kahel korral jäetud tingimisi katseaja ja kriminaalhooldusele allutamisega täitmisele pööramata, kuid

sellest hoolimata on ta oma kuritegelikku käitumist jätkanud. Ka käesolev vangistus oli talle

algselt mõistetud tingimisi katseajaga, kuid kriminaalhoolduse nõuete rikkumise tõttu pöörati

see siiski täitmisele ja sealjuures tuli kohtul asja arutamiseks süüdimõistetu ka tagaotsitavaks

kuulutada. Seega tuleb järeldada, et varasemalt mõistetud karistused ja nende kandmiseks antud kergemad võimalused ei ole süüdimõistetule piisavat mõju avaldanud ning ta ei ole tema

suhtes üles näidatud usaldust senini ära teeninud, mistõttu tuleb kohtul isiku seekordset usaldamist ja tingimisi ennetähtaegselt vabastamist eriti põhjalikult kaaluda.

Materjalidest nähtuvalt on süüdimõistetu õigusvastast käitumist peamiselt iseloomustanud

varavastaste süütegude toimepanek, mistõttu võib järeldada, et nende eesmärgiks on olnud majandusliku kasu teenimine. Käesoleva vabastamise puhul ei ole talle Eesti Vabariigis kindlat

töökohta garanteeritud ning madala haridustaseme ja lühiajaliste töökogemuste tõttu võib see

talle ilmselt ka mõnevõrra raskendatud olla. Kuigi enda sõnul on tal võimalik asuda tööle

Soome Vabariigis, siis ei ole kohtule ühtegi sellekohast tõendit esitatud ja samuti tuleb

arvestada sellega, et kriminaalhoolduse ajal välisriigis töötamine peaks olema siiski erandlik

asjaolu isiku puhul, kelle usaldusväärsus seda tõesti võimaldab. Arvestades süüdimõistetu

varasemat tagaotsimist seoses karistuse kandmisest kõrvalehoidmisega kriminaalhooldusel, leiab kohus, et E.J-i puhul sellise erandi tegemine ilmselt põhjendatud ei ole. Samuti ei ole garantiikirja esitatud Eestis asuvalt tööandjalt.

Seega on jätkuvalt olemas oluline risk süüdimõistetu poolt vabanemisel uute kuritegude

toimepanemiseks eelkõige majanduslikust ebastabiilsusest tulenevalt. Samuti võib tööga

4

mittehõivatus materjalide kohaselt mõjutada süüdimõistetu alkoholitarbimist, mis omakorda suurendab õigusvastase käitumise riskifaktorit.

Eeltoodud asjaoludel leiab kohus, et E.J-i katseajaga tingimisi ennetähtaegne vabastamine oleks käesoleval ajal ennatlik, kuna kohtul ei ole tekkinud piisavat veendumust, et

isik ei jätka vabanedes kuritegude toimepanemist ning suudab edaspidiselt seadusekuulekalt

elada ja kriminaalhoolduse nõudeid täita. Samuti ei ole kohus veendunud, et süüdimõistetu omaks vabaduses piisavalt toetavaid elutingimusi, mis aitaks tal edukalt taasühiskonnastuda ja jätkata oma elu seadusekuulekalt.

Kohtunik